Prantsuse sibulasupp

Vaja läheb: 50 g võid, 750 g sibulat, 3 küünt küüslauku, 45 g jahu, 2 liitrit liha- või kanapuljongit, 250 ml valget veini, loorberilehte, tüümiani, bagotti või chiabattat, 100 g riivitud juustu

Valmistamine: Haki sibulad ja küüslauk. Sulata või suures potis, lisa sibul. Lase madalal kuumusel podiseda, aeg-ajalt segades, umbes 25 minutit või kuni sibul on kuldpruun ja hakkab karamelliseeruma.

Lisa küüslauk ja jahu ning sega pidevalt paar minutit. Vala juurde puljong ja vein ning lase keema tõusta. Lisa loorber ja tüümian ning maitsesta (nt sidrunipipra ja aroomisoolaga). Pane kaas peale ja lase madalal kuumusel podiseda umbes veerand tundi.

Samal ajal pane riivjuustuga kaetud saiaviilud ahju ja lase neil valmida, kuni juust pealt kuldpruun.

Serveeri supp koos saiaviiludega.

Pole tükk aega retsepte jaganud, aga kuna täna lõpuks tegin ära selle, mille oleks pidanud ammu ära tegema – ehk lisama endale erinevaid toidublogisid Blogilehe tarbeks riiderisse – mõtlesin, et vahelduseks omalt poolt ka midagi.

Käisin täna metsas korra. Tegelikult algas kõik sellest, et ma ARMASTAN ajakirju ja kuna praegu pole raha, et neid eriti osta (ja pole nagu eriti mõtet, mahud muudkui vähenevad ja sama raha eest saab sisu aina vähem ja vähem), siis tuhlasin ajakirjariiulis (jah, mul on säänne, žurnaalidest lookas) ja avastasin vanu, veel lugemata ajakirju. Ja sealt sain inspiratsiooni teha vahelduseks taimetoitu (kui ma ei eksi, siis andis selleks tõuke 2006. aasta oktoobrikuu Eesti Naine).

Tegelikult, kui aus olla, siis praegu ongi aeg, kui ma olen kõige taimetoitlasem üldse. Käisin jälle turul täna, ostsin vist umbes kümnekilose ja meetrise läbimõõduga arbuusi (ja see oli poolik!), mis ei mahu kappigi ära. Ostsin veel igasugust värsket kraami, sest kord nädalas grilltoidu söömine annab kohe tunda ja tahaks midagi kergemat ja VÄRSKET.

Ja mis oleks värskem, kui äsjakorjatud kukeseened? Ma ei pidanud metsas üle veerand tunni ringi tuustima, kohe oli õhtusöögiks vajalik hulk käes. Homme, kui olen julgem, lähen natuke kaugemale ja loodan saada rohkem. Üksi on ikka ilgelt nõme metsas käia vahepeal. Eriti võõras metsas:  kodumetsas ma ei pelga (aga seal pole häid kukeseenekohti).

Nii et siin siis, midagi huvitavat vahelduseks tavapärasele kukeseenekastmele.

Kõrvalepõikena: MUSJA SÕI TÄNA ESIMEST KORDA KUKESEENI. Ma arvasin, et sellist inimest pole olemas. Umbes nagu… et igal õigel eestlasel on nurgas lätlase topis, on käinud vähemalt korra Soomes ja ON SÖÖNUD KUKESEENI IGA JUMALA SUVI JA SÜGIS.

Guess I was wrong.

Tatrapuder kukeseentega

Vaja läheb: paarsada grammi kukeseeni, 300 grammi tatratangu, üks suurem sibul, võid, sidrunipipart, (oliivi)õli, maitserohelist (tilli, sibulat)

Valmistamine: Pane potti võikild ja lase sulada. Lisa tatratang ning prae läbi. Siis lisa umbes pool liitrit või natuke rohkem puljongit ja lase pudrul keskmisel kuumusel podiseda, vahepeal kontrollides, et ta põhja ei kõrbeks. Tatrapuder keeb umbes… no 20-25 minutit, minul.

Vahepeal koori sibul ja haki. Viska see pannile või või õliga. Lase natuke praaduda, kuni mõnusalt klaasjas. Siis viska juurde puhastatud ja kergelt hakitud (pole vaja imetillukesteks tükkideks) kukeseened (sobivad ka teised, kupatamist mitte vajavad metsaseened, šampinjonid eriti mitte) ja prae. Aga mitte väga kaua, muidu lähevad seened nätskeks ja kumjaks. Ahah, maitsesta ka vahepeal. Näiteks sidrunipipraga.

