Author Archives: daki

Dakiblogi suure kingiloosi võitjad!

Inimesed ja inimeseks olemine 5 Replies

Pean siin ilmselgelt siestat, sest “homme”, mil lubasin võitjad välja kuulutada, saabus siis täna. Aga noh, netiga on siin sitad lood, püüan end vähemalt kooli-tööga järjel hoida, aga aeg kuidagi libiseb käest. Spaania elu, mütlen.

Mis ma ikka siin seletan, ütlen parem, kes random.org abiga endale suured kingikotid said!

Meeliskleja kingikoti võitja…

hellitus

 

…on Preilimopsu, kes kirjutas sellise kommentaari:

Tere ,Mina sooviksin meeliskleja kingikotti. Otsustasin et proovin ühe korra õnne .Varem sellised asjad minu uksele pole koputanud kuid ma ei anna alla .
Ja minu selline pahe on võibolla see et ma armastan teiste inimeste vanne kasutada kuna mul oma korteris sellist võimalust ei ole ,siis aegajalt kui külas käin ,uurin umbes ,et kas võin oma keha likku panna mõneks tunniks .Ja üks selline salajane kirg on veel see et iga kord kui mahedat armastusfilmi vaatan siis minu juures peab olema mu mees ,kes mulle mõnusat põsemassaazi teeb ,kui seda ei ole,siis tunnen et filmi vaatamine pole üldse nii lõbus kui peaks :O

 

Palju õnne, võtan sinuga peagi ühendust, et teada anda, kuidas oma mõnnad asjad kätte saad!

Raamatusõbra kingikoti võitja…

raamatusõber…on Gea, kes kirjutas sellise kommentaari:

Oi, ma sooviksin palun raamatusõbra kingikotti, sest mul pole ühtegi neist raamtutest ja ma olen ju raamatujunkie! Aga parim viimane lugemuselamus oli Born to Run: A Hidden Tribe, Superathletes, and the Greatest Race the World Has Never Seen, autor Christopher McDougall. Minu kaks armastust – ajakirjandus ja jooksmine – ühes raamatus. Ja just pärast selle lugemist sain esmakordselt ka ise joostes selle paljuräägitud lendamise tunde kätte.

Jällegi, võtan suga peagi ühendust! Palju õnne!

Beebiemme kingikoti võitja…

beebiemme…on Karin, kes kirjutas sellise kommentaari:

Soovin saada endale Beebiemme kingikotikest :)
Kõige suuremat rõõmu pakub ikka oma beebi uued omandatud oskused :)
(p.s. need kõrvarõngad on ikka ülilahedad)

Palju õnne ja võtan peagi ühendust!

Seikleja kingikoti võitja…

seikleja

…on Kaidi, kes kirjutas oma seiklustest nii:

Seikleja kingikotti, palun.
Mu seiklused on jäänud liiga kaugele, et viimast mäletada :(
Ehk see, kui ma rasedana otsustasin vett mitte karta ja igal võimalusel ujumas käisin? Või kui ma pisikesse basseini pommi hüppasin? 38 rasedusnädalal 7 km matkal käisin?
Well- järgmised seiklused ootavad. Pärast võidetavat paketti :) ootavad mind sukeldumine ja mootorratas (ja kindlasti veel üks langevarjuhüpe).

Palju õnne ja anna meile ka teada, kuidas taeva all lennelda ka oli:)

Suur-suur aitäh kõikidele, kes loosis osalesid ja suur-suur aitäh kõikidele toetajatele:

Petrone Print, kust tulevad kõik need mõnnad raamatud,

MinuMinu.ee, kust tuleb Mallu disainitud beebibodi,

Kurepesa Lastetarbed, kust tuleb beebi kilisev-laulev auto,

Indigo Stuudio, kes pani välja mõnusa mentooliga šampooni,

Noiri Salalaegas, kust leiab võitja endale kaunid ehted,

Silja Käsitöö, kust samuti tulevad kaunid ehted,

Siret Roots, kes samuti mõnusaid ehteid nikerdab,

ja Kingitus.ee, kes pani välja selle mõnusa elamuskingituse paraplaanilennu näol.

Ja lõppeks – aitäh kõikidele mu lugejatele, kes te olete minuga kõik need kümme aastat olnud. Ilma teieta oleks mu elu täna hoopis teistsugune.

