nett, mu nett

Määratlemata 3 Replies

Ükspäev tuli meelde, et kunagi ammu tegi Andris maailma kõige koledama lehekülje, mida me hellitlevalt kutsusime “Pidalitõbiste klubi koduleheküljeks”. Kui keegi mäletab, siis seal lehel toimus ka otseelust.com domeeninime valimine. Ma ei mäleta, kellele ma seda rääkisin, aga täna tuli meelde Andriselt küsida, et kas ta mäletab sellist asja. Andris esimese hooga ei mäletanud, aga kui ma oma blogi vanades postides tuhnisin, siis ma leidsin selle lingi üles. Ja lugesin suure häälega naerdes kommentaare, kuidas kõigil oli brauser kokku jooksnud seal lehel käimise peale.

Proudly presenting: pidalitõbiste klubi lehekülg.

Kogu see leheküljejutt tuli aga hoopis sellest, et õde palus, et ma võtaks maha talle kunagi tehtud kodulehekülje. Mille ma olin ka täiesti ära unustanud, et säärane asi kunagi tehtud sai. Läksin siis ja uurisin – no oli ikka jube küll. Ja kohutavalt naljakas. (Enam seda vaadata ei saa, sest võtsin maha, ja webarchiveside linki ei anna, sest maha sai võetud põhjusega – seal liiga palju isiklikku infot.)

Mitte, et ma tänapäeval oskaks oluliselt paremaid kodulehekülgi teha, ilmselt ikka tuleks sama viienda klassi tase. Aga no ikkagi.

Aga nüüd teen ma kõigile IE kasutajatele lõpuks ometi selle heateo, mis ma ammu oleks pidanud tegema ja valin endale uue tausta!

kilde

Määratlemata 5 Replies

Mu ema on käsile võtnud leivaküpsetamise ja ma pean ütlema – viib keele alla. Samuti on mu twitteritarid (Twitteri sõbratarid) juba pikemat aega Twitteris juuretisest ja muust taolisest sädistanud, nii et mul on tunne, et võtan peagi isegi selle ette. Sest ma polnud ikka tükk aega midagi nii maitsvat saanud, kui meie pühadelauas sooja koduküpsetatud leiba.

Siis ma loen Mika blogi ja vaatan tema videosid, kus ta räägib uuest muusikast ning ma pean ütlema, et ma ei suuda uut albumit ära oodata. See on nii vahva, kuidas ta oma muusikategemist nii suure lusti ja rõõmuga võtab. Lihtsalt ülinummi. Ja album tõotab tulla samamoodi väga muinasjutuline, multifilmine ja jäätisene nagu ta esimene albumgi.

Ja selle blogivea, et IE-s ei näita, teen ka korda. On läinud koguaeg meelest.

Ning ma luban, et kirjutan ühe suhteteema ka lähiajal. Ainult et täna on sarjapäev + ma pean tööd tegema, nii et natukese aja pärast.

Kallid-musid!

hea algatus

hoomamatu 1 Reply

Läbi blogilinkide jõudis minuni teade heast algatusest. Nimelt plaanitakse Tartu pärmivabrikus avada tasuta asjade pood Primitiiv, kust saad kaupa, kui midagi  vastu viid. Väga kift mõte, olen kindlasti sinna poodi minemas.

Rohkem saad lugeda siit.

*

Ahjaa, lugesin, et avati juba 4. aprillil. Kas keegi on seal juba käinud? Jagage kogemusi-muljeid!

Toiduklubi: Piret Järvise/Maru kevadine virsikukook

Määratlemata 3 Replies

Valmistasin munadepüha perelõunaks virsikukoogi, mille retsepti leidsin Nipiraamatust, kus seda valmistas Piret Järvis. Kuid juures oli öeldud, et originaalretsept on pärit hoopis Maru raamatust (mida mul kahjuks pole, hullult tahaks). Maitsnud veel pole, aga välja näeb küll nämma.

virsikukook-002Kevadine virsikukook

Vaja läheb: 1 dl suhkrut, 4 dl jahu, 1 muna, 100 g võid, purk virsikuid siirupis, 100 g martsipanimassi (meil oli mandlimaitseline, sest poes tavalist polnud)

Valmistamine: sega taigna jaoks kõik ained kokku – või, suhkur, jahu, muna. Sõtku korralikult mõnusaks massiks. Seejärel pane tainas koogivormi ning lao peale virsikupoolikud (ma lõikasin veeranditeks, kattis paremini). Kõige peale viiluta martsipani. Pane 170 kraadi juurde ahju ja 30 minuti pärast ongi kook valmis.

meine nunnu

Määratlemata 10 Replies

pilt-043Minu uus, viimatine, järjekorras viies. See peaks sümboliseerima Pussakat, aga kuna ta on tegelt karvane ja pruunikirjune, siis sai ta ikkagi tehtud mustana. Stiliseeritud mustana.

