Tag Archives: evidence

fotojaht: suur/avar

Määratlemata 9 Replies

hide_but_don__t_seek_by_lendur

Seekordne Fotojahi teema on suur ja/või avar. Leidsin vanade piltide hulgast paar sobivat, aga võtsin ka telefoni kaasa ja klõpsisin paar uuemat pilti.

Emajõgi, veebruar 2009:

Saaremaa, jaanuar 2009:

Saaremaa, veebruar 2009:

Saaremaa, veebruar 2009:

Slovakkia, vana-aasta viimane päev, 2008:

Maantee, oktoober 2008:

Raba, oktoober 2008:

Reigi kirik, august 2008:

Merel, august 2008:

Peipsi järv, juuli 2008:

Järgmisel pildil saavad kokku taeva avarus ja armastuse suurus. Elva, juuli 2008:

Ja nüüd kaks täna tehtud pilti. Tartu, mai 2009:

Teised.

fotojaht: (t)ärkamine

Määratlemata 3 Replies

Mõtlesin, et prooviks ka fotojahil osaleda. Olen pikka aega seda kaugelt piilunud, aga nagu ma reeglitest lugesin, siis võib vist igaüks kaamera ja tahtmisega ka osa võtta? Igal juhul, seekordne teema sobis mulle väga hästi, sest mul oli just vastavasisuline foto telefonis ootamas.

Ärkamise juurde käivad alati minu peal laiutavad kassid ja kohvitass (mille nädalavahetuseti toob öökapile Musja, muul ajal pean ise selle eest hoolt kandma). Ja muidugi peab see kohvitass olema vähemalt pooleliitrine.

2rkamine

kevad

Määratlemata Leave a reply

Käisin ühel vabal päeval maal.

desktop

Määratlemata 2 Replies

desktop

Maia käest haarasin blogipalli ja tegin ka oma desktopist pilti. Selline siis hetkel (klikkides näeb suuremalt).

Enamasti hoian ma desktopil asju, millega ma ei oska midagi peale hakata. Näiteks mingeid pilte või faile, mida mai oska mujale panna või ma pole otsustanud, kas need alles jätta. Näiteks inimeste jagatud muusikat või mingeid pilte või. Või siis, ilmselgelt, ka näiteks eksortsismi-lindistusi. Ja samuti hoian ma seal asju, millega ma pean veel tegelema ja mida ma ei taha ära unustada.

Siis on mul seal need shortcutid, millele ma desktopilt lähenen. Nt Twhirl või Speedfan. Ja no muidugi Sims ka, see on seal lihtsalt selleks, et ma ei unustaks ära, et mulle meeldib seda aeg-ajalt mängida. Lisaks 31 (suhteliselt kasutu) graafik, mida ka aeg-ajalt tarvis läheb. Kasutu sellepärast, et enam ei paista 31 sõitvat selle graafiku järgi. Vähemalt mitte nädalavahetustel.

Ja siis muidugi see originaalne New Folder, mis sattus sinna nii, et tõstsin pulga pealt kiiruga asju maha ja pole veel jõudnud selle kausta sisu organiseerida. Ja ballipildid, mida pole jõudnud veel isegi vaadata, saati siis teistele laiali saata.

Firefoxi (mille lühend on, ülla-ülla, mitte ff vaid hoopis fx, nagu hiljuti teada sain) ikoon on mul seal aga lihtsalt nalja pärast, sest ma ei tea, kuidas ta ümber sai nimetatud suurepäraseks “ˇ1q”-ks, kuid see on naljakas ja sellepärast ta on seal.

Ning muidugi, mu elu ja orjus, töögraafik (võin öelda, et vabu päevi on mul nädalas keskmiselt üks ja seegi satub tavaliselt olema nt teisipäev).

“Queen – The Doors of Time” oli vapustav

Määratlemata 17 Replies

Tegelikult peaks kohe mitte-püsilugejaid ette hoiatama, et teate, ma olen selline loom, kes vaimustub kõigest absoluutselt kohe ja kiiresti ja sügavalt. Nii et minu arvustused on peaaegu alati kiitvad, sest noh, mind on kerge vaimustada. Kui välja jätta eelmise suve etendus “Vihurimäe”, mis oli lihtsalt väga halb.