Tuuliste tervitustega Hispaaniast ja uute kohtumisteni järgmisel dekaadil:)

 

 

Vabandustega…

hoomamatu 1 Reply

…aga perereis, mille imearmas A. juubeliks kinkis, saabus ootamatult paar nädalat varem. Olen ärkvel olnud umbes 48 tundi, sõitnud läbi öiste Poolade ja Prantsusmaade ja selle kõigega seoses teen superloosimise homme. Viimane aeg kingiloosis osaleda!

Ps. A., igatseme sind!

Mila näiteks lihtsalt lebab ja ootab… rannailma vist küll, aga siiski!

image

Rannailmaks valmistumas

Nipiraamatu teine kolumn: Võta saapad jalast!

Inimesed ja inimeseks olemine 4 Replies

Foto autor: Helin Loik-Tomson (Presshouse)Kui te pole veel märganud, siis olen ma mõned kuud juba Manona asemel Naistelehe Nipiraamatu uus kolumnist. Siin on mu teine kolumn, mis ilmus Nippari detsembrinumbris (seal veidi lühendatud kujul).

Võta saapad jalast ja astu mugavustsoonist välja

Hiljaaegu istusin ühe uue tuttavaga kohvikus, lasime bruschettadel hea maitsta ning ühtäkki ta sõnas: “Ma ei tea, kas asi on vanuses, aga kuidagi väga raske on viimasel ajal uusi sõpru leida.”

Noogutasin teadvalt kaasa. Tõesti on raske! Iseenesest usi sidemeid luua polegi niivõrd ületamatu – ma olen loomult väga ekstravertne inimene, seega pole minu jaoks probleemi võhivõõra inimesega jutustama jääda ning kontakte vahetada. Sellesama tuttavagi leidsin kummalisel kombel – komplimenteerisime teineteise saapaid ning mingil põhjusel otsustasime need õhtuks ära vahetada. Nii oli järgmine päev kohviks ja võileivaks kohtumisele suurepärane ettekääne: saapad ju vaja tagasi vahetada!

Eks ma muidugi iga kord sellisel naljakal viisil sõpru ei leia, kuid sarnaseid näiteid on teisigi. Niisiis, minul isiklikult uute kontaktide loomine keeruline pole. Aga teate, mis on raske? Nende kontaktide elus hoidmine!

Ja seda mitte ainult uute tutvustega, kes võiksid tegelikult elule nii palju värvi lisada. Toredaid inimesi on meie ümber hunnikutes, kellega võiks sõber olla, sa lihtsalt enamasti ei tea seda! Aga toredaid inimesi on ka JUBA su ümber olemas, kuid ikka mõtled sa, et oeh, täna ei jõua helistada, helistan homme… Homsest saab ülehomne, sealt edasi juba järgmine nädal ning ühtäkki märkad sa, et sügisest on saanud kevad ja sa ei olegi oma vanale sõbrale sünnipäevaks õnne soovinud ja õigupoolest polegi sul enam õrna aimugi, millega ta viimastel aegadel tegeleb. Sest koguaeg on ju nii kiire…

Selge, et selles jutus pole midagi uut. Ikka see harilik “oled nagu orav rattas, aga ära unusta kõige olulisemaid – inimesi enda ümber”. Kõik on kena ja tore, tõepoolest. Facebooki-ajastul on kuidagi eriti naljakas tuua vabanduseks seda, et pole aega teregi öelda, kui ilmselgelt on sul aega naljakaid kassipilte üles laadida.

Küll aga mõtisklen ma sageli selle üle, et uue sõpruse loomine on ju täiskäigul uude suhtesse minek. Ja kes meist poleks juba sellises vanuses, kus meil on seljataga palju nurjunud suhteid, haigetsaamisi ja lahkuminekuid? Ka minul on mitu purunenud sõprussuhet, kus me reaalselt olemegi teineteise eludest kadunud ja… Ma ütlen ausalt, see on olnud sama karm lahkuminekuprotsess kui ükskõik millise muu lähi- või partnerlussuhte lõppemine. Lein ja haavade lakkumine on kestnud pikalt-pikalt, seda pikemalt, mida pikem oli lõppenud sõbrannasuhe.

Seega pole ime, et me uutesse (ka ülilahedatesse) potentsiaalsetesse sõbrannadesse ülima ettevaatlikkusega suhtume. Me oleme päris valmis naised, oma tõekspidamiste ja põhimõtetega ning meie maailm on üldiselt juba välja kujunenud. Seda raskem on sinna võtta uut inimest, isegi, kui ta tuleb “vaid” sõbrannaks. Ikka pead kohanema, ikka peab nurki hööveldama. See võib olla – ja tavaliselt ongi – ääretult raske.

