Haah, seoses sellega, et ma koguaeg telefonikõnesid dislaigin, on saatus lõpuks mulle oma naeratava näo pööranud.
Mulle ei saa enam isegi sisse helistada, rääkimata välja helistamist. Oo rõõmu!
Tag Archives: hoomamatu
ma ei olegi hull!111!!!
Lõpuks ometi on lahendatud tundmatute lendavate objektide müsteerium.
Nimelt paar aega tagasi tundus mulle, et nägin Selveri infoleti ääres seistes silmanurgast kahte tumedat asja üle pea lendamas. Kuna keegi teine midagi ei näinud ja ma alles olin alustanud rohtude võtmist, pidasin seda omaenda hulluseks, hallutsinatsiooniks, silmapetteks ja ettekujutluseks.
Ja täna selveris kõndides kuulen järsku siristamist. Vaatan üles, ja… Seal ta ongi! Selveris lendab ringi LIND! Pesuehtne lind! Tiivad ja sirin ja puha. Ma ei tea, kas ta elab seal, aga müüjad ei paistnud teist nägugi tegevalt, seega on nad vist selle vaatepildiga harjunud, et mingi varblane neil ringi laseb seal.
Hiljem nägin ja kuulsin lindu veel korduvalt, ja päris selgelt, nii et 99% tõenäosusega pole ma ikkagi hull.
NII hull vähemalt.
oh
Ma olen just avastanud imeliku viisi oma seljanärvivaluraviks.
Ma olen päev läbi lasknud silda.
No teate küll, silda noh. See on mitmel põhjusel imelik. Esiteks juba sellel põhjusel, et ma seda üldse suudan teha pärast kõiki neid aastaid (aga samas, ma ometi ju KÄIN poksimas ja maadlemas, kui ma parasjagu halvatud pole), aga teiseks… Ma ei suuda eriti näiteks pead keerata või muud inimestele tavapärast teha, aga kummalisel kombel silla tegemine tundub taevalikult mõnus. Kui tervislik see TEGELIKULT on, selgub homme ärgates.
Elagu!
ajusurm
Totaalne ajusurm on. Täna jälle ei saanud voodist üles (ausõna, kui homme ka nii, siis helistan arstile, kuigi mul on juba imelik, liiga palju käidud doktorite juures viimasel ajal). Tahtsin kirjutada Kuldar Kullasepa meediakommentaarist PMis ja blegist ja sellest, et mismõttes pole tema seda Eesti blogides näinud, off the top of my head tuleb juba vähemalt kolm bleg-aktsiooni meelde, aga ajusurm on noh.
Tahtsin kirjutada kevadest ja kasvama läinud seemnetest ja kassidest ja hiirtest ja elutõdedest ja armastusest ja kadumaminekutest ja kaotamistest ja leidmistest ja kõigest sellest, aga ajusurm noh.
Natuke hiljem ehk. Kui ajusurm möödub.
konnadest
Olen proovinud vahepeal oma hädade vastu võidelda nii, et lihtsalt ignoreerin neid. Ükspäev ignoreerisin tugevalt pohmelli ning õhtuks taktika töötas – oligi ära kadunud. Täna aga, ärgates valusööstuga seljas, püüan ignoreerida tugevalt seljavalu.
Ei õnnestu.
Liikumine ka ei õnnestu.
Bollocks! Kevad my arse. (Võinoh, oma viga, ei tasu ringi külmetada kevadöödel.)
/
On another topic… Konnad. Ma olen mures konnade pärast. Sõitsin eile Viljandist Tartusse ja teedel oli sadu konnalaipasid. Üritasin nii palju kui võimalik veel hüppavatest konnadest mööda sõita, aga kasu ei paistnud suurt olevat – tagant tulevad silmaklappidega meatheadid sõtkusid vaesekesed ikka oma kummide all laiaks. Pisaratega võideldes jõudsin lõpuks linna. Ohneetud.
XX
Äraminekud ja mõned otsused on vahepeal nii rasked.
I <3 Ted Mosby
HIMYMi viimane osa oli klassikaliselt legendaarne.
