Jälle üks sammuke ausale meelelahutusele lähemale (aususe all pean silmas muidugi seda, et suur hulk meelelahutusbisnises olijaid peavad kapis olema, sest kuvandi kohaselt müüvad nad paremini heterotena). Iiri poistebändi Boyzone’i Stephen Gately tuli bändi (mäletate veel seda 90ndate boybandi, kust sai tuule tiibadesse Ronan Keating) uues videos “Better” avalikult kapist välja. Tõsi, avalikult tunnistas ta oma sättumust juba millalgi 90ndate lõpus, kuid siiski!
Täitsa nummi lugu on ka.
Meeste ja naiste üks peamisi erinevusi, minu tähelepanekute kohaselt, on tõsiasi, et mehed ei suuda enamasti lihtsalt muresid ära kuulata, vaid peavad automaatselt lahendusi pakkuma.
Teeme asja näitlikuks.
Stseen A. Sõbranna Leida kurdab oma muret sõbrannale Katja.
Leida: “Täiesti nõme, mind lasti töölt lahti! Hullult haige! Mida ma nüüd peale hakkan?!”
Katja: “Oi, tibu, mul on nii kahju… Ära muretse, kui sa rääkida tahad, olen ma olemas. Kuidas sul on?”
Leida: “Äh, mis, nõme on… Ma tean, et see oli natuke minu süü, aga ikkagi! Totaalselt vastik.”
Katja: “Küll kõik saab korda. Küll sa jälle jalule tõused. Tahad, ma tulen külla ja joome mõned veinid?”
Leida: “Oh, jah, see oleks tore küll! Ma ootan sind siis kella kaheksast.”
Mida Leidal vaja oli? Seda, et keegi kuulaks, oleks kaastundlik ja pakuks toetavat õlga, mille najal nutta ja/või visata obsöönsusi lahti lasknud ülemuse aadressil. Lahendust – seda, et teha korda oma CV ja postitada see cv.ee-sse, teab ta isegi. Vaja on lihtsalt sõbralikku julgustust ja lohutust!
Stseen B. Sõbranna Leida kurdab oma muret sõbrale Viidu.
Leida: “Täiesti nõme, mind lasti töölt lahti just! Hullult haige!”
Viidu: “Kas sa oled mõelnud, mida nüüd edasi peale hakata?”
Leida: “…Kamoon! Ma TEAN, mida edasi peale hakata! Lihtsalt hullult nõme on praegu! Mind lasti just lahti!”
Viidu: “Aga sa ei saa jääda ootama ja venitama selle asjaga. Sa pead kohe tegutsema. Tead küll, kuidas see tööturg on praegu… Ja sul on veel laenud ja üür maksta…”
Leida: “No tänan väga. Mul oli lihtsalt sõpra vaja ja sina hakkad kohe õiendama! Ma TEAN ise ka kõike seda, et mul on laenud ja üür ja nii edasi!”
jne
Mida Leidal vaja oli? Jällegi, seda, et keegi kuulaks, oleks kaastundlik ja pakuks toetavat õlga. See, kui mees hakkab raskel hetkel tänitama ja ilmselgeid lahendusi nina alla hõõruma (mida naine hästi isegi teab), ei ole lahendus. Naine teab, mida edasi teha ja ta teeb seda kohe, kui on saanud piisavalt pai, kallistusi ja julgustust – et oleks motivatsiooninäidik kõrgel ja tuleks tagasi tahe midagi teha. Et tahe tuleks tagasi, tuleb lahtilaskmise depressioonist kõigepealt lahti saada. Ja et depressioonist lahti saada, on vaja sõpru ja toetavat õlga jne.
Miks mehed ei saa lihtsalt kuulamisega hakkama, vaid peavad hakkama kohe maailma päästma? Vastus, et paljud inimesed ootavad lahendusi, ei ole vastus, sest nagu ma just näitasin, ei vaja paljud naised sellises olukorras lahendusi (nad on võimelised ise ka need välja mõtlema), vaid just ära kuulamist.
Lõpetuseks tsitaat värskest “Samantha Who?” osast (mis mind selleks postiks ajendas):
Todd: She’s driving me crazy. Like the other day – she comes in, all upset about this thing and I try to give her advice and she starts yelling at me!
Howard: My advice – don’t try to fix her again.
Todd: Yeah, next time I’ll call the plumber.
Howard: No, not the sink – I’m talking about Samantha. A woman is not a sink. You try to fix them, they hear they need fixing – you’re done, pal. No. All you gotta do is listen, nod occasionally and say: I’m sorry you feel that way. And you’re good to go!
Todd: So you’re doing something without doing anything. Sounds like a trick.
Howard: No, the trick is to show them that you’re listening. It’s the gesture that counts!
Kuigi ma olen end alati pidanud heaks, mis puudutab internetist vajaliku info leidmist, kuid praegu pean kuulutama kaotust ning küsin suurelt ringilt: kus tehakse Tartus Java, C++, Oracle, MySQL ja PHP koolitusi?
Ette tänades,
Yours n00b trulee.
…saab jälle vastata, mis möödunud ööl unes nähtud…
Vihvella-Diljara says (23:45):
täna öösel nägin ma unes, et tartus oli mingi bdsm toetusgrupp
Vihvella-Diljara says (23:46):
kus oli paar minu klassiõde ja [konfidentsiaalne]
Vihvella-Diljara says (23:46):
grupi juht oli kutt nimega oasak
Vihvella-Diljara says (23:46):
kes lõpuks kukkus jõkke ja jäi kanalisatsiooni kinni ja tuli välja, et ta on tegelikult poolenisti mängujänes
Vihvella-Diljara says (23:46):
iseenesest oli põnev uni muidugi
(Küll Freudil oleks palju öelda – furries, bdsm jne…)
Ma olen alati arvanud, et perekool on üks kahtlane koht.
