Tag Archives: daki’s list

Tahvelarvuti eksperiment: minu lemmikäpid

hoomamatu 1 Reply

Digi tahvelarvutite eriväljaandes sel talvel ilmus eksperiment, kus Digi saatis mulle tahvelarvuti ja ma püüdsin kuu aega ainult tahvlit kasutades hakkama saada. Kuna artikkel oli pikk, siis avaldan ta neljas jupis. Esimene osa artiklist on olemas siin, teine siin, kolmas siin.

Minu Androidi lemmikäpid

 

AppGarden Lite – rakendus, millega saab teha kümneid eri asju. Näiteks konverteerida mõõtühikuid, arvutada kehamassiindeksit, lugeda päevi, lindistada teksti, kasutada erinevaid sõnastikke, uurida, millal on riigipühad jne. Lühidalt: universaal-nahaal-rakendus.

 

Pixlr-o-Matic – valmis filtritega fototöötlusprogramm, millega saad anda oma fotodele huvitavaid efekte. Umbes nagu Instagram, aga mitukümmend korda mahukam.

 

ES File Explorer – sellega saad tahvli ühendada oma arvutiga ning lehitseda arvuti kõvakettal olevaid faile, neid alla laadida ja töödelda. Sobib hästi erinevate videofailide tahvliga ühendamiseks, nii saad otse tahvlist oma lemmiksarju vaadata.

 

Easy Phone Tunes – sünkroniseerib su Androidi su iTunesi arhiiviga, pakkudes nii võimaluse teisel seadmel ilma kopeerimata muusikat kuulata.

 

Tablet Talk – rakendus, mis toimetab mobiiltelefonile saadetavad sõnumid tahvlisse. Võimalik ka sõnumeid tahvlit kasutades välja saata.

 

Dropbox – sünkroniseerib omavahel kõik mu pildikaustad, lisades automaatselt sinna värskelt võetud fotod, kui mõne “sõberarvuti” lähedusse satub.

 

Google Sky Map – tahad teada, mis tähtkuju pilvitul talveööl täpselt su pea kohal paistab? Seda ütleb Google Sky Map!

 

AccuWeather – kuna üheks eestlase põhitunnuseks on see, et ta ei lähe kodust välja enne kraadiklaasi vaatamata, siis on AccuWeatheri mugav ja kauni disainiga äpp saanud asendamatuks, kui tahan teada, mis temperatuur väljas ees ootab. Ja, mis kõige parem – rakendus ütleb ka, millise temperatuurina välisõhk tundub!

dakiblogi 9!

Argielu Leave a reply

Igal aastal meeldib mulle meenutada, kuidas 2004. aasta 24. veebruaril võtsin ma kätte ja kirjutasin internetti, kuidas ma tahaks olla vampiir. Kuna ma olen hingelt hipster, siis on täitsa tore teada, et ma olin vampiirihull enne kui see oli cool. Nüüd ma enam vampiirihull muidugi ei ole, aga võite päris kindlad olla, et misiganes see on, mida ma praegu fännan, on mõne aasta pärast meinstriim. Ha!

Tähistamiseks panen ma aga täna üles ühe oma lemmikpostitustest, mille avaldasin 23. oktoobril 2005. aastal. Ja lisan, et nüüd olen ma üks neist inimestest, kes enam isegi ei mäleta, kuidas selline pohmell tundus. Halval juhul on iiveldus ja peavalu, enamasti pole sedagi. Võib-olla tuleb see vähesest alkoholist? Aga paistab, et 2005. aasta Daki standardite põhjal kuulun ma õnnelike inimeste hulka. Ah, if she only knew…

NB! Tahad võita Dakiblogi Sünnipäevapaketti? Veel on aega! Jäta oma kommentaar selle postituse alla, võitja loosin pärast südaööd. Heh, võrreldes poppide ilublogide kingijagamistega on siin vähemalt üks hea asi – võimalused võita päris suured:)

Stages of Hangover

Segadus ja ärritus. ”Fak, mis siis nüüd on? Miks mul enam und ei ole? Miks mul on liiga halb, et magada? Mis toimub? Oot, mis eile toimus? Oot… Midagi peab viltu olema. Raisk. Mis toimub???”

