duckee says:
krt mul just meenus, et vist ei peagi õli veel vahetama, alles 120 peal, aga praegu 116
duckee says:
aga noh, küll ma esinduses räägin siis. see vant oli mingi totaalimelik, kellele ma helistasin
duckee says:
torises aind telefoni
duckee says:
head aega ka ei öelnud
patsy says:
no kõige lihtsam on see
patsy says:
et sa paned esinduses aja kinni, sõidad sinna, imed see 1-1,5h sõrme ja sõidad siis koju
patsy says:
aeganõudvam on see, kui sa otsid, kust seda õli ja värki saada jne ja siis selle varandusega esindusse minna ja nõuda, et sa ostsid ise kõik asjad ja sa tahad et just need asjad sisse pandaks jne
duckee says:
:d no ma panin aja kinni juba
duckee says:
nii et ma võin sinna minna mõlemat moodi
patsy says:
no igaks juhuks võid enne küsida, et ega nad sind perse ei saada, kui sa oma kodinatega sinna vajud
patsy says:
kuigi, nad ei tohiks seda teha
patsy says:
teoorias
duckee says:
päh, ma ütlen, et oli mees, kes ainult torises, seega
duckee says:
vabalt võivad
duckee says:
a noh, eks ma helistan ja loodan, et ei satu sama mehe peale
duckee says:
no ausõna, kurat, elementaarne viisakus võiks olla ikka inimestel, kes võtavad ametitelefoni vastu
duckee says:
and it wasn’t like i was being a woman about it
duckee says:
ma teadsin jumalasta hästi kõike, mida ta küsis
patsy says:
no vaata millega sa sõidad ka
patsy says:
loogiline, et inimene vastab nii
patsy says:
vaata kus ta töötab
patsy says:
OPELi teeninduses
patsy says:
seal on ju tööd nii et tapab
patsy says:
seal peabki kiirelt telefonikõne ära lõpetama, et saaks järgmise kliendi ette võtta
duckee says:
😀
patsy says:
mõni ime siis, et ei ole aega viisakusteks
duckee says:
nii et ma olen lihtsalt asjaolude ohver
patsy says:
just
Category Archives: hoomamatu
A76
Mul tuli praegu meelde, et.
Birxil on auto, eks. Päris paljud teavad, et tal on selline imetabane auto, mille bensunäidik on alati põhjas, ja mitte heas mõttes. Ma olen eluaeg imestanud, et kuidas ta küll nii sõita julgeb, aga näed, julgeb. Ma kahtlen, kas selle auto paak on üldse kunagi olnud täiesti täis, vähemalt viimase kolme aasta jooksul.
Senini on kõik läinud suhteliselt tavapäraselt. Ma täpselt ei tea, kuidas Birx oma vahemaid mõõdab (sisetundega?), aga igal juhul – ära ta sõidab oma tühja paagi ja aurude peal vajalikud otsad.
Nüüd kaks nädalat olen ma saanud teda hädast välja aidata. Ning kuni eilseni läks kõik suhteliselt valutult.
Kuni need kuramuse rööpad, mida Tartu tänavateks ja teedeks nimetatakse, viskasid autot siia ja sinna ning lõppkokkuvõtteks toimus autos järgnev stseen.
Birx: [Käib kolakas ja teeb ehmunud näo.]
Daki: “Kurat, ärge munege mul siin ees, kas te ei näe, et mul on kiire?!”
Birx: “Hmm… Natuke nagu… bensuhaisu lõi üles…”
Daki: [lisab kiirust ja karjub]
Birx: “Miks sa pidurdad?”
Daki: “No need tropid mul siin ees pidurdavad… Aa, valgusfoor… Mine roheliseks… MINE ROHELISEKS!!!”
Samal ajal täitub auto bensuhaisuga.
Lõppkokkuvõttes: pagasnik on bensune ja kui ma maantee peal sõitmas käisin, et seda välja saada, siis hiljem piisas siiski vaid viiest minutist seisvas autos, et saada täielik A76 üledoos.
Hilisem küsimus: “Miks te siis A76 võtsite?” ei olnud enam naljakas.
Aga see oli küll naljakas, kui Piia, kelle käed said bensuseks, üritas minna sibimeeste juurde, kes roiskvett tänaval ringi pahistasid, käsi pesema.
Vihma käest räästa alla, indeed…
seda et
Viimastel aegadel Ekspressi lugedes on jäänud silma uudissõna “peagu”.
Kontekstist loeb välja, et mõeldud on selle all siiski sõna “peaaegu”, mitte näpukaga sõna “peagi”.
Kas keegi oskab seletada, milles asi? Ükskord leidsin sõna “peagu” loost, mis rääkis EPLi ja keeleinspektsiooni kaasusest ja kirjavigadest ja pidasin seda osavaks loosse peidetud irooniaks. Aga nüüd kordub sõna “peagu” vaat et iga nädal.
Kas on tegu mingi uuendusega, millest ma midagi ei tea? Uus sõna, mis parandab väljendusoskust? Somebody? Anybody?