Ilmselt tänu Tikri bundle of joy sündimisele ja viimase aja trendile, et kõik blogijad jäävad rasedaks, nägin täna unes, et mul oli kaks last, üks neist vist aga ex-husbandiga. Point oli aga hoopis selles, et vanem laps, umbes pooleteistaastane, oli mad kick-ass maletaja.
Aga kui te eile nägite limusiini linnas ringi sõitmas, siis need olime meie.
Miks üks mu lemmiknäitlejatest, šarmantne Jeffrey Dean Morgan, mängib ainult rollides, kus ta a) on surnud (“Weeds”), b) saab õige pea surma (“Supernatural”, “Grey anatoomia”) või c) on teda liiga vähe (“Monk”, “CSI”, “ER”, “JAG”, “PS. I Love You”). Neetud noh! Tahaks teda näha pikalt ja mahlakalt, võimalikult palju oma hittnaeratust naeratamas…
Ma olen Inimesele südamele pannud, et ta vanuseks 42 samasuguse välimuse omandaks. Selles osas läbirääkimised käivad.
The real “McDreamy”
Pärissiti blogis hirmnaljakas väljavõte intervjuust räppariga DMX. Kopin selle siia ka, sest ma lihtsalt ei suuda naermist lõpetada:
Väljavõte intervjuust räppariga DMX:
Q: Are you following the presidential race?
A: Not at all.
Q: You’re not? You know there’s a Black guy running, Barack Obama and then there’s Hillary Clinton.
A: His name is Barack?!
Q: Barack Obama, yeah.
A: Barack?!
Q: Barack.
A: What the fuck is a Barack?! Barack Obama. Where he from, Africa?
Q: Yeah, his dad is from Kenya.
A: Barack Obama?
Q: Yeah.
A: What the fuck?! That ain’t no fuckin’ name, yo. That ain’t that nigga’s name. You can’t be serious. Barack Obama. Get the fuck outta here.
Q: You’re telling me you haven’t heard about him before.
A: I ain’t really paying much attention.
Q: I mean, it’s pretty big if a Black…
A: Wow, Barack! The nigga’s name is Barack. Barack? Nigga named Barack Obama. What the fuck, man?! Is he serious? That ain’t his fuckin’ name. Ima tell this nigga when I see him, “Stop that bullshit. Stop that bullshit” [laughs] “That ain’t your fuckin’ name.” Your momma ain’t name you no damn Barack.
Q: So you’re not following the race. You can’t vote right?
A: Nope.
Kuna Inimene läks nädalaks ajaks väljamaale komandeeringusse, saan nüüd nautida üle pika aja jälle üksiku inimese elu. Muidugi on sellel omad plussid – näiteks ei pea ma muretsema õhtusöögi tegemise pärast (kuigi mulle meeldib kokata) ja saan süüa õhtusöögiks jäätist otse karbist. Ja jagama ei peagi kellegagi! Ning saan rahumeeli poole ööni üleval passida ning “Two Guys and a Girl” vanu osasid vahtida ja kõva häälega naerda käristada.
Teisalt toob see kaasa kõik need hirmud, millega ma pole enam harjunud, sest pole ju pikka aega üksi olnud/elanud. Üks mu suuremaid hirme on hetkel see, et ma jään rõdule kinni, seljas ainult hommikumantel ja jalas villarid. Sest kuidas ma sealt pääseksin? Isegi, kui ma alla hüppaks (mis on ilma kingadeta niigi rumalus), ei pääseks ma korterisse tagasi enne järgmist nädalat, sest võtmeid pole. Ja siis see pisiasi, et peaksin paljajalu ja hommikumantliga poolalasti külmas novembris ema juurde kakerdama.
Siis kardan ma veel, et keegi murrab meile sisse. Ma ei tea, kust see hirm tulnud on, varem ma seda ei kartnud. Eile aga barrikadeerisin ennast nii tugevalt sisse, et täna läks veerand tundi aega, et korterist välja murda.
Siis kardan ma veel, et auto sureb keset Riia tänava tipptunniliiklust ära ja ma ei jaksa seda üksi kuhugi lükata. Ja mul pole bensuraha, näiteks. Rääkimata sellest, et välja ei saa helistada.
Aga rõõmsaid uudiseid ka. Lõpuks ometi potsatas mu postkasti kiri, tekstiga: “Konkurss oli küll tihe, AGA”, selle asemel, et “aga” asemel oleks tavapärane “ja kahjuks”. Ehk siis: minust saab PÖFFi ametlik blogija!
Pealkiri “Vao” on Dagö ühe väga kifti loo pealkiri. Ja see “Möödakarvapai” plakat on nii nunnu, et ma kardetavasti lähen ja varastan selle kusagilt ära mingi hetk. Plaat ise on ka väga hea.
Nüüd vanni (kus ma kardan pea lõhki kukkuda ja ära surra).
Muidu on, vahelduseks, täitsa lill.
Ahjaa, minu alateadvus käis täna Nirti unes. Päris kriipi.
Rääkimata sellest, et mu unenägu läks täide (ma ei pea seda eriliseks selgeltnägija-supervõime võiduks, kuna, noh, tulemus oli suht ette teada ju), siis päevakajaline pilt (via FFFFound!):