 

Läbitud kell 1130-1200

 

Eitusfaas. ”See ei ole pohmell. See ei ole. Ma lihtsalt sıin eile midagi halba. See leib kindlasti. Või see vorst. Ma tundsingi, et see oli imeliku maitsega. See ei ole pohmell. Kindlasti. Ma ei joonud ju eile sugugi palju. Ainult mõned lonksud. Ma ju tantsisin ja kindlasti higistasin kõik välja. Oli ju nii? See ei ole pohmell. Absoluutselt mitte. Sest see ei saa olla pohmell.”

Läbitud kell 1200-1220

Kauplemisfaas. ”Kui ma oma toa ära koristan, kas siis pohmell läheb ära? Kui ma panen kõik riided kappi ja teen voodi ära, kas siis läheb pohmell ära? Ausalt! Ma teen seda! Ma teen tolmuimejaga ka, missiis, et ma pean selleks põrandal roomama, sest püsti seista on valus. Ma teen seda! Võtke ainult see pohmell ära.” Läbitud kell 1220-1255

Vihafaas. ”Raisk! Fakjuuuu! Fakjuuu preestrid! Kus mu pult on?! Miks ma ei saa neid kuradi preestreid ekraanilt ära? Teie oletegi kõiges süüdi! Birx, raisk! SINA oled süüdi, et sa mind vedasid sinna raisk, ma teadsin, et ma ei tohi enam ju tilkagi juua! Ja kuigi oli väga lahe pidu, ei olnud see tänast enesetunnet küll väärt, nii et raisk, värdjad!!! Fakjuuu, kus mu faking pult on?! Faking liiklussaade!? Mingi nõme võrkpall? Suusatamine? Persse see maailm, mitte midagi pole pühapäeval telekast vaadata vä?! Mis teil viga on, inimesed?!

Depressioonifaas. “Ma olen nõme alkohoolik, kõik on väga halb, elu on väga halb, kõik on halb. Mul pole raha ja süüa ja minu viimase raha eest ostetud viin varastati ka eile ära ja mu diktofoni patareid on tühjad ja kassetti jaoks pole ka raha ja mul pole autot ja ma ei saa minna sinna, kuhu ma pean järgmisel nädalal minema ja see on kõik selle pärast, et ma eile seal peol käisin ja ma tahan ainult magada. Telefoni lülitan ka välja, sest kõik on liiga halb, et eksisteerida ja see kõik liiga halb kindlasti arvab, et peab mulle helistama.” Antud faas kestab praeguseni.

Testimisfaas. ”Hm. Tunne on, nagu ma oleks peaaegu inimene. Ma olen peaaegu samas seisundis, mis ma tavaliselt olen… Võiks proovida suitsu teha…” See tuleb ilmselt õhtul kella 9 paiku ja teadagi, millega lõppeb – pohmell ajab oma külmad käed läbi kogu mu sisemuse, pigistab need kokku ja pilt kaob taas.

Leppimisfaas ja usk heasse tulevikku. ”Okei. Mu organism on nagu 50aastasel joodikul. Jah. See oli tõesti pohmell. On. Kestab. Ilmselt hommegi veel. Ma pean aru saama, et ma ei tohi enam juua. Kunagi. Okei. Ma lepin sellega. Elu on ju niisamagi ilus. Eksole. Ja ma ei pea end ilusaks jooma. Ma meeldin inimestele niisamagi ju, eksju? Ma lihtsalt ei tohi seda tunnet kunagi unustada ja kõik saab korda.” See tuleb ilmselt südaöö paiku või hiljemgi. Siis ma lähen tavaliselt magama, andes endale lubadusi teha järgmisel päeval palju tööd ja koristada ja nõusid pesta ja üldse tubli olla. Usually… it never happens.

–

Siia lõpetuseks sobib Dylan Morani (mu hetke lemmikmehe) tsitaat pohmellide kohta. See on mul ka välja kirjutatud ja külmikule pandud, aga häda on, et ma ei joo viimasel ajal kunagi kodus ja seega ei näe seda.