Ma ei tea, mis siis veel saab, kui ma näiteks saangi viis last. Kuhu ma nemad kõik panen?

(Jah, ma tean, see on haigus ja sõltuvus. Aga mul on olnud tätoveeringud 16. eluaastast ja ma pole kordagi kahetsenud. Sada protsenti rahul.)

üdini naiselik karjatus

hoomamatu 1 Reply

Mul pole midagi selga panna!

Täna saan ma uue tätoveeringu ja mul pole midagi selga panna. *insert screeching*

22 minutit hiljem… Avastasin, et lõpuks lähevad jalga suveks ostetud valged põlvpüksid ja kombineerisin selle punase pluusiga. Näen natuke küll välja nagu vorstike, aga kui ma ei hinga ja kõhtu sees hoian, siis petab ära.

Toiduklubi: Lihtne boloneese

Määratlemata Leave a reply

Tegelikult on pealkiri natuke eksitav. Kõige lihtsam on osta Uncle Ben’si purgiboloneeset ja visata see praetud hakkliha peale. Aga ma mõtlesin, et teen otsast ise. Kuigi see pole päris õige, õige tegemiseks läheb kaks tundi. Aga kuna mul pole jätkuvalt korralikku kastmepotti ja veini-piima kah polnud, siis improviseerisin. Täitsa hea tuli.

Lihtne boloneese

lihtne-boloneese-4Vaja läheb: 100 g peekonit, 1 sibul, 2 küüslauguküünt, 1 sellerivars, 1 porgand, 400 g hakkliha, 400 g ploom- või konservtomateid, soola-pipart, pastat

Valmistamine: pane hakitud sibul oliiviõli sisse hauduma. Hauta, kuni sibul on klaasjas. Lisa kuubikuteks hakitud peekon, hauta veel kuskil 3-4 minutit. Seejärel viska juurde kuubikuteks hakitud porgand, peenikesteks ribadeks lõigutud seller ja hakitud küüslauk. Prae, sega korralikult. Umbes viie minuti pärast lisa hakkliha, vajuta see kahvliga köögiviljade hulka. Prae, kuni hakkliha pole enam punane, vaid kenasti hallikas-pruun. Maitsesta soola-pipra, soovi korral ka tüümianiga. Seejärel lisa tomatid ning hauta madalal kuumusel kaane all umbes veerand tundi. Voila!

Kõige parem maitseb boloneese küll spagettidega, kuid mul polnud, oli vaid pennesid. Nii et tegin nendega.

uus mäng

Määratlemata 1 Reply

Leidsin ringistambeldades huvitava lehekülje, mis esialgu tundus kui veebimäng à la Samorost (mis on mu all time favorite mõistatusmäng, sest ta on lihtsalt nii nunnu! Ja parajalt keeruline ka. Eriti Samorost 2) Aga tuleb välja, et tegu on hoopis bändiga The Polyphonic Spree, kes on sellisel huvitaval moel oma uut albumit reklaamida otsustanud. Tšekkige järgi, päris äge mäng on. Ja muusika on ka hea.

The Quest for the Rest.

Veel sarnaseid mänge: Shift, Õhupallipea tüdruku mäng, legendaarsed Hapland ja Hapland 2. Ruumist põgenemise mängud Crimson Room ja selle järg, Viridian Room, ning The Doors. Things That Come To My Brain, Vector Park ja Lendav Mees.

Lõppu panen näite Polyphonic Spree muusikast.

kuidas leida sarju

hoomamatu 12 Replies

Minusuguse sarjasõltlase jaoks on väga oluline otsida ja õngitseda vahepeal uusi põnevaid sarju. Uute sarjade leidmise jaoks on mitmeid võimalusi.