Aga Queeni juurde. Fantastiline. Hoolimata sellest, et ma olen haige ja võitlesin terve etenduse aja kõhuvalu ja iiveldusega. Ma tõesti üllatusin, sest noh, mida saab lubada endast kontsert, mida reklaamitakse avalikult välja kui balletietendust JA nad on öelnud, et ei üritagi Mercury hääletämbrit tabada? Noh, hea on, et ei üritanud, sest olgem ausad – Freddiet ei suuda keegi adekvaatselt jäljendada, kui siis ehk ainult Mika üheks hetkeks “Grace Kelly” loos.

Tausta laulnud Noorkuu oli numps, kuigi vahepeal tundus, et nende häälevõimsusest jääb puudu. Mihhailova pani ihukarvad püsti tõusma – ma teadsin, et ta on hea laulja, aga ma tõesti ei arvanud, et NII hea laulja. Suurepärane. Ja kuidas ta “Headlong” ajal jaksas ringi karelda… Ta tõesti näitas kogu oma olemusega, et on väga heas vormis ja paindub paremini kui oleks osanud oodata. Tubli tüdruk!

Tony Vincent oli muidugi professionaal ja kandis kõik lood välja algusest lõpuni veatult. Mul on hea meel, et tema peaossa valiti, ma ei teagi, kas Eestist kedagi teist sama kaliibriga oleks võimalik leida.

Roosalu kohta tahaks ainult öelda ühe sõna: flaming! “Killer Queen” oli tema esituses, jah, fantastiline, kuid teiste lugude ajal hakkas mind tema hääl häirima. Või isegi mitte hääl, vaid see omaloominguline teises helistikus laulmine (ilmselt oli see nii ette nähtud, aga mind jubedalt häiris). Aga ta tegi puudujäägid tasa kiftide kostüümidega.

Baleriinid. Ballett ja muud peened kunstid nagu ooper ja operett pole minu jaoks. Ütlen kohe täitsa ausalt, et ma ei saa sellest enamasti aru ja ma ei viitsi seda vaadata. (Kuigi “Nessun Dorma” on üks lemmikuid – mine siis võta kinni.) Aga Queeni etenduses olid baleriinid vahvad – kick-ass kostüümid ja väga cool lavaline liikumine. Ja siis see teise vaatuse plastikpall! Uoh, vot sellega tahaks ringi veereda. Mul on väga hea meel, et nad (Mare Tommingase juhtimisel) ei läinud kujundust ja liikumist tehes Freddy ekstravagantsest olemusest kaugele, vaid lasid just täpselt selle vaimus kogu etenduse.

Lugesin kuskilt (ilmselt Evu blogist), et etenduses kasutati Queeni “vähem tuntud laule”. No sellele vaidleks küll häälekalt vastu – ühe erandiga olid kõik lood, mis on kõikidel Queeni “Greatest Hits” või “Best Of” plaatidel – “Innuendo”, “Breakthru”, “Now I’m here”, “Under pressure”, “Headlong”, “I Want To Break Free”, “Good Old-Fashioned Lover Boy”, “It’s a Hard Life”, “I’m Going Slightly Mad”, “A Kind Of Magic”, “The Invisible Man” ja muidugi “Who Wants To Live Forever” ja “We Will Rock You”. Ainult üks lugu oli, mille sõnu ma peast ei teadnud (see vist oli “Love of My Life”). Mis tõestab, et meie perekond on ikka täitsa totaalne Queeni fänn.

Ma muidugi ootasin, et tuleks ka “Bohemian Rhapsody” või “Radio Ga Ga”, aga ma olen ka ilma nendeta täitsa rahul.

Arutasime emmega pausi ajal, et jah, ilmselt on tegu kõige lähedasema kogemusega, mis me üldse Queeni kontserdist saame. Kahjuks. Mõningaid asju ikka ei saa elustada (Paul Rodgers vistati nädal aega tagasi Queenist välja).

Igal juhul soovitan kõigil Queeni fännidel vaatama minna. Saab šõud ja saab väga head muusikat (Leinatamme juhatatud bändil tahaks kohe kõigil isiklikult kätt suruda – väga super oli muusikaline pool), saab ekstravagantseid kostüüme ja külmavärinaid. Kõike saab.

Flaming!!!

Pilt Vanemuise kodulehelt.

yaeba

Määratlemata 5 Replies

Ma just lugesin ühest share’itud blogist, et Jaapanis armastatakse yaebat ehk siis natuke vildakaid hambaid. Mis paneb mu mõtlema, et peaks selle oma ühe vildaka hamba pärast äkki sinna kolima. Kuigi, B. on mulle alati väitnud, et see ongi cute ja isikupärane. Saa sa nüüd siis aru.