”

All my organs seem to scream in a unanimous howl. My body is revolting on me. It is mutiny. The hangovers have become far more devious. In the old days you at least knew you had one, because it used to wake you up and you’d feel like death all day. But then you get a bit older. You wake up and you think you feel OK for about ten minutes. And then you go into the kitchen, and the hand of painslips into your bowels and grips you with its icy fingers and then it’s much, much worse. It’s unimaginable. Suddenly it sidles up to you and puts its arm round you and gives you this frozen kiss. You are there – fucked. All day. Several days.”

Lisaks omalt poolt juurde, et see on kujuteldamatu ja kirjeldamatu. Ainus, mida tahaks, on täielikku vere väljavahetamist ja uusi organeid või lihtsalt surra. Kohe. Ja seda on täiesti vıimatu kirjeldada inimesele, kellel pohmelli pole, või piirdub see kerge iivelduse ja peavaluga. Nemad on õnnelikud inimesed. (Ilmselt ka targemad ja korralikumad ja paremad ja ilusamad ja heamad ja nii edasi.)

aasta 2012 släšš 28 küsimustes

hoomamatu 3 Replies

Kuna ma aastavahetusel ei jõudnud kuidagi oma traditsioonilise küsimustepostituseni, siis mis oleks sobivam, kui teha seda nüüd, kui jälle üks aastanumber vahetub?

Ja mis oleks sobivam, kui alustada seda postitust küsimusega?

Kuidas möödus sinu lõppenud aasta? Mitu elumuutvat otsust tegid? Mitu korda sisse magasid ja elumuutmise järgmisse päeva lükkasid? Mitu korda sind suudeldi nii, et jalad tõusid maast, juuksed peast ja seelik pepult? Mitu korda suudeldi sind nii, et sa pidid pärast pikka aega mõtlema, et kumb teist see feil nüüd oli – ja jõudma järeldusele, et sul pole õrna aimugi?

Mitu korda sind suudlemata jäeti? Mitu korda sa suudlusele ei vastanud? Mitu korda “kapist välja” tulla plaanisid? Millega “kapist välja” tulla tahtsid? Kas oled üldse mõelnud, miks see sinu konkreetne asi üldse kapis passib, et temaga välja tulema peaks… Äkki sa polegi kapis oma asjaga, äkki on kõik teised?

Muide, mitu korda outside the box mõtlema pidid? Mitu korda õnnestus?

Mitu kasti ja karpi endale ümber ehitasid? Kuhu peitusid? Kelle eest? Kes sind leidis, käest haaras ja välja tõmbas?

Või leidis ta su karbihunnikust ja tuli istus koos sinuga?

Jäi ta sinust sinna karbihunnikusse maha?

…

Mitu kirja said sa oma tulevastelt tudengitelt? Kursakaaslastelt? Endistelt õpetajatelt? Nimekaimult? Lehma lellepojalt? Kelleltki kuulsalt? Mitu korda otsustasid, et hakkad ka kuulsaks, jah, just, nüüd kohe! Mida selleks tegid? Kuidas läks? Kui kuulsaks ära said, mitu korda end guugeldasid? Kas oli kriipi ka – kindlasti oli! Kommentaare ka lugesid? Miks? Kas sa siis ei tea, et kommentaare pole iial mõtet lugeda – kui üldse, siis kohas, kus modedel on bazuukad, eksju?

Huvitav, kas reidi-modedel oleks bazuukadest näiteks iial midagi kasu ka?

Mis värk üldse selle reidiga on, ah? Kas oled veel reidis? Kuidas tundub? Mis osa eluvajadustest reit katab? Tahad teada, mis osa näiteks blogimine katab?

Või kas sa mõtlesid möödunud aastal näiteks sellele, kui fantastiline on tänapäeva ühiskonnapilv? Kas sind lõi jutuajamise keskel jalust jahmatav tõdemus, et sul on 19aastane iisraeli sõber  (sa ei ole täpselt kindel, kuidas ta üldse su sõbraks sai ja kui mõtlema hakata, siis ei tea sa tema usust või riietusstiilist suurt midagi, küll aga oskad sa une pealt nimetada viis tema hetke lemmiklugu)? Kas sa suutsid vähemalt murdosa sekundiks olla tänulik – tänulik selle eest, et juhtusid sündima siis kui juhtusid?

