Toiduklubi: Kaks klassikalist – borš ja hapukapsasupp

Määratlemata 3 Replies

Annan teile nüüd kaks klassikalist retsepti ja ühes postis lihtsa põhjusega – kuna mõlemi tegemiseks läheb tarvis hapukapsast ja seda müüakse poes 500grammises pakis, siis sellest johtuvalt teen neid suppe pea alati järjest. Enamasti kõigepealt borši ja siis hapukapsasuppi. Aga eile proovisin ma praktiliselt esimest korda küpsetada (muffinid ja braunid ja pitsad ei lähe arvesse) ning tulemus oli suussulav. See retsept homme:)

borsch-3Borš

Vaja läheb: pakk riivitud-keedetud peeti, üks suurem porgand, 250 g hapukapsast (kui osta poolekilone pakk, saab järgmisel päeval teha hapukapsasuppi!), 500 g hakkliha, 1 sibul, puljongikuubik, pipart, ürte, hapukoort, äädikat

Valmistamine: riivi porgand ja haki sibul. Pane potipõhja õli, viska sisse porgand ja peet ning lase neil veits praaduda. Pannile pane õli, lisa sinna hakkliha koos sibula ja maitseainetega. Lisa potti 1,5 liitrit (või olenevalt poti suurusest, mul on SUUUR pott) kuuma vett, lase supp keema. Seejärel lisa supile hapukapsas ja puljongikuubik, keeda veel. Vahepeal on saanud valmis sibul-hakkliha, lisa need ka supile. Seejärel viska sisse hammustussuurusteks tükkideks (bite size noh) lõigutud kartul ja keeda, kuni kartul pehme. Siis lisa pool kuni terve supilusikatäis äädikat – tee seda ettevaatlikult ja maitse vahepeal, et liiga ei saaks. Pigem vähem kui rohkem, liiga palju võib supi rikkuda. Siis maitsesta veel supiüritidega, näiteks peterselli ja punega (mida pole kuskilt saada, nagu blogimaailmas kirjutatakse) ja paari lusikatäie suhkruga. Serveeri muidugi hapukoorega.

hapukapsasuppHapukapsasupp

Vaja läheb: 250 g hapukapsast, 250 sealiha, peotäis nisukruupe (ma kasutan neid ökoloogilisi), 1 sibul, paar küünt küüslauku, 1 porgand, loorberilehti paar, paar tera vürtsi, puljongit, tüümiani, tilli, peterselli

Valmistamine: Pane poti põhja õli, lisa sinna kõigepealt porgandikuubikud, rösti natuke ning viska hulka hakitud sibul-küüslauk. Prae. Kui liha hakkab juba pruunistuma, lisa hapukapsas, siis kruubid, loorberilehed, vürtsiterad, puljongipulber ning lõpuks kõige peale vesi. Keeda keskmisel kuumusel umbes pool tundi, siis maitsesta soola-pipra ja maitserohelisega. Ahjaa, ma lisasin ka sibulahelbeid magusama maitse saamiseks. Ja ongi valmis!

kevin

Määratlemata Leave a reply

Täna nägin unes, et Raekoja platsis esines Backstreet Boys ja mul oli mingi erabisnis nendega ajada. Lõpuks kujunes asi muidugi nagu ikka, kui ma mingeid nooruspõlve ja/või praeguspõlve meesnummareid näen, st et Keviniga tekkis hull lo-ove ja kuigi ma proovisin end millegipärast poole unerohutabletiga ära tappa, läks kõik siiski suht hästi ja me sõime pannkooke tuhksuhkruga.

helkuri mõistatus

hoomamatu 6 Replies

Käisin mina siis praegu linnas poes (kasutasin natuke oma hunnikust sünnipäevaks saadud raamatupoe kinkekaartidest, muuhulgas tõstsin Daki-raamatu jälle riiulis rohkem esile) ja olin juba kodu ukse juures, kui järsku taskust võtmeid otsides jäi näppu helkurinöör. Märksa räpasem kui minu helkurinöör. Ja – otsas tilbendamas mitte minu armas pardikesehelkur, vaid hoopis mingi ringikujuline julla.

Esimene mõte: ma olen kellegi vale mantli võtnud, kui reedel pidu pidasime.

Teine mõte: miks peaks sel kellelgi olema minu hügieeniline huulepulk taskus? Ja minu korterivõtmed?