Aga mis siis teha? Sõuda aegamisi olemasoleva seltskonnaga eluõhtu poole, mugavustsoonist välja astumata? Või äkki siiski teha see hull temp ning vahetada toreda tüdrukuga üheks õhtuks saapad?

No mina valin iga kell saapavahetuse. Jumal teab ju, mis toredaid juhtumisi ja inimesi nii eluteele satub! Mäng on küünlaid väärt!

Toiduklubi: Preili Triinu hurmav siga

Külalispostitus, Toidujutud 2 Replies

hurmavsiga

Ükspäev jagas Preili Triin oma ahjuliha retsepti, mis panevat iga mehe mõnust mõmisema. Tegin selle tema õpetuse järgi valmis, selle vahega, et kasutasin vahukoore asemel kohvikoort. Siga oli vist miskine selline, kus ikka pekki ja kamarat ka küljes. Nii et traditsioonilise retsepti asemel tuleb siit hoopis Preili Triinu kirjeldus, kuidas see hurmav siga valmis saab.

“Siga sai niimoodi imelihtsalt valmis – sibul ja küüslauk pannile, siis seeneviilud juurde ja peale seda potti.

Siis pruunistasin viilud seast ja need ka potti selle eelneva peale, siis naeratades potsikutäis Nopri vahukoort peale ja hauduma. Ja kui valmis mõnekümne mintsa pärast, siis mees mõmiseb arusaamatuid asju, sest talle nii maitseb. Eriti meelalt nurruv isane ülejäänud õhtul ja ööl on garanteeritud!”

Kinnitan Preili Triinu sõnu:)

Dakiblogi 10! SUUR KINGILOOS!

Elu väljaspool mulli 125 Replies

Nagu lubatud, tähistame minu blogi sünnipäeva vääriliselt. Nimelt on mul teile, mu armsad sõbrad ja lugejad, kes te olete ikka läbi aastate minuga olnud, mulle kaasa elanud ja ka kõige halvematel hetkedel minu kõrvale jäänud, välja panna suisa neli kingikotti! Nii saavad loosimises osaleda igat masti lugejad, sest ma tean, et teid on erinäolisi ja eriilmelisi, loodetavasti leiate siit kõik midagi sobivat, kus kaasa lüüa.

Aga pikema jututa hakkame asjaga pihta!

Meeliskleja kingikott

hellitus

 

Meeliskleja kingikotis sisalduvad järgmised ülimõnusad asjad:

  • Kõrvarõngad Noiri Salalaekast – tutvu Noiri imekaunite ehetega tema Facebooki-lehel!
  • Raamatud “Meestest, lihtsalt” ja “Naistest, lihtsalt” kirjastuselt Petrone Print – (ja autoritelt mina ja Epp Petrone;)
  • 15€ väärtuses ehteid Siljalt – mine ja imetle Silja nokitsetud fabuloosseid ehteid tema blogist Silja Käsitöö.
  • Ja last but not least on mu lemmiksalong Indigo Studio välja pannud mõnusalt mentoolise värskendava “Inebrya Ice Cream Refreshing Shampoo”, milles sisalduv mentool stimuleerib juuksekasvu muide ka:)

Loosimises osalemiseks kirjuta siia kommentaaridesse, et soovid võita Meeliskleja kingikotti ja mine laigi Noiri Salalaeka, Petrone Printi ja Indigo Studio Facebooki lehekülgi, mida ma siin ülal loetelus linkisin. Paha ei tee ka, kui sa seda pilti, mille Dakiblogi Facebooki lehele panen, ka jagaksid. (Sest minu Facebooki lehte sa ju juba laigid, ma ei pea ju eraldi mainima, et seda peaks ka ikka loosis osalemiseks tegema – kui sul on FB konto, muidugi:)

Lisaks kirjuta kommentaari, milline on sinu guilty pleasure – kuidas sina kõige meelsamini meeliskled?