Saidist saavad aru ainult need, kes on fännid ja/või vaadanud viimast osa. Vähemalt. Kuigi reference’e laulus on nii et tapab. Päris hull. Ja kuna Barney on hakanud taas oma blogi täitma, siis panin selle ka jälle linkidesse. Neetud värk ikka, kui rss-i lehtedel pole. Ei oskagi enam mööda linke käia, usalda muudkui aina oma riiderit…
Tegime eile B-ga nimekirja sarjadest, mida me selle kahe-kolme aasta jooksul, kui meie seriaalisõltuvus on meid hõlmanud, vaadanud oleme. Mõlemad said kaks tulpa – ühte läksid sarjad, mida me oleme vähemalt ühe hooaja tõmmanud ja vaadanud. Teine oli random-tulp, kuhu läksid sarjad, mida on juhuslikult vaadatud osa või mõni. Olgu öeldud, et midagi me unustasime kindlasti ära ja kui B hommikul minu omad kokku luges, oli neid 42 vmt. Siis neid, mida on hooaja kaupa vaadatud. (Simpsonitel on 19. hooaeg, Will & Grace’i oli 8 hooaega, Seks ja linna 6 hooaega, Gilmore’i tüdrukuid 7. hooaega, That 70’s show’d 8 hooaega jne.) Määratu-määratu aeg.
Our list, half-way done:
Kaitstud: vihkamisest
moodne tehnika on skiso
Mis mõttes ma aktiveerisin kogemata mingi vidina, mis kõiki mu klahvilööke õõnsa häälega ette loeb (hahaa, ei jõua järgi, ma olen liiga kiire!), aga mis mõttes nagu!?
Kuidas ma selle ära saan?! Õudne! Hilfe!!!
Hahahahaaa, kuidas ta hääldas praegu kategooriat “hoomamatu”, kui ma selle valisin – huumamätjuu. Ja “õ” asemel ütleb ta jumala rahuga “o”.
See meenutab mulle korda, kui ma testisin VLC pleieriga, kuidas saaks klahvidaga asja edasi kerida ning avastasin, et vajutades ctrl+alt+parem/vasak/üla/alanool, siis saab oma desktopi keerata 90 kraadi võrra igas sunnas. Täiesti jabur vidin, KELLEL seda vaja on?
Vasakule ära lauajalkat bowlingut mängima.
Mida tegid näitlejad writers strike’i ajal?
Vaadake siit.
Tegelikult on tore see, et seal räägivad nelja mulle meeldiva sarja tüübid armsalt ja nunnult ja naljakalt ja “päriselt”. Ma olen hetkel natuke armunud Matthew Gray Gublerisse, kes mängib Criminal Mindsis dr Reidi, kes kahtlemata on päriselus totaalselt kift tüüp (sarjas muidugi ka, aga seal on ta natuke kuivik, mis siis et geenius ja nohik). Ja no muidugi The Big Bang Theory Johnny “Olen nagu Jri” Galecki. Ilma prillideta. Nämm.
Muud ei olegi öelda. Kvd on.
ja seda ka, et…
…kui sa ei olnud eile elektrist ilma jäänud pimedas Zavoodis tund aega vähemalt, siis ei ole sind olemas. Või vähemalt ei saa sa end Zavoodielanikuks või -fänniks nimetada.
Mitte, et ma tahaks ennast Zavoodielanikuks nimetada, need ajad on möödas. Aga see oli midagi fenomenaalselt cooli lihtsalt.
Ja üldse juhtus nii palju armsaid asju eile, ja natuke hirmsaid ka, et ma kohe ei oskagi hoomata veel. Hiljem kunagi.
/
Ahjaa, ja klatin võlad ka kohe ära: KALLID PIIA JA NADJA! MA OLEN LÕPMATA TÄNULIK, ET TE MINU PÄRAST IKKAGI SELLE ÜHE KÜSIMUSTIKU TÄITSITE (MIS SIIS, ET PEAMINE VASTUS OLI KAKS ROCKI ÜHE HINNAGA) JA MA EI LÕPETA KUNAGI OMA TÄNULIKKUSE NÄITAMIST (NT LAUAJALKAŽETOONIDES VÕI NENDES KOLLASTES NÄMM SHOTIDES).