Mul muidugi päris nii pole nagu pildil, aga üks hammas on vildakas küll. Ma ise näen seda kõigil piltidel, mis minust tehakse, ka nendel, kus mul suu kinni on. Aga sõbrad väidavad, et nad ei pane tähelegi. Jällegi, saa sa nüüd siis aru.

Aga igal juhul meeldib mulle isikupärane naeratus rohkem kui meeriklaste üleni sirge pärlirida. See on tõesti kriipi.

Ning teisalt ei tasu unustada, et Jaapan on… Jaapan.

Algajale Twitterdajale

Määratlemata 10 Replies

Nüüdseks olen ma veendunud Twitteri kasutaja ning olen avastanud, et annan Twitteri kaudu säutsudes välja vaat et rohkemgi infot, kui kunagi iial blogi kaudu. See on kõige kiirem ja sobivaim viis jagada huvitavaid veebilehti ning silma jäänud artikleid, aga hea väljakutse on minu jaoks ka võimalus panna mingi huvitav või naljakas mõte 140 tähemärgi sisse.

twitterTwitterdan peamiselt inglise keeles, et hoida alal mingitki kirjalikku keeleoskust selles keeles ning samas on see hea moodus suhelda välismaalastega. Samas muidugi vahepeal lipsab sisse eesti keelt, eriti, kui ma vastan eestikeelsetele säutsudele.

Kuna alguses tekitas Twitter minuski segadust, siis mõtlesin, et panen kirja, mida üks või teine asi selles keskkonnas tähendab. Ise otsisin infot muu maailma blogidest ning tuleb tunnistada, et ega eriti palju infot ei leidnud, ikka tuli katse-eksitus-meetodit kasutada.

Lühidalt ja kokkuvõtvalt siis.

Mis on Twitter? Twitter on mikroblogimiskeskkond, kus kasutajad annavad edasi oma mõtteid 140 tähemärgiga. Inimesed, kes on end sinu säutse registreerinud jälgima, nimetatakse followers, ehk jälgijad. Ka sa ise saad registreerida end kellegi säutse lugema, vajutades nende profiilil nuppu follow. Nii ilmuvad sinu valitud kasutajate sissekanded sinu Twitteri esilehele.

Kuidas Twitterit kasutada? Mina olen avastanud, et kõige mugavam on selleks lahendus Twhirl. See desktopipõhine (ma ei tea, kas nii on õige öelda) lahendus töötab natuke nagu MSN – uued säutsud hüppavad üles, nii et sa ei pea käima kodulehel ja pidevalt seda värskendama. See on piisavalt operatiivne ning hoiab kokku aega. Samuti saad Twhirli kasutades ise kohe oma säutsu õhku paisata. On ka muid lahendusi, näiteks Tweetdeck, samuti on iPhone’ile ehitatud mitu rakendust, et saad Twitterit kohe telefonist kasutada. Samuti on võimalik väljas olles saata oma säuts teele lihtsalt tekstisõnumiga.

Mida tähendavad erinevad märgid ja lühendid säutsudes?