Raamatusõbra kingikott

raamatusõberRaamatusõbra kingikoti on eksklusiivselt välja pannud Petrone Print ning selles on viis ääretult köitvat reisiromaani:

  • Vladimir Wiedemanni “Püha Kaljukitse radadel” on raamat, millega koos saab lugeja seigelda 70ndate hipidega koos läbi Kesk-Aasia. Tuleb tunnistada, et mul on endal veel raamat lugemata, aga tutvustus tundub paljutõotav!
  • Anna-Maria Penu “Kes kardab Aafrikat?” on mul täitsa loetud ja nautisin Penu sulelendu väga. Raamatus reisime kaasa Ugandasse, seikleme mööda pimedaid kõrvaltänavaid ja mööda veidraid ajalehetoimetusi, kõige selle juures aga saame lisaks lugemiselamusele ka piisavalt mõtteainet tänapäeva maailma ja selle toimimise kohta.
  • Justin Petrone “Montréali deemonid” on mul hetkel käsil, nii et kui see läbi saab, kirjutan kindlasti ka pikemalt, aga tegu on väga Palahniuk-iliku teosega, see on raske, vaevatud, eksinud mehe jutustus, kust ei puudu õnneks ka helgemad momendid… Aga deemonid on siiski peamised.
  • Anna Grau “Võõramaalane” on mul mingil veidral põhjusel senini lugemata. Miks küll, kui tutvustus kõlab midagi, mis mulle absoluutselt suurepäraselt sobiks? Kummardus Londonile, kummardus Prantsusmaale, ühe tüdruku kujunemise lugu… Kõlab kütkestavalt!
  • Berit Renseri ja Terje Toomistu “Seitse maailma” on mul aga loetud, muidugi! Uimastav reis läbi džungli, vahelduseks reisid spirituaalses ilmas, kohati on raske aru saada, mis on päris, mis mitte… Avantüristid ehk Berit ja Terje on paberisse raiunud ühe oma paljudest-paljudest reisidest ning nad on teinud seda mänguliselt ja ääretult nauditavalt.

Et võita endale Raamatusõbra kingikott, toimi järgmiselt: kõigepealt mine ja laigi Petrone Printi Facebooki lehekülge, siis tule ja kirjuta siia kommentaaridesse, et tahad võita endale Raamatusõbra kingikotti ning lisa juurde, milline oli su viimane mõnusaim raamatuelamus!

Beebiemme kingikott

beebiemmeEi ole me unustanud ka beebiemmesid, sest minagi ju olin kunagi emmeblogija, viimasel ajal küll üsna palju vähem. Seega palusin appi Mallu, kellega koos me selle paki kokku panime. Beebiemme kingipakis sisaldub:

Kuidas võita? Kõigepealt mine ja laigi (nagu ikka:) Petrone Printi FB lehekülge, seejärel MinuMinu.ee FB lehekülge ja lõpuks ka Kurepesa lehte (lingid on kõik siin üleval nimekirjas olemas). Siis tule ja kirjuta siia kommentaariks, et soovid saada endale Beebiemme kingikotikest ja kirjuta, mis on sinu jaoks emaks olemise juures hetkel kõige suurem rõõm.

Seikleja kingikott

seiklejaSeikleja kingikott võib esiti tunduda natuke tühjana, aga… hoidkem omad hobused, sest selles sisaldub:

  • Juba Raamatusõbra kingipakist tuttav Vladimir Wiedemanni “Püha kaljukitse radadel”, mis peaks iga seiklejahinge südame põksuma panema, ja…
  • …koostöös Kingitus.ee-ga fantastiliselt adrenaliinirohke paraplaanilend! Lendamist juhendab kogenud piloot-instruktor, seega jääb sul üle vaid kaasa haarata kaamera ning mööda taevalaotust hõljuda!

Kuidas osaleda? Nagu ikka! Kõigepealt laik Petrone Printi FB lehel ja siis laik Kingitus.ee Facebooki lehel. Ja siis tule kirjuta mulle siia kommentaaridesse, et just sina sooviksid võita endale Seikleja kingikotti ja räägi lühidalt (või pikemalt:) oma viimasest eriti ägedast seiklusest!

Muide, sa võid osaleda ka kõigi või siis ühe, kahe, kolme erineva kingikoti loosimises, kuid jäta siis palun erinevad kommentaarid, mitte ära kirjuta ühte kokku, et sa tahaks kõike! Ja kohe! (Sest mina vist küll kirjutaks – sest ma tahaks ise ka siit kõike! Ja kohe! Mis siis, et mul osad raamatud juba näiteks olemas on! Ikka tahan!)

Ja muidugi ära siis unusta, et minu Facebook igatseb ka laike – no nii sünnipäeva puhul ju võib:) Kui tahad sõpradele minu vahvast kingiloosist teada anda, siis minegi just Dakiblogi FB-sse, kuhu ma kõik need eri kingikotiplakatid kenasti üles riputan koos täpsete juhistega, kuidas osaleda. Aga sheerimine kohustuslik absoluutselt pole:)

Auhinnad loosin välja nädala aja pärast, 5. märtsil. Miks just siis? Aga miks ka mitte!