Te näete täna väga 16aastane välja:)
Ma ei saa aru, miks inimesed krampi tõmbuvad ja närvilseks muutuvad kui neilt dokumenti küsitakse? Kukuvad karjuma, kas ma paistan sulle alaealisena või? Mis siis, et sa siin oma jutu järgi kogu aeg käid. SA EI OLE NII ERILINE KUI SA ARVAD. Teenindaja ülesanne ei ole salvestada endale igat klienti ja korraldada tema kohta väike analüüs. Kui palju ta siin käinud on, mis aastal ta sündinud on, kui pikk on tema keskmiselt veedetud aeg meie asutuses. Kui teenindaja arust on vaja seda dokumenti näha, siis sina ka näitad. Ju siis on põhjust. Võib olla näedki tatt välja. Vaata peeglisse, ahv! Kas see pole mitte normaalne, et inimene kannab id-kaarti või juhiluba rahakotis? Kui raske on sul ostmise käigus seda näidata?
Ma tahtsin omalt poolt lisada, et tegelikult on see aastad aina edasi komplimendiks, kui sind peetakse nii nooreks, et dokumenti vaja näha. Ja no tõesti, see on klienditeenindaja ülesanne dokumenti küsida ning mul on hea meel, et seda ka tehakse aina rohkem.
m
Anton paneb seekord täppi ja tutvustab meile järgmist Anastaciat.
Ma vastuseks tahaks meelde tuletada, et on olemas selline tore bänd nagu Earlimart, kellel on fenomenaalne sõnum: “We drink on the job!”
ansipist ja videost
“Oh, vaata kui tore eesti lipuvärvides rulluisutaja…”
“On jah!”
“Päris nobedalt paneb ka, me jõuame talle praegu 60-ga järgi…”
“Kuule, see oli Andrus Ansip.”
(naer)
“Kus turvamehed on?”
“Oh, it’s so going to my blog…”
/
Hoopis teisel teemal. Tegime Birxiga videoblogi. Esimene vlogisissekanne (wikist vaatasin, et siuke sõna on), on isegi valmis, aga Google Videos paneb täiega näkku, nii et jumal teab, millal see sinna lehele ilmub aga olemas on. Olete oodatud kommenteerima, vaatama, teada andma, kas idee üldse ideaalis kunagi töötab:)
be careful what you wish for
Haah, seoses sellega, et ma koguaeg telefonikõnesid dislaigin, on saatus lõpuks mulle oma naeratava näo pööranud.
Mulle ei saa enam isegi sisse helistada, rääkimata välja helistamist. Oo rõõmu!
ma ei olegi hull!111!!!
Lõpuks ometi on lahendatud tundmatute lendavate objektide müsteerium.
Nimelt paar aega tagasi tundus mulle, et nägin Selveri infoleti ääres seistes silmanurgast kahte tumedat asja üle pea lendamas. Kuna keegi teine midagi ei näinud ja ma alles olin alustanud rohtude võtmist, pidasin seda omaenda hulluseks, hallutsinatsiooniks, silmapetteks ja ettekujutluseks.
Ja täna selveris kõndides kuulen järsku siristamist. Vaatan üles, ja… Seal ta ongi! Selveris lendab ringi LIND! Pesuehtne lind! Tiivad ja sirin ja puha. Ma ei tea, kas ta elab seal, aga müüjad ei paistnud teist nägugi tegevalt, seega on nad vist selle vaatepildiga harjunud, et mingi varblane neil ringi laseb seal.
Hiljem nägin ja kuulsin lindu veel korduvalt, ja päris selgelt, nii et 99% tõenäosusega pole ma ikkagi hull.
NII hull vähemalt.
oh
Ma olen just avastanud imeliku viisi oma seljanärvivaluraviks.
Ma olen päev läbi lasknud silda.
No teate küll, silda noh. See on mitmel põhjusel imelik. Esiteks juba sellel põhjusel, et ma seda üldse suudan teha pärast kõiki neid aastaid (aga samas, ma ometi ju KÄIN poksimas ja maadlemas, kui ma parasjagu halvatud pole), aga teiseks… Ma ei suuda eriti näiteks pead keerata või muud inimestele tavapärast teha, aga kummalisel kombel silla tegemine tundub taevalikult mõnus. Kui tervislik see TEGELIKULT on, selgub homme ärgates.
Elagu!
ajusurm
Totaalne ajusurm on. Täna jälle ei saanud voodist üles (ausõna, kui homme ka nii, siis helistan arstile, kuigi mul on juba imelik, liiga palju käidud doktorite juures viimasel ajal). Tahtsin kirjutada Kuldar Kullasepa meediakommentaarist PMis ja blegist ja sellest, et mismõttes pole tema seda Eesti blogides näinud, off the top of my head tuleb juba vähemalt kolm bleg-aktsiooni meelde, aga ajusurm on noh.
Tahtsin kirjutada kevadest ja kasvama läinud seemnetest ja kassidest ja hiirtest ja elutõdedest ja armastusest ja kadumaminekutest ja kaotamistest ja leidmistest ja kõigest sellest, aga ajusurm noh.
Natuke hiljem ehk. Kui ajusurm möödub.