  • @ – @ märk käib kõikide Twitteri kasutajate nime ette. Kui sa tahad kellelegi vastata, siis kirjuta oma teksti ette @nimi – näiteks, kui sa tahad vastata millelegi, mida mina olen kirjutanud, siis sina omakorda kirjuta @dagmarlamp [järgneb sinu tekst]. Siis hüppab see tekst mulle Twhirlis piuksuga ette ning Twitteri kodulehel on samuti nii lihtsam eristada neid säutse, mis on “üldised” ja neid, mis on mõeldud otse sinule. Samuti näed sa nii, kui keegi sinust Twitteris räägib (muidugi juhul, kui ta kasutab tekstis sinu kasutajanime märgiga@). Kui sa alustad teksti märgiga @, tähendab see, et see tekst ilmub ainult nende kasutajate lehel, kes jälgivad nii sind kui ka inimest, keda sa tekstis märgid. See hoiab ära ühepoolsete “vestluste” üleujutuse Twitteris. Kui sa aga alustad säutsu sõnaga ja alles siis lisad kasutajatenimed, jõuab su tekst kõigi sinu jälgijateni (ja samuti inimesteni, keda sa tekstis mainisid).
  • RT – retweet. See täheühend tähendab, et sa edastad kellegi teise tweeti. Ehk siis kui keegi kirjutab midagi põnevat ja sa tahad seda oma jälgijategagi jagada, edastad tema säutsu ja lisad ette RT, et kõik teaks, et tegu pole su originaalmõttega. Twhirlis on olemas omaette nupp, kuhu vajutades programm teksti kasti kopeerib ja kohe ka RT ette lisab. RT on sama, mis e-kirjades edastamine või forward. See muidugi on kasulik ainult siis, kui sul on jälgijaid, keda originaaltweeti autoril pole. Samuti näed sa nii ära, kes on sinu teksti edastanud, kuna RT järel järgneb kohe ka sinu kasutajanimi. (Näites on näha, et @postsecret edastab kasutaja @time kirjutatud teksti sigadegripi kohta.)
  • rtD – direct message. See tähendab, et tegemist on teatega, mis on saadetud otse sinule ja mida ei näe ükski teine kasutaja. Otseteateid saab saata kasutaja profiili alt klikkides nuppu “Send Direct Message”. NB! Otseteateid saad sa saata ainult kasutajatele, kes on ka sinu jälgijad. Nii et kui sa tahad kellelegi saata midagi väga personaalset, aga ta pole sinu jälgija, siis peaksid sa talle enne säutsudes teada andma, et ta võiks sind jälitama hakata, sest sa tahad talle otseteadet saata. (Seda saab siis teha @nime oma säutsu ette lisades, et nad su teksti kätte saaks.) (Näites on näha, kuidas @aabram vastab minu appikarjele, et ma pole leidnud vidinat, millega Firefoxi sulgedes saaks salvestada lahti olnud tabe. Ta vastas mulle ja andis nõu, mida kasutada.)
  • # – trellide märk mingi teema ees, näiteks #savechuck või #followfriday, aitab kokku koguda ühel teemal rääkivad säutsud. Nii saab Twitteri otsingut kasutades otsida üles, kes parasjagu mida seagripist (#swineflu) jutustab, kes tahab päästa telesarja “Chuck” (#savechuck) või kes on ühinenud igareedese kampaaniaga #followfriday anda omapoolseid soovitusi inimeste kohta, keda võiks jälgida.

Kuidas kustutada juba saadetud säutse? Kas neid saab ka muuta? Kui sa oled saatnud välja säutsu, mida sa enam ei taha, et eksisteeriks, saad sa vajutada kustutamisnuppu säutsu juures esilehel või oma profiililehel. Säutse muuta ei saa, nii et kui oled teinud näiteks mõne kirjavea, siis pead teksti täiesti kustutama ja uue, õige kirjutama.

Miks inimesed mind ei jälgi? Siin on kirjas 10 põhjust, miks inimene sind ei jälgi. Siin on kirjas 10 põhjust, miks inimesed sind jälgida võivad. Twitteri-eetika kohaselt ei pea ka inimene, keda sina jälgima hakkad, sind automaatselt jälgima. See on vabatahtlik ning inimesed otsustavad ise, kas ja palju nad jõuavad erinevaid inimesi jälgida. Mõned kasutajad, näiteks Barack Obama, on seadnud oma Twitteri nii, et nad hakkavad automaatselt jälgima iga inimest, kes neidki jälgivad. Samas aktiivsed kasutajad, kes actually ka tweete loevad, endale väga palju inimesi Twitterisse ei lisa. Ning Twitteriga on nagu blogidegagi – lugema hakkavad sind ikka need, kes sinust ja sinu tekstist huvituvad.

Kuidas lühendada oma pikki linke, et need 140 tähemärgi sisse ära mahuksid? Twhirlis on olemas aken, kuhu saad kopida pika lingi ning see lühendab ta automaatselt, nii et ta ilusasti teksti sisse ära mahuks. Nii saab näiteks pikast Crackedi lingist http://www.cracked.com/video_17283_12-saddest-world-record-attempts-ever-caught-on-video.html lühike ja kompaktne http://is.gd/uSdN.

