Category Archives: hoomamatu

taking a day to breathe

hoomamatu

Viimase paari kuu jooksul on mind väga lähedalt puudutanud kaks enesetapukatset. Kaks eri inimest, kaks täiesti erinevat olukorda, ainus ühine nimetaja mina otse epitsentris.

Seega tänane kolumn on depressioonist. Ja sellest, kui raske võib olla paluda abi. Isegi, kui sa ei pea paluma, kui sul on abi sealsamas, võta vaid vastu see käsi.

Vahel on see võimatu.

Vahel on lihtsam appi karjuda äärmuslikke meetmeid kasutades. Ma saan nii hästi aru sellest, ma olen olnud selles õudusunenäos ja mindki on päästnud täiesti juhuslikud kohtumised või telefonikõned.

Nii nagu mina olen nende kahe inimesega täiesti juhuslikult just selles elupunktis kokku sattunud. Ma ei suuda hinnata, kui suur või oluline mu roll nende kahe inimese elus on. Õigemini – tüdrukul läheb hästi, sellest on nüüdseks paar kuud möödas. Elab. Elurõõmuga.

Aga see teine… tõmbas hinge kinni ja ma hingasin sisse alles järgmisel päeval telefonikõne saades. Ja alles siis sain ma aru, et see tõmbas jalust rohkem kui oleks arvanud.

Nii et ma võtan vaikse päeva. Võibolla kaks. Vaikus on muidugi siin kontekstis sümboolne, täidetud laste kisa ja muusikaga, näiteks. Aga ma login korraks internetist välja.

Ja ütlen tänusõnad kõigile teile, kellel oleks olnud minu juurest lihtsam minema kõndida, võibolla isegi oli see ainus soovitus, mis neile anti. Aga nad ei kõndinud. Või ei pannud toru ära. Ja nad ootasid, kuni ma tegin selle esimese sammu.

Lisan siia lõppu Eluliini ja psühhiaatria valvenumbrid. Eile kolumni jaoks numbrit otsides avastasin, et see on pea võimatu ja lõpuks pidin ikka Naabrinaiselt küsima. Kriisis inimene? Ei tea, kaua tema guugeldada jõuab…

ELULIIN 6314 300
PERHi Seewaldi valvetuba 617 26 50
TÜ Kliinikumi valveõed 731 87 63, 731 87  68
TÜ Kliinikumi valvearst 731 87 64, 5331 8764

 

organising madness

hoomamatu 4 Replies

Teadupoolest olen ma oma elu hullupööra organiseerima asunud. Ma plaanin sellest kõigest eri vormides ja asendites kirjutada, aga pärast tänast päeva, kui ma olin tööd teinud, lapsega mänguväljakul käinud, elutoa järjekordselt ümber tõstnud (alles eelmisel nädalal toimus viimatine häppening), hakkasin ma midagi ravimikorvist otsima ja bämm!

Tund aega hiljem istun ja guugeldan ravimeid, mille toimetest mul aimugi pole, et teaks, kuhu lahtrisse nad panna.

Idee sain Manni ingliskeelsest blogist, teostus, noh, jah. On nagu ta on.

Niipea, kui ma seda teksti hakkasin eriti HDR-iks töödeldud pildile peale panema, sain ma aru, et mul pole ilmselgelt kõik peas korras..

Ühesõnaga, proovisin kah mingit süsteemi luua ja lõbusaid sildikesi ja osakondi ehitada, jõudsin teha ainult sildi NINA. Sest kui allergiahoog tabab, on megapohh, kus palavikurohi on, peaasi et ninaosakond nähtav oleks.

Kui aus olla, siis kadus mul lihtsalt poole pealt isu vaheseinadega jamada ära… Niikuinii on kuu aja pärast kõik nagu enne.

…ja niipea kui ma olin selle alumise teksti ära sisestanud, hakkasin ma kahtlema postituse mõttekuses.

Ehk et laisa koduperenaise nipid: silte ei viitsi teha, märgista näiteks lapse mütsiga tema tavaar. Potsikud silti ei vaja, haavaosakonna tunneb ka käega katsudes ära. Igapäevaravimid on plastikkotis ja muud lahtised ravimid, mida harvem vaja läheb, toppisin vanasse DVD-karpi.

</end=”nipid”>

Tõesõna, see kodus istumine ja uue põhikohaga töö otsimine/ootamine ajab HULLUKS.

Appi.

Vähemalt on selge, et must koduperenaisblogijat niipea ei saa. Või vähemalt mitte kvaliteetset koduperenaisblogijat.

and the winner is…

hoomamatu Leave a reply

…kommentaar number 10, seega Maris, palju õnne! Võtan sinuga ühendust!

Aitäh Pikule, Siljale ja Piale, kes nii vahva kingituse kokku aitasid panna!

Suur aitäh teile, kes te kaasa lõite. Ja  ka teile, kes te ei löönud kaasa, aga ikka mind lugemas käite. Tänapäeval on giveaway’d ju kõikjal, aga ma teen neid ainult väga erilistel puhkudel. (Peamiselt sellepärast, et ma ei oska hästi tasuta asju küsida.)

Kümnes dakiblogimisaasta on ametlikult alanud.

Kümme.

Woah.

February Favourites

hoomamatu Leave a reply

Veebruari lemmikmuusika hulgas domineerib peamiselt kaks bändi, mida ma kuulan ükshaaval, vaheldumisi, korraga, söögi alla ja söögi peale.