Ja üleüldse – mitu sündi jääb eelmisse aastasse? Mitu surma? Mitu lahkumist, lahknemist, lahutust, lavašši, langetõvehoogu, laevahukku, lasteaiajärjekorda, laatsaretti, la-pärisraskeonneidsõnumõelda-didad?

Kas sa oled tõsiselt mõelnud, kus sa tahaksid olla täpselt 3 aastat tänasest? Oled? Kas see on reaalne? On? Plaan paigas? Tubli oled. Aga kas plaani ikka ka möödapääsmatud “vabakava” punktid ka kuuluvad? Kui ei, siis lisa need kohe, kui jah – siis sa vist juba tead, miks “vabakava” on plaanide elluviimisel oluline?

Ah et sul pole õrna aimugi, kus tuleviku-sina kolme aasta pärast on? Kas arvad, et oled üksi, feilinud ja ebaõnnestunud? Kas sa arvad, et ilma plaanita pole sa “päris” inimene? Hah! Hahahah! Tiburull, tead mis? Plaanidel pole mingit tähtsust – sa jõuad ikka sinna, kuhu minema pead, tead seda?

Seda muidugi juhul kui… ega sa ometi tühja ei rapsi?

Ja kui rapsid, siis kui häälekalt? Kas keegi on tiivalöögiulatuses? Rapsid ehk üksi, meeleheitlikult, halli uttu uppudes?

Kas sa lubad mul üht asja meelde tuletada? Lubad? Kuula siis hoolega… Rapsi palju tahad, üksi sa välja ei rapsi. Üksi rabelevad nõrgad, supermännid rapsivad mitmekesi koos ja ainult nii saavad august välja rabeldud.

Ah et mis “päris” inimesed need rapsijad siis ikka on, plaani neil pole ja istuvad seal hallis augus koos hunniku lateksisse riietunud superkangelastega ja et see on siis tugevus või? Tugevus peitub ju plaanis, eksimatuses, õigetes valikutes, õigetes tegudes! Lateksi asemel kautšuk, supermänni asemel spaidermänn (öko noh!), auk on täpselt välja mõõdetud ja…

(Granted, see metafoor läheb juba veits käest…)

Mõõda kuis jaksad, planeeri, õmble, jookse, kaeva, ehita, lihvi – sa jõuad ikka sinna, kuhu jõudma pead. Karja lateksis supermännidega augus istudes jõuad sa aga kindlasti kuhugi fantastilisse sihtkohta.

Isegi, kui sul pole praegu plaani ega õrna aimugi, kus sa kolme aasta pärast aegruumis asud.

Ja kas su kostüüm on kummist või  kautšukist.

Sa ju ikka tead, et tähtsad pole mitte küsimused, vaid see, kuidas sa vastused leiad. Teinekord ei pea selleks isegi küsimus veel valmis olema, kui vastust sulle näkku lajatab ja elu muudab.

Mõistad?

current list of TV boyfriends/husbands

hoomamatu 1 Reply

…because no one uses the word ‘boyfriend’ about Tom Selleck. See oleks lihtsalt solvav.

Nimekiri ise on ilmselt homme juba teine, nagu ikka stabiilsete, reaalsusega hästi kontaktis olevate isikute teleabikaasade nimekirjad tavaliselt on. Ühtlasi mõned sarjavihjed, kui keegi hädas.

Frank Reagan (“Blue Bloods”)

Jimmy McNulty (“The Wire”)

Malcolm Reynolds (“Firefly”)

Sherlock Holmes (“Elementary”)

 Harvey Specter ja Mike Ross (“Suits”)

Huck (“Scandal”)

Peter Mills (“Chicago Fire”) 

John Reese (“Person of Interest”)

Danny Castellano (“The Mindy Project”)

…Ei tea, kuidas muidu teised üksikemad seda üksikemandust muidu händelivad? Hästi? Mõni nipp? Enne kui ma kedagi neist vaestest kuttidest jälitama asun? Telereaalsuses? Ei?

Olgu siis. Järgmise nimekirjani.

aastakokkuvõte

hoomamatu 4 Replies

(2011)

1. Mida sa tegid aastal 2012, mida sa polnud varem teinud?

Pidasin oma lapse esimest sünnipäeva.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?

