Kuula seda lugu, lihtsalt ilus:
Ma ootan, et maailm taas värviliseks muutuks, aga ta mitte ei taha. Ikka on hall, aknast voolab hall, isegi punased tulbid on pigem hallid. (Tulbid kinkisin endale ise. Ja juba oli natuke deja vu’d eelmisest kevadest. Õh.)
Ausalt öeldes ei suuda kirjutada. Aga ma ei tahtnud ka, et vingjahala oleks esimene, mida külastaja näeb.
Tahan oranži taevast.
paljuõnnemulle
foto autor: mcv
Kuna keegi mind viimasel ajal blogipalliga ei loobi (parooli viga? või ei taheta mu nime mainida – nii mu enda hala kui muude põhjuste tõttu?), siis leiutan siin ise muudkui blogipalle, sest haigusleht muudkui kestab ja juhe hakkab vaikselt kokku jooksma (ja natuke ka hargnema, õnneks, nagu peabki).
Seekord esitan endale Postimehe meediakülgedel ilmuvad küsimused rubriigist “Minu meedia”.
Millist ajalehte loed?
Töö tõttu püüan jälgida kõiki Eesti päevalehti. Eriliselt naudin aga nädalavahetuselehtede lugemist – sellest on saanud pühapäevane meeldiv rituaal. Lemmikud on Ekspressi Areen, Postimehe A ja K. Vahepeal ostan ka Ekspressi, aga otsustan peamiselt lööbi põhjal – tegu on väga maffia-, kohtu- , äri- ja kinnisvarakeskse ajalehega; minu hingele pakub rõõmu rohkem muusika, kirjandus ja kunst, ja niisama pakub huvi meelelahutus ja pehme ajakirjandus.
Välismaa omadest Independenti, Timesi, NY Timesi, CNNi ja BBC-d. Või noh, kas need nüüd päris ajalehtede alla liigituvad…
Millist ajakirja loed?
Ma armastan ajakirju pööraselt ja kogun neid religioosse pühendumusega (ma ei tea, miks, ausalt). Stiil on üks lemmikuid, kodus käib ka Naised. Ning muidugi Oma Maitse, Good Food, ning kõik vähegi mõeldavad ajakirjade jõulu-erid (eriti Kodukiri, oo!). Cheese on pakkunud silmale ja meelele meeldivat.
Lemmiktelekanal?
ETV kultuuriks, infoks, analüüsiks. BBC Prime kvaliteethuumoriks, fabuloosseteks glamuurielamusteks, ideedeks. Fox Crime meelelahutuseks. Kõik Discovery kanalid pidevaks eneseharimiseks (vahepeal on tunne, nagu täidaks sealsed saated ajalooõpikutest jäänud lünki). Mezzo ja VH1 muusikaks, viimane ka klatšiks ja kõmuks. Aljazeera uudisteks.
Mis saadet maha ei maga?
Sellist saadet pole. Vanasti magasin maha “Tähelaeva” ja olin alati enda peale kuri. Nüüd enam ei kisu väga, kuigi hea saade on üldiselt. ETV vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõttu ja paraadi katsun mitte maha magada (ja laulan hümni kaasa). Eurovisioni ei maga üldiselt maha. ETV pealt vana-aastaõhtu legendaarset “Õhtusöök ühele” vaatan ka iga jumala kord ja naudin.
Lemmikraadio?
Vaieldamatult Tallinna raadio. Aga ka Klassikaraadio, Raadio 2.
Veebilehitseja avakülg?
Veebilehitseja on muidugi Firefox ja avaküljeks Google.
Millised vajalikud kodulehed on järjehoidjas?
Oi, neid on palju: Tvtorrents.com seriaalideks, erinevad sõnastikud, numrbiotsing, ilmakeskus.
Kas loed blogisid?
Valikuliselt. Olen oma blogimenüüd tugevasti harvendanud. Uusi ei jõuagi juurde avastada kahjuks.
Sattusin läbi kellegi (enam ei mäleta, kelle, sry) blogi Telegraphi artiklile “A life in six words? Fantastic!”. See on mul nüüd siin mitu aega lahti olnud, ma olen seda mitu korda lugenud ja mõtteid veeretanud.
Lugege. Mis mõtteid teile teiste inimeste elud kuues sõnas pähe toovad? Mõneti saab võrrelda saidiga One Sentence, mille laused sageli ei intrigeeri, kuid vahete-vahel satub sinna sekka midagi sellist, mis paneb peas Loo jooksma. Loo suure tähega.
Selles mõttes on elu kuues lauses mitu korda tähenduslikum, juba eesmärk on selline – olla tähenduslik. Nagu Hemingway, kellest antud projekt ka inspireeritud on, kunagi kihlveo peale kuue sõnaga lühijutu kirjutas: “For sale: baby shoes. Never worn.”
Mõned…
Sometimes God wants the dishwasher’s job.
I lied, I loved, I birthed.
Fundamentally flawed man seeks perfect woman
Bombs, Mines, only two lives left
My sex change was a mistake
World: seen enough to dislike it.
over think, buy more, be safe
Still laughing, living and loving until.
Nurse –
Banged head
Medications
cause hallucinations
Minu elu kuue sõnaga? That’s a tough one… Võib-olla… Vigu kokku lugeda ei ole võimalik.
Ei olnud mitte Bill Maheri jaburduseni küündivad sõnavõtud Larry Kingi jutusaates, vaid hoopis uudis, et Camden Marketil möllas hiigeltulekahju.
Kui üldse reastada top 5 maailma kõige lemmikumatest kohtadest, siis Camden Market kuulub sinna kindlasti. Õigemini, top näeks välja selline (ps. tahan hirmsasti topp kahe p-ga kirjutada, aga see pole vist nagu pop/popp? peab uurima):
Camdenis, suvi 2007
No comment.
Loen Vera Pavlova luulet Loomingust. Võlub.
Nad on armunud ja õnnelikud.
Mees:
Kui sind pole,
mulle tundub,
et sa lihtsalt astusid korraks
kõrvaltuppa.
Naine:
Kui sa astud korraks kõrvaltuppa,
mulle tundub,
et sind enam pole.
Ja samas oli ka Peeter Sauteri näidend “Keldris”.
NAINE: Ütle mulle üht asja. Kunagi käisid sa mulle pinda, et kellest mina meie kepi ajal fantaseerin. Ütlesid, et see olla normaalne, et inimene kepib ja ise kujutab ette hoopis kedagi teist. Mulle tuli see üllatusena. Ma pole iial midagi sellist vajanud. Kui ma ühega kepin, siis olen absoluutselt seal, ja kõik. Mul pole siis ühtegi muud mõtet peas. Minu jaoks on akt totaalne. Aga ma sain aru, et sina mõtled keppides teistele. /—/Ma ei hakka selle kallal norima, see oli lihtsalt arusaamatu. Mina olen erinevate meestega keppides truum kui sina ühega olles. Sest sa pead petma oma peas, aga mina ei pea.
