Olen juba aastaid treeninud end unenägusid mäletama ning proovinud unenägusid kontrollida. Vahepeal see ka õnnestub – ja see tunne, mis siis valdab, see on fantastiline! Sest unenäos oled sa võimeline kontrollima kõike, see on ultimatiivne reaalsus ja meelelahutus ja võim. Selle nähtuse nimi on lucid dreaming ehk… Ma ei teagi, kindlasti on eesti keeles ka sellele hea ja õige vaste. Selged unenäod?

Ühesõnaga, trikk on selles, et sa pead unenäos olles aru saama, et tegu on unenäoga. Lucid dreams foorumites jagavad inimesed sageli enda “unenäomärke” – ehk siis märke, mille järgi aru saada, et sa näed und.

Kui sa oled ärkvel ja meenutad unenägu, siis sa saad kohe aru, millised need märgid on. Näiteks on väga tõenäoline, et sa näed und, kui sa suhtled surnud inimestega, kõnnid mööda linna ringi alasti või kassid ja koerad on sinist värvi. Point on aga selles, et kui sa näed und, siis võib sulle see kõik väga normaalne tunduda. Sa ei hakka unenäos oma pead vaevama sellega, miks sa suudad lennata, eriti, kui sa unes näiteks oled juba niigi viis minutit tööle hiljaks jäänud (ja lendad kähku tööle, et pahandust ei tuleks).

Mul on läbi aegade kujunenud välja väga konkreetsed unenäomärgid, mille järgi ma saan aru (või vähemalt alati püüan aru saada ja teadvustada endale), et ma näen und. Näiteks on mul unenäos alati väga raske lugeda mingit teksti – ma lihtsalt ei suuda fokusseerida oma pilku ja see on üks väga hea unenäomärk – ma saan siis 99% juhtudest aru, et ma näen und. Ja seiklus võib alata!

Lisaks on mul unenäomärkideks veel kummaline valgus ja värvimängud – täna öösel näiteks olin ma täiesti psühhedeelses värvimaailmas vahepeal. Konkreetne unemärk on ka, kui lülitid ei tööta. Ja loomulikult – kui ma saan lennata ja vee all ilma abivahenditeta hingata. Paar korda on mul juhtunud ka nii, et hakkan unes kahtlema ja mõtlema, et see võib olla uni. Loogika, mis mul siis tekib, on umbes selline: kui see on uni, siis ma peaks saama ju siit keskkonnast sõrmenipsutusega näiteks mujale – ja see töötab! Selle tehnika nimi on reality check, sest ju reaalsuses kahjuks ei saa sa end sekundiga mujale lennutada, kui näiteks loeng on surmigav või tahaksid minna näiteks tunnikeseks Tallinnasse vanalinna jalutama. Tartust. Sekundiga.

Täna nägin unes aga seda, et käisime Birxi ja Katsiga kosmoses. Uskumatul kombel ei suutnud ma aru saada, et tegu on unenäoga.

Lucid dreaming on täiesti õpitav muide. Ma hakkasin endal seda treenima tõesti juba pea teismeliseeas, kui ma isegi seda mõistet veel ei teadnud ja ei olnud näinud ei “Waking Life’i” ega “Vanilla Sky’d” (mis mõlemad on väga head sissejuhatavad ja tutvustavad filmid lucid dreaming‘u teemasse). Esimese sammuna on väga oluline oskus oma unenägusid mäletada. Sellepärast kirjutan ma ka blogisse oma unesid üles. Sest on ju täiest mõttetu, kui sa oma unenäos ringi seikled, kui sa seda hommikul meenutada ei suuda. Järgmiseks sammuks ongi unenäomärkide otsimine. Ja siis juba pead proovima unenäos “üles ärgata”. Aga siin on oht, et sa ärkad ka päriselt üles, kuna sa oled liiga erutunud mõttest, et whoa, ma päriselt olen unenäos ja saan teha KÕIKE!

Üles ärkamise vastu näiteks aitab see, et proovid unes koha peal ringi keerutada – nagu lapsena. See kõlab tobedalt, aga kahvatuma löönud unenägu tuleb sel viisil kiirelt tagasi.

Head infot lucid dreaming teema kohta leiab näiteks Dream Views saidilt. Sealt saab infot ka erinevate tehnikate kohta, kuidas selgeid unenägusid näha ja kontrollida. Uskuge mind, see on hullult lahe asi. Nõuab ainult natukene tööd iseendaga ja oma kujutlusvõimega.

Taustaks: unenäoline Björk.