Tag Archives: sleep

kevin

Määratlemata Leave a reply

Täna nägin unes, et Raekoja platsis esines Backstreet Boys ja mul oli mingi erabisnis nendega ajada. Lõpuks kujunes asi muidugi nagu ikka, kui ma mingeid nooruspõlve ja/või praeguspõlve meesnummareid näen, st et Keviniga tekkis hull lo-ove ja kuigi ma proovisin end millegipärast poole unerohutabletiga ära tappa, läks kõik siiski suht hästi ja me sõime pannkooke tuhksuhkruga.

wtf of the day

Määratlemata 4 kommentaari

Unes nägin, et Epp helistas Elijah Wood’ile ja me arutasime, kas peaks hääldama elaiah või elaidža ja ma väitsin, et viimast moodi, sest ma just olin ühes filmis näinud, et elaidža öeldakse.

Wood aga ei võtnud telefoni ja nii jäigi Epul tema raamat välja andmata.

Aa, ja siis ma nägin veel, et Kroku on üldse mees, kes korraldas Kuressaares mingi orienteerumismängu, kuhu Inimene läks, aga mind ei viitsitud kaasa võtta, sest ma ei jõua joosta nii kiiresti kui vaja on.

Mees-Kroku oli aga hoopis autoga ja nad jätsid mind ikkagi maha. Bastards.

lucid dreams

Määratlemata 6 kommentaari

Olen juba aastaid treeninud end unenägusid mäletama ning proovinud unenägusid kontrollida. Vahepeal see ka õnnestub – ja see tunne, mis siis valdab, see on fantastiline! Sest unenäos oled sa võimeline kontrollima kõike, see on ultimatiivne reaalsus ja meelelahutus ja võim. Selle nähtuse nimi on lucid dreaming ehk… Ma ei teagi, kindlasti on eesti keeles ka sellele hea ja õige vaste. Selged unenäod?

Ühesõnaga, trikk on selles, et sa pead unenäos olles aru saama, et tegu on unenäoga. Lucid dreams foorumites jagavad inimesed sageli enda “unenäomärke” – ehk siis märke, mille järgi aru saada, et sa näed und.

Kui sa oled ärkvel ja meenutad unenägu, siis sa saad kohe aru, millised need märgid on. Näiteks on väga tõenäoline, et sa näed und, kui sa suhtled surnud inimestega, kõnnid mööda linna ringi alasti või kassid ja koerad on sinist värvi. Point on aga selles, et kui sa näed und, siis võib sulle see kõik väga normaalne tunduda. Sa ei hakka unenäos oma pead vaevama sellega, miks sa suudad lennata, eriti, kui sa unes näiteks oled juba niigi viis minutit tööle hiljaks jäänud (ja lendad kähku tööle, et pahandust ei tuleks).

Mul on läbi aegade kujunenud välja väga konkreetsed unenäomärgid, mille järgi ma saan aru (või vähemalt alati püüan aru saada ja teadvustada endale), et ma näen und. Näiteks on mul unenäos alati väga raske lugeda mingit teksti – ma lihtsalt ei suuda fokusseerida oma pilku ja see on üks väga hea unenäomärk – ma saan siis 99% juhtudest aru, et ma näen und. Ja seiklus võib alata!

Lisaks on mul unenäomärkideks veel kummaline valgus ja värvimängud – täna öösel näiteks olin ma täiesti psühhedeelses värvimaailmas vahepeal. Konkreetne unemärk on ka, kui lülitid ei tööta. Ja loomulikult – kui ma saan lennata ja vee all ilma abivahenditeta hingata. Paar korda on mul juhtunud ka nii, et hakkan unes kahtlema ja mõtlema, et see võib olla uni. Loogika, mis mul siis tekib, on umbes selline: kui see on uni, siis ma peaks saama ju siit keskkonnast sõrmenipsutusega näiteks mujale – ja see töötab! Selle tehnika nimi on reality check, sest ju reaalsuses kahjuks ei saa sa end sekundiga mujale lennutada, kui näiteks loeng on surmigav või tahaksid minna näiteks tunnikeseks Tallinnasse vanalinna jalutama. Tartust. Sekundiga.

Täna nägin unes aga seda, et käisime Birxi ja Katsiga kosmoses. Uskumatul kombel ei suutnud ma aru saada, et tegu on unenäoga.

Lucid dreaming on täiesti õpitav muide. Ma hakkasin endal seda treenima tõesti juba pea teismeliseeas, kui ma isegi seda mõistet veel ei teadnud ja ei olnud näinud ei “Waking Life’i” ega “Vanilla Sky’d” (mis mõlemad on väga head sissejuhatavad ja tutvustavad filmid lucid dreaming‘u teemasse). Esimese sammuna on väga oluline oskus oma unenägusid mäletada. Sellepärast kirjutan ma ka blogisse oma unesid üles. Sest on ju täiest mõttetu, kui sa oma unenäos ringi seikled, kui sa seda hommikul meenutada ei suuda. Järgmiseks sammuks ongi unenäomärkide otsimine. Ja siis juba pead proovima unenäos “üles ärgata”. Aga siin on oht, et sa ärkad ka päriselt üles, kuna sa oled liiga erutunud mõttest, et whoa, ma päriselt olen unenäos ja saan teha KÕIKE!