Kui puder valmis, lisa sellele seened-sibul ja hakitud till-sibul ja sega kõik korralikult läbi. Enne serveerimist lase natuke seista.

Valmistasin munadepüha perelõunaks virsikukoogi, mille retsepti leidsin Nipiraamatust, kus seda valmistas Piret Järvis. Kuid juures oli öeldud, et originaalretsept on pärit hoopis Maru raamatust (mida mul kahjuks pole, hullult tahaks). Maitsnud veel pole, aga välja näeb küll nämma.

Kevadine virsikukook

Vaja läheb: 1 dl suhkrut, 4 dl jahu, 1 muna, 100 g võid, purk virsikuid siirupis, 100 g martsipanimassi (meil oli mandlimaitseline, sest poes tavalist polnud)

Valmistamine: sega taigna jaoks kõik ained kokku – või, suhkur, jahu, muna. Sõtku korralikult mõnusaks massiks. Seejärel pane tainas koogivormi ning lao peale virsikupoolikud (ma lõikasin veeranditeks, kattis paremini). Kõige peale viiluta martsipani. Pane 170 kraadi juurde ahju ja 30 minuti pärast ongi kook valmis.

Tegelikult on pealkiri natuke eksitav. Kõige lihtsam on osta Uncle Ben’si purgiboloneeset ja visata see praetud hakkliha peale. Aga ma mõtlesin, et teen otsast ise. Kuigi see pole päris õige, õige tegemiseks läheb kaks tundi. Aga kuna mul pole jätkuvalt korralikku kastmepotti ja veini-piima kah polnud, siis improviseerisin. Täitsa hea tuli.

Lihtne boloneese

Vaja läheb: 100 g peekonit, 1 sibul, 2 küüslauguküünt, 1 sellerivars, 1 porgand, 400 g hakkliha, 400 g ploom- või konservtomateid, soola-pipart, pastat

Valmistamine: pane hakitud sibul oliiviõli sisse hauduma. Hauta, kuni sibul on klaasjas. Lisa kuubikuteks hakitud peekon, hauta veel kuskil 3-4 minutit. Seejärel viska juurde kuubikuteks hakitud porgand, peenikesteks ribadeks lõigutud seller ja hakitud küüslauk. Prae, sega korralikult. Umbes viie minuti pärast lisa hakkliha, vajuta see kahvliga köögiviljade hulka. Prae, kuni hakkliha pole enam punane, vaid kenasti hallikas-pruun. Maitsesta soola-pipra, soovi korral ka tüümianiga. Seejärel lisa tomatid ning hauta madalal kuumusel kaane all umbes veerand tundi. Voila!

Kõige parem maitseb boloneese küll spagettidega, kuid mul polnud, oli vaid pennesid. Nii et tegin nendega.

Pole ammu ühtegi retsepti jaganud. Peamiselt selle pärast, et koos kevade saabumisega ja mõningate muutustega režiimis oli mul toiduisu praktiliselt olematu. Eilne post-poodlemislõuna Crepis aga tõi musse taas tagasi igatsuse mõnusate maitseelamuste järele ning eilehommikune üle-pika-aja-teeme-korralikku-hommikusööki-peekon arvas, et tahab ka täna mu toidulauale tulla, nii et siin see on.

Spagetid peekoni ja sibulaga

Vaja läheb: spagette, ~100 g peekonit (mul oli 110grammine Vastse-Kuustse peekonipakk, sorry, Kats), 400 g tomateid – purustatud või värskeid, tükeldatud, 1 väiksem sibul, 100 ml valget kuiva veini, tüümiani, soola-pipart

Valmistamine: pane pasta suurde potti keema. Tükelda sibul ja peekon, viska pannile oliiviõlisse küpsema. Prae, kuni peekonirasv on ära sulanud ja peekon pruun, sibul klaasjas. Seejärel lisa vein, keeda, kuni vedelik on ära aurustunud. Lisa tomatid, tüümian ja sool-pipar. Hauta keskmisel kuumusel kaane all 5-10 minutit.

Ja valmis ta ongi! Panen ühe pildi veel, et demonstreerida ilusaid taldrikuid, mille leidsin juhuslikult tudish-päevadelt.