Category Archives: hoomamatu

haige, jätkub

hoomamatu Leave a reply

Jajah, olengi olnud nüüd kaks päeva haige. Palavikku õieti pole, aga ilge on olla, tatti voolab ojadena ja muidu olen üks kaunis printsess herneteral, hääl käriseb nigu vanal joodikul ja köhaga saaks kopsuhaigla edetabelisse.

Toitunud olen jääkidest ja suppidest, kahe retseptid panen üles kah. St kaht olengi jõudnud teha – jagus ilusti mitu päeva elada. Õigemini, peab veel teisipäevani välja venitama. Söögiga. Süüa saab muidugi ka veel enne teha, sest võtsin enda peale centerpiece-prae tegemise (teen selle päev enne valmis ja võtan ema juurde kaasa), muuhulgas otsustasin ka midagi magusat lauale teha. Muidugi lisaks traditsiooniks (vist…) saanud meekoogile, mille retsepti leiab Õhtulehest, artikli lõpust. Hullult hea kook on, tegelt ka. Ja lihtne teha.

Ehk siis kokanduseri jätkub ja jätkub. Vahepeal, kui natuke helgem on olla ja peab niikuinii asjalikumaks hakkama (homme), ka kirjandusjuttu. Nagu lubatud.

Igal juhul, selle aasta jõulumenüüs on siis minu poolt part apelsinikastmes (Duck a L’Orange) ja šokolaadibrownied šokolaadidipiga. Kui te veel ei tea, mida teha, siis üks hea sait, kuhu, tundub, on kokku koondatud kõik internetis leiduvad superretseptid proffidelt ja amatööridelt: TasteSpotting.

Ja homme kaks supiretsepti, kui aega ja jaksu on ja ei lähe meelest pilte sisse tõmmata. Panen üles ka kaks supiretsepti, millest siin neil haiguspäevil elanud olen.

Üldiselt aga, köhhpähh, hoidke must eemale, see on suure tõenäosusega viirus, mis mus elab ja õilmitseb.

sell yourself

hoomamatu Leave a reply

Tööintervjuud on kahtlased asjad. Ses mõttes, et jube keeruline on näidata end kõige paremast küljest lühikese aja jooksul, olles seejuures adekvaatne ja enesekindel. Sest noh, esiteks oled sa pabinas ja teiseks võid sa olla roostes, nagu mina. Pluss ma ei ole kunagi olnud eriti hea müügiinimene, saati suudan ma siis hästi iseennast müüa. Tööd, jah, oskan ma küll teha, aga müümisega on raskusi.

Birx saatis enne minekut julgustava sõnumi, et ole sina ise. Kogemuse järgi võin öelda, et “mina ise” on puterdav, sõnu sassi ajav ja vahepeal ajukülmuv tšikk, kes alles pärast pooletunnist vestlust suutis normaalse lausega maha saada.

Okei, võib-olla polnud asi nüüd nii hull ka. Aga pärast intervjuud käib see miljon korda peast läbi ning päev otsa mõtled ainult sellele, mida oleks võinud paremini teha. Oleks mul siis vähemalt Tikri enesekindluski, kunagi ta kirjutas, et tööintervjuud on tema nõrgad kohad, aga vähemalt suudab ta end kiiresti töötades tõestada. Ma ei olnud täna isegi selles kindel (pakutav koht oli küll paberite järgi erialane, aga mu eriala on ju ajakirjandus ja suhtekorraldus, kusjuures seda teist poolt pole ma ju üldse praktiseerinud, ainult teoorias).

Noh, igal juhul. Kogemus jälle juures ja pealegi on täna esitlus, mille pärast ka veel muretsema peab.

Õnneks tegin ma õige valiku muusika osas, kui intervjuule sõitsin: kui saan, siis saan, ja kui ma ei saagi, siis ei saa.

[audio:https://daki.tahvel.info/wp-content/09-dago-noorte-inimeste-laul.mp3]

sürreaalne

hoomamatu 2 Replies

Vaata, Birxu pani rohkem üles tema asju.