Üles ärkamise vastu näiteks aitab see, et proovid unes koha peal ringi keerutada – nagu lapsena. See kõlab tobedalt, aga kahvatuma löönud unenägu tuleb sel viisil kiirelt tagasi.

Head infot lucid dreaming teema kohta leiab näiteks Dream Views saidilt. Sealt saab infot ka erinevate tehnikate kohta, kuidas selgeid unenägusid näha ja kontrollida. Uskuge mind, see on hullult lahe asi. Nõuab ainult natukene tööd iseendaga ja oma kujutlusvõimega.

Taustaks: unenäoline Björk.

[audio:https://daki.tahvel.info/wp-content/05-bjork-i-see-who-you-are.mp3]

pähh

Määratlemata 3 kommentaari

Tänane öö möödus mul umbes nagu Nirtil. Kõik algas ilusasti ja paljulubavalt, ostsin endale poest Jõuluporterit ja Taffeli krõpse, tõmbasin arvuti igast erinevaid krimisarju täis ja otsustasin terve õhtu otsa diivanil keras olla. No oli selline hõre olemine.

Kaks pudelit jõin ära ja järsku tabas mind mingi imelik haigushoog, nahk korraga põles ja külmus, seest keeras ja üldse oli ilge olla. Kebisin siis kell 22 või nii voodisse, ainult selleks, et ärgata kell veerand neli vappekülma ja peavaluga.

Jõin siis veits teed, vahtisin veits telekat (ahjaa, eile näidati National Geo-porno-graphicu pealt nahkhiire kõvastanud riista, ma pidin otsad andma), keerasin siis end kahe teki sisse ja kebisin uuesti magama.

Ärkasin pärastlõunahämaruses ja mõtlen, et ei tea, kas Birx nakatas mind või milles asi.

Igemed valutavad ka juba teist nädalat, selline tunne, et ostaks ühe neist rõngastest, millega titad oma igemeid masseerivad, kui kikud kasvavad.

unenägudeseletaja

Määratlemata Leave a reply

Ma olin täiesti rõõsa ja rahulik (ok, mööndustega, sest viimasel ajal on mina olla ikka väga raske ja põhjust rõõmustamiseks väga vähe), kuni sain teada, et Tallinnas on rohkem lund. Et seal on päris lumi, mitte selline valge kiht nagu meil.

Neetud! Kus on meie lumi, ah?

Ja siis pidin rääkima neljapäevast. See oli jälle üks selline päev, kus kõik, mis valesti sai minna, valesti ka läks. Kõigepealt magasin sisse ja ärkasin veerand tundi enne tööintervjuud. Siis avastasin, et pool nägu on paistes ja rääkides suudan ainult susistada. Tööinteka feilisin täiega, aga ei ole eriti kurb, sest saaksin töötuskindlustushüvitist kah rohkem, kui palka. Siis unustasin tähtsad asjatoimetused ära. Siis läks rehvivahetuses tund aega lubatust kauem. Siis pritsis toitu tehes kuuma rasva silma. Nii et ma ei jõudnud õhtut eriti ära oodatagi. Eile aga andis lõpuks telefon otsad ja ma pole jõudnud seda veel väljagi osta. Ohjah.

Aga vähemalt on mul nüüd päris oma esimene uus mantel. Polegi varem midagi sellist omanud.

Täna öösel nägin unes, et meil (vist) toimus mingi hull katastroof, kokku kukkus suur-suur maja ja ma jäin rusude alla. Õnneks aga oli mul videokaamera kaasas ja ma jäädvustasin kogu protsessi: kuidas maja kokku vajus, kuidas suur hulk rahvast rusude all hukkus, sest nad hakkasid valele poole jooksma, kuidas ma ise õigel ajal otsa ringi keerasin ja välja pääsesin. Lõpuks tahtsin kogetust lugu kirjutada – ikkagi nagu meie oma 9/11. Aga tuli  välja, et Vene valitsus on väga selle vastu – olin maal vanaema juures peidus ja õuele sõitis tank, kahe naistankistiga pardal. Üritasin neile vanaema vahendusel seletada, et ma ei kavatse mitte kuidagi Vene-vastast lugu kirjutada, tahan vaid oma kogetut vahendada. Tüdrukud said aru ja ma hakkasin otsima väljaannet, kes mu loo avaldaks. Kusjuures, millegipärast pidi see ilmuma spordirubriigis. Võtsin siis Õhtulehe spordiosakonnal nööbist kinni, et kas saab. Pidavat saama. Ärkasin siis, kui lugu valmis ja esitatud.