Lisaks saab lühendada linke teenuste TinyURL.com ja Bit.ly kaudu. Inimesed ei püüa varjata seda, mis linke nad jagavad, vaid üritavad neid lihtsalt pisikesse ruumi ära mahutada! (Näites on näha, kuidas ma sama lingi Twitteri kaudu edastasin.)

tinyurl

Kuidas märkida säutse lemmikuteks? Kui sa liigud hiirega üle postituse, ilmub paremasse serva kaks märki: üks on nooleke, mida klikkides saad automaatselt avada vastuseakna ja kasutajale vastata. Teine märk on täheke, mida klikkides lisad postituse oma lemmikute hulka, mida näevad kõik su profiili külastajad, kui klikivad alajaotust “Favorites”. (Näites on näha, et ma olen salvestanud @kixs säutsu Volvode kohta oma lemmikuks, klikkides paremal üleval olevat tärnikest.)

star

Kuidas leida huvitavaid inimesi, keda jälgida? Kui sa lähed kellegi profiilile, saad sa sealt vaadata, keda nemad jälgivad. Peaaegu alati leiad sa sealt ka endale uusi huvitavaid inimesi. Samuti on olemas lehekülg Twibes.com, kus on loodud n.-ö Twitteri hõimud – ühinenud on ühesuguse taustaga inimesed, näiteks eestlased, North-Devoni elanikud jne. Ka sealt võib uusi põnevaid inimesi leida.

Lisa: Avastasin just, et blogi rauniste.eu on kaks Twitteri-teemalist postitust teinud. Üks tutvustab erinevaid Twitteri-kliente ning teine näitab, mida inimesed Twitteris teevad.

/

Loodetavasti on see postitus kellelegi kasuks ning julgustab teisigi Twitterit kasutama. Ma olen tänu Twitterile saanud palju uusi huvitavaid netituttavaid ning samuti on see sageli operatiivne uudistevahendaja.

Follow me on Twitter!

Toiduklubi: Frikadellisupp

Määratlemata 6 Replies

Hull supiisu oli jälle ja üllatuslikult selgus, et ka Birxu tegi täna frikadellisuppi. Me ikka oleme vahepeal kosmilised kaksikud, ma vaatan. Aga lihtsad klassikalised supid on vahepeal nagu rusikas silmaauku – täpselt see, mille järgi neelud käivad.

Frikadellisupp

Vaja läheb: 3-4 kartulit, 1 sibul, 2 sellerivart, 1 porgand, paar küüslauguküünt, loorberit, vürtsi, maitseaineid (soola-pipart), puljongipulbrit, värsket sibulat ja tilli, frikadelle (paki omasid või tee ise hakklihast, ühest hakitud sibulast, soolast-piprast ja ühest munast frikadellid)

frikadellisupp-002Valmistamine: Haki sibul, seller, porgand kuubikuteks ja pane potipõhja õliga praadima. Lisa hakitud küüslauk, sega ning paari minuti pärast vala peale vesi, viska juurde vürtsiterad ja loorberileht. Lisa ampsusuurusteks lõigutud kartulid ja lase keema tõusta. Maitsesta puljongi, soola-pipraga, seejärel lisa frikadellid. Supp on valmis, kui kartulid pehmed ja frikadellid on pinnale tõusnud. Enne serveerimist lisa juurde hakitud till ja värske sibul.

sünnipäevadepressioon

Määratlemata 7 Replies

Pildi autor oskay.

Ühel mu sõbrataril on sünnipäevadepressioon ja ma mõtlesin siin kodus ringi tuterdades, et miks see nii on ja kuidas ma saaks tal olemise paremaks teha. Mõtlesin alguses, et prooviks kirjutada nimekirja à la “Miks on 25aastane tore olla”, aga ma ei suutnud ühtegi legitiimset põhjendust välja mõelda. Vanus – see on ju ainult number. Palju lihtsam oleks kirjutada nimekiri “Miks on hea elada 2009. aastal Eestis sellises vanuses nagu me oleme” või “Asjad, mida teha, enne kui sa ära sured”. Aga ma kahtlustan, et see ei teeks tal tuju paremaks.

Jäin siis mõttesse, et ka mind vaevab juba aastaid sünnipäevadepressioon. See hiilis ligi kuidagi täiesti märkamatult – ma ei mäleta, et ma oleks väga põdenud, kui sain 18 või 16. Pigem peibutas siis väljavaade, et nüüd olen täisealine/veel pole täisealine ning muud noorusele omased rõõmud. Kuid jah, mida aeg edasi, seda rohkem sa tajud, kui kiiresti aeg mööda lippab ning millegipärast just sünnipäevade paiku istud maha ja mõtled, et kurat, aega on läinud sittakanti, aga paremat inimest pole must ikka saanud. Ja midagi korda pole ma samuti saatnud. Ja sealt see depr tulebki.