Kolmas mõte: keegi on mu pardikesehelkuri ära varastanud ja asendanud selle eriti osavalt enda vana helkuriga. Meenus intsident UG eest möödunud nädalal, kus Maia sõber märkis, et mul on väga cool helkur. Kahtlane…

Siis avastasin, et oot, minu enda helkur on ka täitsa olemas, kinnitatud, nagu ikka, tasku alumisse serva. Uus (või siis vana) helkur on kenasti haaknõelaga kinnitatud tasku ülaserva. Nüüd olen ma täiesti segaduses. Miks paneks keegi mu tasku külge enda vana helkuri? Ma saaks aru, kui sinna peale oleks kirjutatud näiteks tapmisähvardus või mingi muu sõnum, et siis nagu. Või kui keegi oleks teinud kingituse uue helkuri näol, et näe, Daki on nüüd topeltkaitstud. Aga see lisatud helkur on suht kulunud, ei tea, kas töötabki veel. Kuigi ma ei tea, kas helkurid võivad ära kuluda?

Igal juhul on tegu täieliku mõistatusega. Äkki keegi arvas, et see on tema jope, võttis suitsule minnes selga, leidis maast helkuri ja arvas, et on selle ära kaotanud, kinnitas minu mantli külge ja pani uuesti nagisse tagasi? Hmm.

Muidugi on variant, et ma ise leidsin selle helkuri ja panin endale külge, aga a) ma mäletan reedeõhtut hästi (kuigi sünnipäevalugu vihjaks, nagu ma ei mäletaks ei seda ega üldse paljusid õhtuid) ja b) mul on maailma coolim helkur, ma ei vaja vanu maast leitud helkureid.

Kust tuli see helkur?

Toiduklubi: Slovakkia supp

Määratlemata 5 Replies

Tegelikult on Slovakkia supp suhteliselt sarnane kõikidele teistele tomatisuppidele, mida ma teen ja mida olen ka jaganud. Aga kuna ma seda ükspäev tegin, siis mõtlesin, et panen ikkagi üles. Nimi tuleb sellest, et ma tegin seda Slovakkias meie 9pealisele seltskonnale. Tahtsin teha tomati-hakklihasuppi, aga ei leidnud kohalikust supermarketist hakkliha ning võtsin prooviks hoopis suitsuvorstilaadset asja. Ning tulemus oli keelt alla viiv, hakklihasupp poleks vist iialgi nii maitsev tulnud. Asi on muidugi suitsuvorsti mõnusas maitses, mis selle supi mõnusaks teeb.

Ahjaa, tahtsin veel kiita Martat, kes andis ka kaks retsepti ja mul läks tuju nii heaks. Kohe tuli isu kõrvitsaga mässata. Sellega seoses meenus, et käisin kunagi samal teemal toidulugu tegemas: siit saab veel kõrvitsatoitude retsepte. Võin omast kogemusest öelda, et kõrvitsa-ingverisupp oli imehea! Ahjaa, ja siis veel üks link. Ma hoiustan oma netist leitud retsepte Delicious-es avalikult – siin. Juhul, kui te tahate ehk ka midagi minu lemmikutest proovida. A ma muidugi suht hiljuti alustasin seda virtuaalset retseptikogu, kuid see täieneb iga päev:) Või noh, umbes iga päev.

Igal juhul, siin siis retsept.

slovakkia-supp1Slovakkia supp

Vaja läheb: üks kang Moskva suitsuvorsti, üks punane ja üks tavaline sibul, üks väiksem porgand, 1 purk punaseid ube, 5-6 küüslauguküünt, purk purustatud tomateid, 100 ml tomatipastat, supipastat (näiteks tähekesi) puljongit, pipart-soola-jahvatatud ingverit. Vahepeal panen ma supile lisaks ka pakisuppe, kui kodus millegipärast üle on jäänud, näiteks Soup Instanti tomatisupp sobib selle juurde ideaalselt.

Valmistamine: puhasta köögiviljad, haki. Lisa potti oliiviõli, kuumuta. Seni lõigu vorst suupärasteks tükkideks – mina lõikasin kõigepealt vorsti kolmeks ja siis poolitasin vertikaalselt (öeldakse nii?). Nii oli lihtne ka nahka ära kiskuda, kui kaks poolt üksteisest eemaldada tuleb nahk ise kaasa. Õudselt raske on seda seletada… Ühesõnaga, võite naha külge ka jätta, aga siis on rohkem mälumist ja üldsegi, nii pole eriti tore.

