Olen proovinud vahepeal oma hädade vastu võidelda nii, et lihtsalt ignoreerin neid. Ükspäev ignoreerisin tugevalt pohmelli ning õhtuks taktika töötas – oligi ära kadunud. Täna aga, ärgates valusööstuga seljas, püüan ignoreerida tugevalt seljavalu.
Ei õnnestu.
Liikumine ka ei õnnestu.
Bollocks! Kevad my arse. (Võinoh, oma viga, ei tasu ringi külmetada kevadöödel.)
/
On another topic… Konnad. Ma olen mures konnade pärast. Sõitsin eile Viljandist Tartusse ja teedel oli sadu konnalaipasid. Üritasin nii palju kui võimalik veel hüppavatest konnadest mööda sõita, aga kasu ei paistnud suurt olevat – tagant tulevad silmaklappidega meatheadid sõtkusid vaesekesed ikka oma kummide all laiaks. Pisaratega võideldes jõudsin lõpuks linna. Ohneetud.
XX
Äraminekud ja mõned otsused on vahepeal nii rasked.