(Mul on hommikul tööintervjuu ja ma võtsin selleks valmistumiseks ramsist neli paksu raamatut, aga selle asemel, et õppida, vaatan ma hoopis asju, mis mind naerma ajavad.

Loodetavasti töötab see süsteem heasti ja ma lähen varsti rahulikult magama ja ärkan hommikul rõõsalt ja õpin hoopis siis.)

veel päevakajalist

hoomamatu 1 Reply

[Via Anton.]

Dears,

Due to the current financial crisis facing the world at the moment, the
light at the end of the tunnel will be switched off to save on electricity
costs, until further notice.

Sincerely,
God

Sobib hästi iseloomustama minu pankadekülastusi, kus üks teller kasutas minuga suheldes isegi väljendit: “Nüüd on selline kuri lugu…”

Elu on hetkel nii kiire ja nii mõttetu samal ajal. Paradoksaalne.

hommikukohvi kõrvale: minu tänane päevakava

hoomamatu 2 Replies

Öelge nüüd, et töötu olla on lihtne… Täna pean:

  • viima pesu pesema
  • välja trükkima ühe olulise blanketi, selle ära täitma
  • blankett arstile
  • käia korteris, võtta pakiteatised
  • käia postkontoris pakil järel
  • hansapanka
  • sampo panka
  • kinno!!!
  • pärast viit Inimesega korterisse remonti tegema
  • emmele pulmapildid viia (selle ma juba ette unustan, tean)
  • helistada/minna Tööturuametisse
  • helistada/minna Elioni
  • kirjutada filmist
  • helistada Genkluppi
  • tegeleda novellikogu katkenditega
  • pakkida, pakkida, pakkida
  • pakid korterisse viia

Ja umbes sellises tempos, suurendada ainult ehk remondi ja kolimise osakaalu, tänan väga, toimub elu 15. detsembrini.

kui te tahate mulle lilli kinkida…

hoomamatu 4 Replies

…põhjuseid oleks mitmeid, näiteks just olnud nimepäev või peatne esimene advent või see, et novellikogu tuleb kohe trükist või lihtsalt see, et ilus päev on, siis palun sellist buketti:

Ilmselt peaks ma aga selle saamiseks Seattle’is elama…

ainult küsimused

hoomamatu 4 Replies

Jälle üks küsimus suurele ringile – mis värk on, et kõik blogijad nüüd ühekorraga rasedaks jäävad? Tikker just sünnitas, hiljuti teatas Dooce, et ootab titat, järgnes Evelin teatega kaksikutest ja muidugi siis veel … Noh, neid on ühesõnaga veel.

Kas siis järelikult vastab tõele, et kui läheb külmaks ja pimedaks, on hea teki all nahistada? 🙂 Või siis lihtsalt olen mina juba selles eas, et lihtsalt noh. Tuleb käia pulmades ja katsikutel rohkem kui kunagi varem?

Kuulake selle peale übernunnut Robert Downey Jr-it. Väga hea biidiga lugu on.

[audio:https://daki.tahvel.info/wp-content/robert-downey-jr-vonda-shepard-snakes.mp3]

kaks küsimust suurele ringile

hoomamatu 10 Replies

1. Miks ei tehta käekotte, kust on võimalik midagi seest üles leida? Päriselt nagu. Mul on umbes kümme käekotti ja ükski neist pole selline, millest on võimalik midagi leida, ükskõik kui hästi asjad sinna alguses ära paigutada.

2. Miks nõutakse kõigilt töödelt “head stressitaluvust”? Kas see on mingi uus skill, mida peaks omandama? Kuidas sa aru saad, et oled “hea stressitaluvusega”? Sellest, et sa võid teha silmi pilgutamata kuu aega järjest kõik nädalavahetused tööd? Või sellest, et sa suudad toimetaja karjumise ajal ikka veel lugu kirjutada? Mis on see müstiline “hea stressitaluvus”? Ja kuidas peaks seda kompenseerima “rahuldav tööleping”?