Kui vorst hakitud, lisa potti. Samal ajal sul muidugi juba vesi keeb kiirkeetjas. Loputa oad vee all, lisa potti. Lisa tomatid. Seejärel tuleb keev vesi, puljong ja maitseained. Hästi sobib siia rosmariin ja basiilik. Lisa ka supipasta, keeda, lisa tomatipasta. Kui panna vähem vett, tuleb supp tummisem ja mõnusam. Igal juhul, kaua keetma ei pea, nii 5-7 minutit. Serveerimisel võid lisada riivitud juustu.

Ahjaa, nagu pildilt näha, avastasin ma uue maitsekastme, mis siia suppi ideaalselt sobis.

Toiduklubi: veiseliha tüümianiga ja tomatid à la Ur

Määratlemata 7 Replies

Teate ju küll minu nõrkust tomatite ja kõikide selle viljaga seotud toitude suhtes. Täna mainis Anton telefonikõnes möödaminnes, et nad söövad Uriga küüslauguga pikitud tomateid ja ma pidin kohe teada saama, kuidas ja miks ja kas ma saaks järgi teha. Tegingi siis mingi oma versiooni sellest, mis Ur ja Anton täna sõid, ehk siis kasutasin ahjuprae juures ka porgandit ja rosmariini ja puljongit ülevalamiseks. Ur ütles, et tegi ilma lisavedelikuta. Hullult rammus on see praad küll (kui retsepti loete, saate isegi aru), aga umbehää. Meie valentinipäeva täiuslik õhtusöök.

ahjuliha7Veiseliha tüümianiga ja küüslauguga pikitud tomatid à la Ur

Vaja läheb: üks tükk veisepraadi (mul oli 670grammine), üks küüslauk, üks porgand, viis kartulit, kolm tomatit, pool pakki võid, 500 ml veiselihapuljongit, üks punane sibul, maitseaineid (pipart-soola) ja tüümiani.

Valmistamine: Lase veiselihal natuke aega toatemperatuuril seista. Seni tegele näiteks lugemisega või niisama töllamisega. Või köögivilju muidugi ka ette valmistada. Koori küüslauguküüned ja haki need. Pane ahi 250 kraadi juurde kuumenema ja tõsta küüslauguviilakatega pikitud ja võiga kaetud (ma lõikasin neli-viis viilakat ja ladusin peale lihtsalt) lihatükk ahju. Lase tal seal umbes veerandtunnike olla, kuni peale tuleb ilus tume koorik. Mul ei olnud piisavalt kannatust ja mul koorik jäi mõtteline.

Samal ajal kui liha ahjus valmista ette ülejäänud köögiviljad. Puhasta porgand ja lõigu seibideks. Koori kartulid ja lõika umbes ühesuurusteks mõnusateks tükkideks. Lõika paprika tükkideks. Poolita tomatid ja topi need küüslauku täis. Siis võta liha ahjust välja, pane temperatuur 200 kraadi juurde ja pane ahjunõusse kogu ülejäänud kraam – tomatid, kartulid, porgand, paprika. Pane liha ahju. Üldiselt arvestatakse, et kilo liha kohta tuleb seda tund aega ahjus hoida. Noh, mul läkski tunnike selle pea 700grammise tüki jaoks. Ahjaa, pane võid ka veel peale, veiseliha võib muidu kuiv jääda.

ahjuliha1Nii. Siis vahepeal käi ja vala muudkui puljongit juurde, kuni lõpuks köögiviljad kõik sellega pea kaetud saavad. Umbes poole tunni juures riputa praad üle vähese soola (tegelt võib selle vist üldse ära jätta, ma kasutasin kaht puljongikuubikut näiteks ja seal soola küll) ja pipraga (ma kasutasin sidrunipipart). Haki tüümian ja riputa sellega lõpuks kõik üle. Käi vahepeal ikka kontrollimas, et asi töötaks kenasti. Ahjaa, mingi hetk ma panin punase sibula rõngad ka praele peale, no kuskil poole peal. Ja umbes tunni möödudes (olenevalt tüki suurusest siis) ongi sul ülirammus, aga väga hää veiselihapraad valmis. Ja need küüslauguga pikitud tomatid (ettevaatust, tulikuumad!) olid suussulavalt hääd. (Pildil on tomatid küll kartulite all peidus, aga ülemisel pildil on neid näha – veits laiali vajusid küll ja jätavad pigem punase ja vormitu massi mulje, aga ausalt, maitse on super!)