Kuna ma lubasin enam mitte sünnitada, siis tuleb tõdeda, et olen ilusti kinni pidanud. Uued lubadused? Lugege homsest Delfi kolumnist:)

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?

Siki! Kats!

4. Kas keegi su lähedastest suri?

Minu lähedased on elanud mitu kaotust üle. Selles osas on olnud raske aasta.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2013, mis puudus aastal 2012?

Vanni ma sain, nüüd tahaks, et kontori remont ükskord lõppeks ja kööki seinad saaks.

6. Mis riike külastasid?

Rootsis ja Inglismaal käisin, Helsingis vist ka. Rohkem ei tule nagu ette.

7. Mis kuupäev aastast 2012 jääb igaveseks su mällu? Miks?

16. oktoober.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?

Lõpuks on hakanud jää liikuma. Kuhu suunas ja kas ükskord meri ka jääkaaneta, see veel selgub.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?

Ma olen sel aastal harukordselt sitasti käitunud. Kõigiga, nii enda kui teistega.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?

Heh, muidugi – esimene käeluumurd!

11. Möödunud aasta parim ost.

Bronxi kingad, mis jäid Manchesteri lennujaama. Ahjaa, Beppi saapad ka on osutunud tõeliseks pärliks.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?

Kurat, ma ei teagi.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?

Vt eelmine.

14. Kuhu läks enamik su raha?

Toidupoodi. Arvutiparandusse.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?

Lõpuks Nõmmele kolimine. Dylan Morani intervjueerimine ja sellele järgnenud show.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2011 meenutama?

Modstep “Sunlight”, Jack Johnson “Bubble Toes”, Tegan and Sara “Call It Off”

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:

i. õnnelikum või kurvem? Õnnelikum. Ja kurvem.

ii. kõhnem või paksem? Tundub, et umbes sama.

iii. vaesem või rikkam? Vaesem.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Parem inimene olnud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?

Karjunud.

20. Kas sa armusid aastal 2011?

Armusin. Mallusse, näiteks.

21. Kui palju üheöösuhteid?

Kus neid üheöösuhteid muidu müüakse? Prismas?

22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?

“Süvahavva”, “Scandal”, “Elementary”

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?

On mõned inimesed, kes on teinud ja öelnud asju, mida poleks uskunud. Aga ju olen ka mina neid teinud.

24. Parim raamat, mida lugesid?

Jenny Lawsoni ehk The Bloggessi “Let’s Pretend This Never Happened. A Mostly True Memoir”

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Tegan and Sara, Põhja-Tallinn

26. Mida sa tahtsid ja said?

Töö. Loodan ainult, et jätkub samal kursil.

27. Mis oli selle aasta parim film?

Ain Mäeotsa “Deemonid”

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?

Sain 28. Õigel päeval tulid Naabrinaine ja Naabrimees ootamatult külla, et mulle sünnipäevalaulu laulda. Hiljem oli siiski ka väike perepidu.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?

Selge mõistus.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Hakkasin jälle kontsi kandma. Nii et siis… naiselik(um)?

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Töö on väga hästi mõjunud.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Dylan Moran.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?

Ma olen poliitika koha pealt ikka täiesti apaatseks muutunud.

34. Keda igatsesid?

Neid inimesi on palju, tegelikult. Kõige rohkem igatsen aga iseend.

35. Kes oli parim uus tutvus?

Mallu.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2011 õpetas.

Kui sul viskab üle, et su telefon nii igav välja näeb ja on mudel, millele ei ole tehtud ÜHTEGI ägedat coverit, siis ei ole kõige targem mõte seda ise seinavärviga üle värvida. Võib juhtuda, et inimesed ei kuule sind pärast enam.

#1

hoomamatu Leave a reply

Blogiadvendikalender.

On aeg selle blogiadvendikalendri otsad kokku sõlmida.

Mõtlesin väga kaua, mida ma võiksin panna esimesele kohale. Armastus? Inimesed? Elu? Vabadus? Sõprus?

Kuigi kõik need asjad ja mõisted väärivad esikohta, tundus ükskõik milline neist klišeena, ärakasutatud ja väsinuna.