Niisiis, tuld!

Ja veelkord – aitäh teile, armsad sõbrad. Ilma teieta poleks ma ilmselt nii kaua küll kogu selle blogivärgiga jännata jaksanud.

PALJU ÕNNE, DAKIBLOGI!

 

 

Head tähtpäeva!

Argielu Leave a reply

image

Täna kümme aastat tagasi avaldasin ma esimese blogipostituse.

And I’m still doing it!

Homme tähistame korralikult, koos looside ja kingitustega, täna aga tähistame vabariigi sünnipäeva. Mis siis, et tunne on kevadine – päikeseloojang oli ju see-eest imeline.

TBT: passive aggression

Argielu, Läbi fotosilma 2 Replies

TBT – throwback Thursday ehk neljapäevane pilk minevikku.

Postitus, mis on kirjutatud 20. veebruaril 2006 kell 22:44

MIUKS 2006

Ma lõhkusin selle lühiajalise idülli, tõusin voodist ja läksin kööki, et vaadata lund, teha viimane sigarett ja absint.

On teatud tüüpi ilu, mida sa hakkad nägema alles harjudes. Enne kaob see eelarvamuste või valede või tõdede või elu tavalise vingugaasi sisse. Või sa lihtsalt ei taha näha. Või ei oska. Ilusid on igat tüüpi, tead.

Ja mõned asjad lahtuvad igaveseks, nagu põlenud suhkur absindis ja vees. Või mõned momendid või tunded, eitamises on jõud.

Köögis on veel nõrk koirohu lõhn. Põrandad on külmad, vaikus on lõhestatud, klaver pole päris, vaid kõlarites, ööd on sama lühikesed koguaeg ja raamatuid tuleb koguaeg juurde. Nagu ka tolmu.

Aeg on ju ometi abstraktne ja peaks olema mõõtmatu ja me kõik kanname kelli.

Organiseeritud rämps on ikkagi hunnik rämpsu.

Ja nii väga tahad olla peategelane, aga oled alati kõrvaltegelane või episoodiline osatäitja. Mõtled oma väikeste sõnade üle, näiteks kus on kohane kasutada sõnu ”kaardistama” või milline on ”vabaühenduse” täpne definitsioon, käid tööle ja koju samu tänavaid pidi, vaatad alati kella 14:25 ja mõtled, et päev ei saa kunagi läbi. Kell 18:19 mõtled, et ei suuda kunagi olla üheksani üleval ja kella 23 paik hakkad tobedusi kirjutama ning igatsema neid öid, kui said olla süüdimatult seitsmeni hommikul üleval.

Lõigud iga päev puruks mõne vana kirja või foto või riideeseme ja teraapiast on asi ju tegelikult kaugel. Sama kaugel kui destruktiivsest käitumisest.

Elad ilukirjandust ja oled tegelane väga halvast muusikavideost, one hit wonder heal juhul, aga enamasti mitte sedagi. Käed on ikka jalgu puudutades liiga külmad ja buss läheb ikka minut enne seda, kui sa peatusesse jõuad.

Vaatad neid lahkumisi ja sõidad mööda sõprade majadest ja mõtled, et küll homme on aega näha või helistada, aga koguaeg on homme ja mitte kunagi ei ole täna.

”Ma ei taha masinaid hävitada, aga ma tahan, et masinad ei hävitaks mind.”

Või siis äkki ei taha inimesi hävitada, aga ei taha, et inimesed hävitaksid sind?

Kohvi saab alati liiga kange ja kõikjal on mustrid, raha on koguaeg otsas ja Inglismaa pannakse lukku, enne kui sina lennukile jõuad astuda.

Tahad, et asfalt oleks suveöiselt soe ja betoon väreleks nähtamatust soojusest ja kaste teeks püksisääred märjaks, mitte pruun lumi. Ja ometi on ju kõik ikkagi kõige parem just selles hetkes, kus sa parasjagu oled, mäletad, sa ütlesid seda just, loetud päevad tagasi, sa just ütlesid seda.

Kumba sa küsid endalt, kas:

millal sa tegid viimati midagi esimest korda?
või
kui homme lõppeks maailm, siis mida sa teeksid?