Aitäh, Ur ja Anton, ühesõnaga. See postitus oli pühendatud teile.

Maailma parim sünnipäevakingitus ehk Esitleme uut hitti

Määratlemata 19 Replies

Ühesõnaga, vaadake, mul on sellised sõbrad, eks. Nad on vahepeal natuke napakad, vahepeal puhta hullud. Seekord aga nad ületasid end täielikult. Nimelt tuleb välja, et terve Tartu hoidis viimased kaks kuud Suurt Saladust – et moodustati mulle sünnipäevalaulu loomiseks ja tegemiseks bänd nimega Tartu Geenibassein (TGB) – vokaal Nadja, klahvid ja bäkk Birx, kitarr ja heli Ur, bass ja lüürika onuAnton, trummid Pets. onuAntoni geenius mõtles välja geniaalsete sõnadega loo “The Walk of Shame” ja siinkohal pean ma vajalikuks rõhutada, et lugu pole siiski minust, vaid minule.

Aga iseenesest on täiesti, täiesti uskumatu, et nad seda tegid. Esiteks pidin ma eile šoki saama, kui ma järsku pilgu pöörasin ja laval saundtšekki hoopis neid tegemas nägin. Teiseks… No kamoon! Mu lahedad värdjad panid kokku BÄNDI, et mulle LUGU teha ja see esitada ja nad suutsid teha kaks kuud täiesti salajas proove. Midagi hakkasin ma aimama alles siis, kui pärissünnipäeval üks tšikk kogemata mulle mokaotsast mingit sünnipäevalugu mainis ja no muidugi tundus siis selle valguses kahtlane, et Anton eelmisel laupäeval arvas, et kõige parem sünnipäevakink oleks ikkagi laul ja “kuule teeme bändi ja paneme nimeks Tartu Geenibassein”. Mina pakkusin 80 Protsenti nimeks, aga see talle millegipärast ei meeldinud.

Ühesõnaga, ma armastan teid ja te olete täiesti hullud. Täiesti!

Pidu oli ka superlahe, kui kaks ektsessi välja jätta. Kostüümindusega sai kõvasti nalja ja ma arvan, et eilse peo lahedaimaks kostüümiks pean ma Siki Corpse Bride’i kõrval välja kuulutama Tanni nägemuse nõiast, sest nii uskumatuid papusid, mis tal jalas oli, annab ikka välja mõelda. Aga piltide pealt näete (kui ma ükskord pildid saan).

Ja nüüd siis, lubage esitleda – surematu hitt “The Walk Of Shame”! Kas teile tundub ka, et natuke regilaululik on justkui? Pilte vaadake ka, see on Piia meisterdatud fantastiline singlikujundus.

[audio:https://daki.tahvel.info/wp-content/tartu-geenibassein-the-walk-of-shame.wma]

Siit peaks saama lugu tirida.

Hiljem… Tundub, et audioplayer ei ühildu veel uue WP-ga ja millegipärast fail ei mängi. Ma katsun selle õige pea ära parandada Andrise abiga. Seni olge kannatlikud! Lugu on kuulmist väärt!

PS: Miks uus WP viskab suvaliste rubriikide ette linnukesi ja arvab, et teab, mis rubriike ma tahan postile panna? Nii näiteks topib ta sellele postile konstantselt juurde rubriigid “daki’s list” ja “rant”, kuigi neist on asi kaugel. Iga kord muudan ära ja pärast salvestamist on ikka tagasi.