Esimene on Ima Robot, 90ndatel Los Angelesest tulnud new wave bänd, mis mängib julgelt pungi, roki ja tantsumuusika žanritega, vahel ühele, vahel teisele poole kaldudes.

Leidsin nad loo “Greenback Boogie” kaudu, mis kõlab ühe mu praeguse lemmikadvokaadisarja “Suits” avakaadrites. See on lihtsalt nii mõnus biit, et sobib pärastlõunaseks tantsuveerandtunniks, mis meie majas sagedane etteõvtmine, ideaalselt.

Nende muusika võib kohati olla uimane ja veniv, selline kõikumine on new age stafile sageli omane. Aga näiteks “Creeps Me Out” on nende tavapärasest helinäost erinev, rokilik, kiire – ja muidugi üks mu lemmikutest.

Teine mu uus lemmik on Maximo Park, briti alternatiivroki bänd. Since I love all things British, ei olnud ma sugugi üllatunud, kui pärast kuskilt kõrva jäänud loo guugeldamist bändi üleni armusin.

Nagu ikka muusikaga, mis kiirelt lemmikuks saab, peab lisaks õigetele rütmidele ja hääletämbrile leiduma enamikes lugudes sõnum, mis kõnetab. Ja kui miski üldse mu praegust eluperioodi kuidagi kõnetab, siis Maximo Parki “Apply Some Pressure”.

What happens when you lose everything
You just start again
You start all over again

Näiteks “Girls Who Play Guitars” on aga lugu, mida ma tahaks kuulata suvel kuhugi roadtrippides, aknad lahti, sõbraga naerda hirnudes.

 

Ma arvan, et ma kuulan Maximo Parki ka siis, kui me selle talve ükskord üle elanud oleme.

Sest ega need roadtripid ju olemata jää, eks ole?

arvetemüstika

hoomamatu 5 Replies

I have recently become to a little sum of money.

Hah, ma lihtsalt tahtsin seda öelda. See kõlab hästi. Tegelikult on asi märksa proosalisem – sain natuke palka, see tähendab, et natuke sain süüa osta, midagi jäi kütte ostmiseks laupäeval ja natuke jäi täpselt ühe arve maksmiseks.

Naabrinaine (kes on ühtlasi mu advokaat ja raamatupidaja) käskis ära maksta elektri.

Hmm, mõtlesin ma. Elektrist palju olulisem on ju internet.

“No kui pole elektrit, pole ka interneti,” targutas Naabrimees. Või noh, mis targutamine see ikka oli. Rohkem nagu heatahtlik Kapten Ilmselge.

“No aga kui ma saan internetti telefonist…”
“Kui pole elektrit, ei saa laadida telefoni ega arvutit,” naeratas Kapten Ilmselge ja ma viskasin teda plastiliiniga.

Heh, ei. Ega ma mingi plastiliiniloopur pole.

Ühesõnaga, jah, loogika on tappev. Kui on neli põhilist arvet, mida iga kuu maksta (laenud võetakse ju küsimata) ja kui kommunaalide jaoks antud summast ei jätku, siis jäävadki sõelale nett+telekas, telefon ja elekter. Elekter tundub neist kõige mõistlikum esmajärjekorras maksta.

Aga see on 30 eurot rohkem kui oleks nett või telefon. Mis on sisuliselt nädal aega söömist või kuu aega rahumeeli kütmist. 30 eurot teeb suure vahe.

Hmpff.

Nii et sisuliselt pean ma mängima hetkel õnnemängu, et millal midagi esimesena välja lülitatakse. Mul pole kunagi elektrit välja lülitatud, kuigi olen paar korda elus selle maksmise uude kuusse lükanud, küll aga on mul küll ja veel ära võetud netti ja telekat ja mitmel eri kujul telefoniühendust.  Enamasti ikka nii, et ei saa välja helistada, aga kui mind eelmine kord lahti lasti, siis läks ikka arvetega ka nii, et mulle ei saanud lõpuks sisse helistada.

Aga ilma arvuti ja netiühenduseta pole mul praktiliselt mingit lootust elatist teenida.

Samas…

Ilma elektrita pole lootust ellugi jääda, elatise teenimisest rääkimata.

Äh, nojah, okei, FAIN. Maksan siis selle elektri ära.

Jei.

One down, three to go. Jooksvaist kuludest rääkimata.

aitäh, et olemas oled!

hoomamatu Leave a reply

Piku sai valmis karbi, mis pühapäeval kõigi kommenteerijate-lugejate vahel loosi läheb.

Kui ma selle endale loosin, siis… kohtusse mind võib kaevata?

Jap.

Või kui tahad ikka endale, siis loe siit, kuidas Daki Sünnipäevapaketti endale saada!

hair watch

hoomamatu 2 Replies

Käisin poolteist nädalat tagasi pärast pooleaastast pausi juuksuris. See oli päris kohutav, mis mu peas toimus.

Kuna nüüd aga on üsna selge, et ma pean juuksed taas välja kasvatama, siis otsustasin projekti korras salvestada, kuidas nad siis täpselt välja kasvavad.

Ja siis, kui kunagi raha saan, nad jälle maha lõigata. HAHAHAA!

(Vabandust. Ma olen natuke… hullunud.)