Lõpuks jõudsin ma järeldusele, et kõige-kõigem asi siin maailmas peab olema hing. Hingega tehtud asjad. Hingega armastamine, hingega hingamine, hingega minemised ja tulemised, hingega kingitused, hingega looming, hingega töötamine, hingega lõbutsemine, hingest ja hinge tagant ära andmine, hingesugulased ja hinge võtmine, hingest andmine, hingega elamine.

Hingeminevaid pööripäeva- ja aastavahetuspidustusi!

#1. Hing

#2. Üllatused

hoomamatu Leave a reply

Blogiadvendikalender.

Üllatusi on muidugi mitmesuguseid. Tõenäoliselt jagunevad nad täpselt pooleks – pooltel kordadest üllatud sa meeldivalt, pooltel ebameeldivalt. Aga ometi, isegi kui sa üllatud ebameeldivalt, on elu ilma üllatusteta kohutav ette kujutada.

Milline elu see oleks, kui sa ei kohtaks oma teel ootamatusi? Kui igav võiks olla elu, kus pole ühtki üllatust, ühtki ahhaa-momenti, ühtki hinge-kinni-hoidmist, ühtegi erutusvärinat, ühtegi pabinat, ühtki üllatussünnipäeva, mitte ühtki ootamatut küünlavalgusõhtut, mitte ühtki päkapikult saadud šokolaad saapas, mitte ühtki ootamatut inimest, kes su ellu nii palju päikest lõpuks toovad…

Mis elu oleks ilma üllatusteta?

#2. Üllatused

#3. Kirjad

hoomamatu Leave a reply

Blogiadvendikalender.

On midagi suurepärast kirjas, mis on sinule mõeldes kirja pandud ja sulle kirjutatud. On erutav mõelda, et kusagil on see üks inimene, kes mõtleb su peale. Kujutleb, kuidas sa seda kirja loed. Võib-olla kuulis ta sinu häält enda peas, kui ta neid sõnu kirja pani, kujutledes, kuidas sa neid hiljem loed. Võib-olla ta ootab väikese erutusvärinaga, mida sa vastad. Võib-olla on sellesse kirja peidetud eriline sõnum. Võib-olla loed sa seda üht lõiku hinge kinni hoides ja ta loodab, et nii läheb. Ning kui sa hiljem seda ütled, ohkab ta kergelt. Sest seda ta ju lootiski.

Kirjad on igal kujul suurepärased. Olgu nad paberil ja käsitsi kritseldatud, olgu nad vaid postkaardi tagaküljel paaris reas. Olgu nad pikkades keset ööd kirja pandud e-mailides. Kirjade saamine on alati midagi väga erilist. Isegi kui sa seda alati meeles ei pea, olen ma kindel, et tegelikult mõtled sa sama, hinnates iga kirja, nii lühikest kui pikka.

#3. Kirjad

#4. Lennujaamad

hoomamatu Leave a reply

Blogiadvendikalender.

Võib-olla meeldivad mulle raudteed samal põhjusel, miks mulle meeldivad lennujaamad. Lubadus. Ootus. Uued algused. Lõpetamised. Algused. Põgenemine. Leidmine. Hüvastijätud. Tervituskallistused.

Rääkisin hiljaaegu ühele sõbrale erinevatest kordadest, kui ma olen (peamiselt Stanstedi) lennujaamades maganud. Kui ma neid kordi meenutasin, tundsin hinges jälle seda ootust ja ärevust, mida lennujaamad – see potentsiaal, mis neis peitub – minus tekitavad.

Ja samas mäletan ma, et Tenerifelt tagasi tulles elasin ma üle ühe hulleima ärevushoo, mis mind iial on tabanud, kui me läbi äikesetormi Riias maandusime. Ja kuidas ma iga kord püüan unustada väikest tõsiasja, et mul pole absoluutselt õrna aimugi, kuidas me kõik õhus üldse püsime.

Ometigi… Lennujaamad on lihtsalt midagi imelist. Segadusseajavad, suured, natuke hirmutavad ning täis nii palju emotsioone, lõppe ja alguseid.

#4. Lennujaamad