Kui soovitakse ilusaid unenägusid…

Määratlemata 1 Reply

…saab jälle vastata, mis möödunud ööl unes nähtud…

Vihvella-Diljara says (23:45):
täna öösel nägin ma unes, et tartus oli mingi bdsm toetusgrupp
Vihvella-Diljara says (23:46):
kus oli paar minu klassiõde ja [konfidentsiaalne]
Vihvella-Diljara says (23:46):
grupi juht oli kutt nimega oasak
Vihvella-Diljara says (23:46):
kes lõpuks kukkus jõkke ja jäi kanalisatsiooni kinni ja tuli välja, et ta on tegelikult poolenisti mängujänes
Vihvella-Diljara says (23:46):
iseenesest oli põnev uni muidugi

(Küll Freudil oleks palju öelda – furries, bdsm jne…)

unenäobloog

Määratlemata 2 kommentaari

Ilmselt tänu Tikri bundle of joy sündimisele ja viimase aja trendile, et kõik blogijad jäävad rasedaks, nägin täna unes, et mul oli kaks last, üks neist vist aga ex-husbandiga. Point oli aga hoopis selles, et vanem laps, umbes pooleteistaastane, oli mad kick-ass maletaja.

Aga kui te eile nägite limusiini linnas ringi sõitmas, siis need olime meie.

vao

Määratlemata 11 kommentaari

Kuna Inimene läks nädalaks ajaks väljamaale komandeeringusse, saan nüüd nautida üle pika aja jälle üksiku inimese elu. Muidugi on sellel omad plussid – näiteks ei pea ma muretsema õhtusöögi tegemise pärast (kuigi mulle meeldib kokata) ja saan süüa õhtusöögiks jäätist otse karbist. Ja jagama ei peagi kellegagi! Ning saan rahumeeli poole ööni üleval passida ning “Two Guys and a Girl” vanu osasid vahtida ja kõva häälega naerda käristada.

Teisalt toob see kaasa kõik need hirmud, millega ma  pole enam harjunud, sest pole ju pikka aega üksi olnud/elanud. Üks mu suuremaid hirme on hetkel see, et ma jään rõdule kinni, seljas ainult hommikumantel ja jalas villarid. Sest kuidas ma sealt pääseksin? Isegi, kui ma alla hüppaks (mis on ilma kingadeta niigi rumalus), ei pääseks ma korterisse tagasi enne järgmist nädalat, sest võtmeid pole. Ja siis see pisiasi, et peaksin paljajalu ja hommikumantliga poolalasti külmas novembris ema juurde kakerdama.

Siis kardan ma veel, et keegi murrab meile sisse. Ma ei tea, kust see hirm tulnud on, varem ma seda ei kartnud. Eile aga barrikadeerisin ennast nii tugevalt sisse, et täna läks veerand tundi aega, et korterist välja murda.

Siis kardan ma veel, et auto sureb keset Riia tänava tipptunniliiklust ära ja ma ei jaksa seda üksi kuhugi lükata. Ja mul pole bensuraha, näiteks. Rääkimata sellest, et välja ei saa helistada.

Aga rõõmsaid uudiseid ka. Lõpuks ometi potsatas mu postkasti kiri, tekstiga: “Konkurss oli küll tihe, AGA”, selle asemel, et “aga” asemel oleks tavapärane “ja kahjuks”. Ehk siis: minust saab PÖFFi ametlik blogija!

Pealkiri “Vao” on Dagö ühe väga kifti loo pealkiri. Ja see “Möödakarvapai” plakat on nii nunnu, et ma kardetavasti lähen ja varastan selle kusagilt ära mingi hetk. Plaat ise on ka väga hea.

Nüüd vanni (kus ma kardan pea lõhki kukkuda ja ära surra).

Muidu on, vahelduseks, täitsa lill.

Ahjaa, minu alateadvus käis täna Nirti unes. Päris kriipi.

unenäobloog

Määratlemata 3 kommentaari

Unes nägin valimisi. Samaaegselt toimusid nii USA presidendi- kui ka meie oma kohalike omavalitsuste valimised. USA hääletust viidi läbi Tartu raekojaplatsis. Kandideeris ka Arnold Schwarzenegger, kelle üks valimislubadustest oli võita oma riigile Nobeli preemia juba aastal 2009!

Võitis ikkagi Obama. Kohalike omavalitsuste tulemust ei teatatud, ärkasin enne üles.

unenäobloog

Määratlemata 3 kommentaari

Täna nägin unes, et lendasin Tanel Padariga, kellega mul oli täiega rokkiv suhe, New Yorki, lihtsalt nalja pärast šoppama. Pärast ei saanud tagasi, sest Gustav oli.

Ma tean küll, millest see on. See on sellest, et mu telefonil on “Igatsus” helinaks pandud ja me eile roomasime Andraga mööda Tartut eriti tarkade tüdrukutena ringi. Jajah.