Veel hiljem… Ma tahan veel rõhutada, et see on absoluutselt kõige lahedam asi, mis mulle iial korraldatud on. Tõesõna. Varem ma käisin vahepeal ringi vingus näoga ja mõtlesin, et miks keegi ei korralda mulle üllatuspidusid näiteks, mida ma ise olen teinekord korraldanud, aga nüüd… Nüüd on mul piinlik, et ma ise pole rohkem vaeva näinud. Edaspidi näen! Kuigi ma ei tea, kuidas säärast asja saaks iial ületada…

oh mu väike emo

Määratlemata 1 Reply

Noh, sünnipäevaemo ikkagi lõpuks saab sind kätte. Olgu see siis arusaamises, et su bbf lasi su s-päeva üle või avastuses, et pulmakleidi korsetiosa ei lähe enam selga, mis tähendab, et ma peaks edaspidi mitte üldse enam iialgi maailmas kunagi sööma. Ning ühtlasi tähendab see, et möödunud kuu hardcore trenni oli kui hane selga vesi ja nüüd pole mul absull kaardi jaoks raha, sest a) üks oodatud honorar sel kuul ei tule ja b) do I need a reason? Ma olen töötu, for f-s sake.

Pulmakleiti ei proovinud muidugi mitte emo tekitamiseks või mingitel muudel enesehävituslikel põhjustel, vaid selleks, et näha, äkki annab mingi kostüümi kokku monteerida homseks. Stiilis Corpse Bride või midagi. Kuigi noh, see Corpse Bride on tegelt juba võetud ja mina ei tea ikkagi veel, kuidas end täpselt Buffyks teha. Homme veel üks kaltsukatiir, siis üks Vanemuise kostüümilaenutuse tiir ja siis tiir metsa, et endale vampiiritapmisvai ihuda mõnest noorest männist. Ja et ma ei unustaks oma hundiaplikatsiooniga pläskusse pühavett panna, et sellega homme potentsiaalseid vampiire peletada. Trikk seisneb muidugi selles, et nad peavad seda jooma. Huvitav, kui palju vampiire kohale tuleb?

Tegelt on üldse huvitav, kui palju inimesi kohale tuleb, sest kutse on saanud vähemalt poolsada inimest, kellest ilmselt pool otsustavad, et rokiklubi pole neile ja ülejäänud pool ütles, et “jõuavad hiljem, mitte päris alguseks”.

Oot, veel emost… Ahjaa, tüüpiline olen-kole-pähh-elu-värk käis natuke aega tagasi, siis tuli see korsetiavastus… Siis muidugi nüüd see kostüümidraama, et no kurat, mida ma ikkagi selga panen. Ise ma teadsin sellest peost kõige kauem ja olen ilmselt kõige viimane, kes üldse midagi endale orgunnib.

Ja siis võiks raha ka olla, oleks natuke parem enesetunne. Uskumatul kombel oli mul viimasel paaril nädalal natuke raha pidevalt ja veel uskumatum on see, kui kiiresti jälle sellega ära harjub! Et sul on siiski midagigi, mida natuke kulutada siia-sinna, toidu või marsapileti peale kasvõi. Päh, ei tohi lasta end hellitada selliste asjadega, parem juba pidev null kui väike pluss.

See lause kehtib huvitaval kombel ka korsetiemo lahendamiseks.

Midagi oli veel, aga praegu ei tule meelde… Sarjad on ka kõik vaatamata, aga tuju lihtsalt pole. Ja mind nii hullult häirib, et ma ei saa näha Joaquin Phoenixi eilset pilves peaga ülesastumist Lettermanis, sest phucking juutuub ütleb, et seda ei saa meie riigis vaadata. Üldse on juutuub viimasel ajal puhta lolliks läinud. Agano. Missealikka.

Alati teie,

Buffy.

Hiljem…

Ma just jõudsin järeldusele, mida mul kõige rohkem vaja on – keemiaõpetajat! Ma mäletan, et ühes keemiatunnis näitas ta meile suhteliselt lihtsalt järgitehtavat trikki, millega väidetavalt filmides verd saab voolama panna. Et määrid end ühe ainega kokku ja siis skalpelli või mingi taolise, ainult et nüri asja, teise ainega kokku ja libistad üle naha ja voila! reageerivad ja jääb mulje, et tegu on verega. Oh, miks ma ometi farmaatsiat õppima ei läinud, siis ma kindlasti omaks mingeid aineid ja oskaks seda järgi teha.

Ah, ja mis värk on sellega, et uuendatud WP mootor tahab postidele suvalisi rubriike lisada? Nii näiteks oli ta iseenesest märgistanud selle postituse sleep-rubriigi alla, mis ilmselgelt pole tõde, siin pole ju mingit unejuttugi!