Kõht

Argielu, Kooskasvamine 4 kommentaari

image

Enamasti on nii, et Mila küsib: “Kes see?”, mina vastan ja uus sõna ongi selge. See on hämmastav, kuidas kaheaastane kõike õhust tajub ja talletab. Aga mingite sõnadega on raskem – nendega, kus rohkem silpe või trikiga hääldus. Näiteks “lehm” on mingil põhjusel “mihma”, samas ütles ta enne jooki küsides peaaegu veatult “mah(l)”.

Täna vannis patsutati mulle kõhule (mis on peaaegu ainus, millest ma neil päevil koosnen) (näljapaistetus noh) ja küsiti: “Kes see?” (Parem ikka, kui “miks?”)

Mina: “See on kõht.”
Mila: “Kõhh?”
Mina: “Kõht.”
Mila: “Kah?’
Mina: “Kõht.”
Mila: “Mhmh!”

4 thoughts on “Kõht

  1. tafkav

    Tuleb kasutada vana head hobune-suksu lahendust. Mo naolapsel, kes on umbes paar kuud Milast noorem, oli vats üks üsna kiiresti tulnud sõnadest.:-)

  2. kägu

    mul hakkas laps kahe ja poole aastaselt kaashäälikuühendiga algavatele sõnadele a-d ette panema: aspetsiaalne, asport, astrenn (trenn). ilmselt oli siis niimoodi lihtsam öelda.

  3. karikate emand

    Oo, ja minu vend ütles “isport”, “isviiter”.

    Aga muidu – väga naljakas dialoog! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.