Kutsu end korrale.

tehnikaimed

Argielu Leave a reply

Minu armas nunnu Lenovo täb seisis mõni päev kasutamata ja kustus ära. Üritasin teda siin nüüd elustada, krt laeb ja laeb, mingi pool tundi juba, pilti ette ei võta.

Lõpuks võtab, aga ütleb huvitava veateate: “Built-in battery not detected.”

“Ahhaa,” teatab Lemmik kõrvalt teadjalt. “Keegi on ära võtnud!”

Elu on huumor, ma ütlen teile.

Edit: Ja ma arvan, et ma tean, kes mu tahvli aku ära võttis! Ilmselt sama õel inimene, kes mu sünnipäevatordilt pardikese varastas ja nüüd seda 3000eurose lunarahanõude eest pantvangis hoiab! BASTARDOS!

651925521340975341_1079370657_mrduckhostage_a47cf1226641f5a2f7f0aee10c083035

Kolmkümmend kolm kuud

Kooskasvamine 3 Replies

imageArmas Milake,

praegu oled sa kaks aastat ja üheksa kuud vana, mis minu (pikka aega võtnud) kalkulatsioonide kohaselt tähendab kolmekümmend ja kolme kuud. Kolmkümmend kolm kuud. Uskumatu.

See kuu on olnud sinu arengus jälle märgiline, sest mingil hetkel umbes nädal tagasi avastasid sa enda jaoks sõna “Miks?”. Niisiis peame me sääraseid põnevaid dialooge.

“Lähme nüüd, kiire on.”
“Miks?”
“Sest me peame õigeks ajaks rongi peale jõudma.”
“Miks?”
“Sest muidu läheb rong meieta ära.”
“Miks?”
“Sest rong käib graafiku alusel.”
“Miks?”
“No sest inimesed… ee… tahavad olla teatud aegadel teatud kohtades ja… ee… siis on oluline, et rongid jõuaks kohale sel ajal, mis nad on lubanud.”
“Miks?”
“Nii on kujunenud. Kellaajad on olulised tänapäeval. Muide, kas sa teadsid, et kellaajad kui sellised võetigi kasutusele üsna hiljuti, see saigi vajalikuks tänu rongiliikluse tekkele. Kui varem võisid oma naabrimehega kokku leppida, et kohtute kõrtsus õhtul, teadsid kõik, et millalgi pärast laudas käimist te seal ka kokku saate. Aga kui rongid tulid, siis muutus ühtne kellaajasüsteem oluliseks, muidu passisid inimesed lihtsalt tühja perroonidel, teadmata, kas üldse ja millal üldse ja kas tuleb nüüd rong naaberküla kella järgi või sinu vanaisa seinakella järgi või…”
“Miks?”
“…”

Nii et jah, ei saa öelda, et oleks igav. Mõte on hakanud tööle endal ka.

Teine huvitav asi, mis sa oled hakanud tegema – sa oled hakanud teadlikult nalja viskama. Või õigemini, verbaalselt nalja viskama. Varem tegid sa nalja küll, said ju aru, kui inimesed su tempude üle naersid ning tegid neid meelsasti veel. Aga nüüd oskad sa juba verbaalselt huumorit panna, ja see on freaking hilarious.

No ja muidugi situatsioonikomöödia. Issand, sa oled lihtsalt nii naljakas, sa mu väike konnapoeg. Näiteks ronisime ükspäev autost välja, sa hakkasid üle jäätunud lumevalli ronima, hopsti!, libastusid, kuid said end kenasti pidama, maandudes kätel, jalad sirgelt pulgana. “Libe,” nentisid sa rahulikult, ajasid end Päikest Tervitava Koera poosist üles ja jätkasid oma teed. Ma pidin tilgad püksi naerma.

Ja üks hetk veel sellest kuust, mida ma tahan mäletada… Istusin, tegin tööd ja sina kammisid mu juukseid. “Emme on hea tüdruk,” ütlesid sa justkui muuseas. “Emme on armas. Armastan emmet.”

Mu süda sulas ja kuna sa just eriti sageli a-sõna ei kasuta, tahtsin sind kohe emmata. “Ei!” teatasid sa resoluutselt. Tõmbusin tagasi ja sa jätkasid mu juuste sättimist.

“Emme on ilus…” ütlesid sa siis, pöörasid mu pead ja andsid mopsuva musi.

Milake, sina oled ka ilus. Sa oled tõesti väga hea tüdruk ja üle mõistuse armas.

Armastan Milat.

Sinu emme