1. Otsida näitlejate järgi. Noh, ütleme, näiteks, et sulle meeldib Courtney Thorne-Smith, on meeldinud juba alates “Ally McBealist”. Ja järsku tuleb sul pähe uurida, millega naine viimasel ajal tegeleb. Lähed IMDB-sse ja avastad, oh, vau, tüüp teeb juba viimased kaheksa aastat “According to Jimi”. Mis on, üle ootuste, päris hea komöödiasari. Või sulle on meeldinud Calista Flockart ise – väga lihtne, IMDB abiks ja juba sa oledki “Brothers and Sisters” sõltuvuses. Või siis näiteks meeldib sulle juba alates “Fireflyst”ja “Miss Matchist” ja “Two Guys, a Girl and a Pizza Place’ist” Nathan Fillion. Ja mõtled, et uuriks, mis kutt viimasel ajal peale James Gunniga koostöötamise teeb (ja seda sa tead James Gunni Twitteri ja blogi põhjal). Ning avastad – uau, mees on uues krimisarjas “Castle” (mis osutub “The Mentalisti” klooniks, ainult et paremaks. Fillion on ikka hea).

2. Otsid tegijate järgi. Meeldivad mereväe-teemalised sarjad nagu vana hea “JAG”? Otsi siis, millega Donald P. Bellisario vimasel ajal tegeleb ja avastadki, et juba mõni aeg on jooksnud täitsa hea sari “NCIS”. Meeldivad krimisarjad üldiselt? Siis võta ette krimisarjade kuningas, Jerry Bruckheimer ja avastad peagi, et ta teeb peale CSIde ka muid häid sarju – “Cold Case”, “Without a Trace”, “Justice”, “Just Legal”, “Eleventh Hour”. Viimane osutus küll suureks pettumuseks. No sorry, kui ikka esimeses osas hakatakse mulle kui teise klassi lapsele selgitama, mis DNA on… Ei, ei. Või siis meeldib sulle “Family Guy”? Siis meeldib sulle ka suure tõenäosusega samade tegijate “American Dad”.

3. Otsid TVst ja/või blogidest ja/või netist saadud vihjete põhjal. Satud Foxi pealt nägema midagi head? Loed kellegi blogist, kuidas ta hea sarja peale sattus? Näiteid sellest meetodist on küllalt: “What About Brian”, “Grey anatoomia”, “ER”, “The L-Word”, “Scrubs”, “The Big Bang Theory”, “Criminal Minds”, “Medium”, “Ghost Whisperer” (kuigi see on nii s*taks läinud viimasel ajal, et ma lausa ootan, et sõu läbi saaks ja kinni pandaks see pood), “Army Wives”, “Secret Diary of a Call Girl” (kuigi eriti sageli ei juhtu, et inimese blogi põhjal, mida sa oled aastaid lugenud, tehakse telesari), “Dexter”, “Damages” jne.

4. Juhus. Ja see on kõige parem ja kindlam viis midagi head leida. Lugematu arv häid sarju on minu juurde jõudnud juhuse teel. “Life”, “Heroes”, “How I Met Your Mother”, “Chuck”, “Bones”, “Fringe”, “Supernatural”, “Psych”, “Rules of Engagement”, “Two and a Half Men”, “Notes from the underbelly”, “Dirt”, “The New Adventures of Old Christine”, “Gary Unmarried”, “30 Rock”.

5. Reklaamid. Siis on veel üks variant leida uusi sarju – vanade sarjade ajal allnurkades jooksvad reklaamid. Aga mul ei tule ühtki sarja meelde, mida ma olen sel teel leidnud…

daily WTF

hoomamatu 4 Replies

Sõitsin mina rahulikult neljapäeva õhtul kell 19:58 (ma tean, sest vaatasin taksojuhi armatuurilt kella, kui järgnev intsident juhtus) rokiklubi Heaven’isse, kui järsku kõlab Raadio 2st laul. Umbes järgmiste sõnadega:

“Kui sa ostad… Seitse kilo sinki… Kondiga… Siis sa saad… Pealekauba… Lõikelaua ja noa… Mine küsi… Lihaleti müüja käest…”

Alguses ma arvasin, et tegu on geniaalse reklaamiga. Kuulan ja kuulan… Kurat, ikka ei ole. Tüüp tegi vahepeal jazzihääli (mäletate, nagu see Carrie boyfriend, kes oli ADD-ga, jazzihääli tegi) ja järgmine salm, täpselt samasugune! Müstika.

Mis kuradi lugu see on?

Hiljem…

Mida ma küll ilma Aapota teeks? Siin see lugu on: Kreatiivmootor – “Kaubanduslikud teadaanded”, mille video on Harry Egipt ära keelanud (!). Ühtlasi sain teada, et Tallinnas avatakse Club Tartu.