• need vidinad, millega sa näed, kes on su MSNis ära kustutanud või blokkinud – no mille jaoks? selleks, et endal tuju pahaks ajada? ei ole vaja!!!
• blogid, mida sa varem lugesid ja kes sind lugesid, aga nüüd olete üksteist ära kustutanud – lihtsalt teeb kurvaks. ja ma ei pea silmas, et neid blogisid olemas olema ei peaks, aga lihtsalt ei peaks suutma selliseid asju tähele panna
• trepid, kui on vaja kolida
• asjad, kui on vaja kolida
• internetileping, mida ei saa lõpetada, kui on vaja kolida
• ainult üks pudel veini, kui tahaks rohkem
• breakdown of the närvid, kui võiks olla hästi kõik
• töötukassa lolakad süsteemid, mis ei lase isegi järjejuttu Naistesse rahus kirjutada, ilma et kohe haigekassakindlustust maha ei hakataks kakkuma
• autod, millel pole topsihoidjaid
• eksid, kes käivad närvidele
• värdjad ühistutüübid, kes arvavad, et üürnikel pole õigust parkimiskohale ja kes panevad heast peast keset päeva hooviväravad kinni
• seda phucking autot ema maja ees, mis takistab normaalset kolimist ja parkimist
• kortereid ilma sisseehitatud pesumasinateta
• tehnikat, mis minu kätes lihtsalt puruneb. puruneb, i say!
• 150kroonist hinda lihtsalt värvide kokkusegamise eest värvipoes
• täielikku writer’s block’i, kui ainuke asi, mis võiks hetkel sissetulekut tuua, on kirjutamine
• tööpakkumisi, mis kõlavad nagu mulle, aga ma kunagi ei saa neid, sest nad võtavad ikka kellegi sellise, kes pole mina

Vingving, ausõna noh. Birxiga vaidleme küll koguaeg, et kas see, et mul on õnnelik armastus kaalub üles selle, et temal on õnnelik töö, või et kas need kaks on võrdsed (noh et me oleme tegelt samas seisus, lihtsalt erinevad osad meie eludest on kaetud), aga no ikka on tunne, et kõike pean siin ilmas ise ja üksi tegema ja et kõigil teistel siin maailmas on parem (mis muidugi pole tõsi, aga noh).

Argh.

Oot, jah. Homme kohe on parem. (Ma vist sain külma tänu vees sumpamisele ja sellepärast ongi nii ving.)

Üritasin täna kolida. Inimene on jälle komandeeringus, seega olin vaid mina, kastid ja siht need kastid ära viia.

Lõppes sellega, et kõigepealt pidin kolm korda käna käima enda hoovi peal, siis vajusin pool meetrit lumesoppa uuevanakodu hoovi peal, siis oleks peaaegu veel käna käinud, siis tõmbasin end ribadeks kaste kolmandale vedades ja tagatipuks, tagatipuks! Faking hell, seal majade vahel ei ole võimalik sõita! Isegi neliveoga oli paar korda tunne, et siia ma nüüd jään ja/või rihin selle ilusa kalli Lexuse must paremal ka veel ära pluss ajan alla ema väikese lapsega, kes üritasid koju pääseda.

Istusin siis, aken lahti, ise pingutusest higine (ma tean, hea mõte), ootasin, kuni inimesed läinud ja murdsin läbi.

Ainult selleks, et koju jõudes oma hoovi peal jälle külg ette tõmmata.

No tramaivõi. Oleks et hoiaks siis seda ilma, krt rsk. Aga ei, nagu Eestile kombeks – nje rõba, nje maso. Kas uputame kõik lumme või uputame kõik lumesuppi. Oleks ilus selge talveilm, ei, seda ei ole! Ja üldse, arumaisaa, kuidas autodega inimesed on suutnud seal kitsukeses paneelrajoonis üldse kõik need aastad talviti elada? Eriti väiksed sõiduautod, mis põhjaga mõnusalt vallidesse kinni jäävad.

Ma ei kujuta ette, kuidas me küll kärudega kõik need stafid liigutatud saame. Praegu on igal juhul käruga ligipääs absoluutselt igale poole olematu.

(Ok, ma tegelt tean, et oma viga, et me siuksel ajal kolima hakkame ja et ilm pole selles süüdi. Aga ma tõsiselt vihkan kolimist, ja mu karma annab mulle aina ette asju, mida ma vihkan – kolimine, rahamured – nii et ma peaks suhteliselt harjunud juba olema sellega, et mu elus on tavaliselt ainult see, mida ma ei salli.)

Närvid on läbi nigu politseikoeral, läksin võtsin pudeli veini ja kavatsen nüüd ja edaspidi mitte kunagi enam välja minna ja kodus ainult sarju vaadata.

Vihast sinine ja kolimas-neljandat-korda-aasta-jooksul,

alati teie

Daki

(Tegelt on head ka, homme hakkab PÖFF ja mis siis, et ma pean ühendama omavahel kuidagi kaks filmi päevas, remondi uuevanakodu köögis ja kolimise. Lõbus!)

Ahjaa, happy thanksgiving! Teeks ahjus kana, kui oleks a) kana ja b) isu ja c) sööjaid ja d) raha.