Ning ma ei tea universaalset vahendit, kuidas sellest üle saada. Ainus, mis ma tean – sünnipäevadepressioon läheb mööda koos sünnipäevaga. Aga samas, on veel sada muud depressiooni – kevadväsimus, suveväsimus, talveväsimus, sügisväsimus, aastaajalised depressioonid, tööturu depressioonid, rahapuudusdepressioonid, võladepressioonid, depressioonid, et mehel pole sinu jaoks aega (või et meest üldse polegi) ja nii edasi. Ma olen terve oma täiskasvanuelu depressiooniga võidelnud ja ma ei tea senimaani, mis aitaks, kui et lihtsalt end kookonisse kerida ja natuke nutta tihkuda ja rumalaid asju kirja panna. Või siis sõbrad kokku koguda ja end oimetuks pidutseda, kuni sa tunned jälle, et oled surematu.

Mõtlesin, et guugeldan siis, vaatan, kui levinud see asi on. Sain üle nelja miljoni vastuse. eHow’s on isegi õpetus, kuidas sünnipäevadepressiooniga hakkama saada. Ühe hea nõuande noppisin sealt küll üles – ära looda liiga palju. Ebarealistlikud ootused on üks põhjusi, miks mul alati sünnipäevade paiku tuju alla kisub. Alati loodan ma, et sajad inimesed peavad Minu Tähtsat Päeva meeles, et kõik tulevad mu sünnipäevale ja et noh, mind ei unustata ära. Ise ootan ja loodan, absoluutselt tähele panemata, et ma ise pean teiste sünnipäevasid harva meeles ning et minu sünnipäev on tõesti vaid minu päev. Ma ei tohiks seda teistele peale suruda ja oodata paraade ja ülemaailmseid pidustusi.

Tuleb aga tunnistada, et selleaastane sünnipäev tegi heaks mitmete eelmiste ebaõnnestumise. Kohal olid täpselt need inimesed, keda ma seal näha tahtsin (paari erandiga, kellest üks hakkas mu õemehega hüppama), kingitus(ed) ületasid kõiki ootusi ja üle kogu kere oli nii hea ja kerge olla. Sai natuke ulakust tehtud, sai palju tantsitud ning baaritöötajate väitel sai lõhutud rohkem klaase kui ühegi teise ürituse käigus kokku. See osa nõuab veel järeluurimist, sest ma ise ei mäleta ühegi klaasi purunemist ja kohe kindlasti ma ise ühtki ära ei lõhkunud.

Ma arvan, et sünnipäevadepressioonis on süüdi mitme õnnetu faktori kokkulangemine. Esiteks lööb ette uus ja endisest suurem number. Teiseks on sul endal või su lähikondlastel ootused, mida sa seks vanuseks juba oleksid pidanud saavutama ja harilikult sa ei ole neid ootuseid protsendivõrragi täitnud. Kolmandaks stressad sa peo toimumise/mittetoimumise pärast, muretsed, kas ikka inimesed tulevad kohale ja kas neil on lõbus ja kas sul on lõbus. Pluss peo organiseerimise ajukepp. Neljandaks lööb peo pidamine eelarvesse toreda augu. Viiendaks unustab kindlasti keegi sulle olulistest inimestest su sünnipäeva ära. Ja kuuendaks avastad sa, et sul on juba seitse aastat load olnud, mis tähendab, et FRIGGIN SEITSE AASTAT oled sa olnud täiskasvanu ja katsu sa selle mõttega mõnele 17aastasele kuumale bändikutile kelmikalt otsa vaadata. Ei. Ei.

Aga üldiselt usun ma siiski, et naised lähevad aastatega paremaks nagu hea vein. Me muutume enesekindlamaks, kompleksivabamaks, me oskame end maitsekamalt riietada ja meikida kui me oskasime seda 16aastaselt. Me oleme targemad. Me ei põe enam nii väga oma kõhupunu või laiade puusade pärast, sest heck, elu on näidanud, et meid armastatakse ikkagi, nii et miks mitte isegi end armastada. Noh, muidugi on alati asju, mis võiks olla paremini või teistmoodi, aga all in all – tegelikult on meil ju väga vedanud, et meil on sellised sõbrad, sellised armastatud ja pereliikmed, ja noh, selline elu.

Ainult et sünnipäevadepressioonis vaevlevale inimesele on seda väga raske selgeks teha…