Nagu teada, meeldib mulle hirmsasti vinguda, aga samas on kohe häbi ka. Nii et kuna ma ei taha, et see hala siin vastu vahiks, aga samas tahan ikka kirjutada ka, siis hetkel on aeg selle kuu muusikalemmikute tutvustamise käes.

Kõigepealt olen avastanud Elliott Smithi.

Elliott Smith on nüüdseks küll juba kümme aastat surnud. Raske eluga djuud – depressioon, alkoholism, narkoprobleemid… Aga laulis nagu (raske elusaatusega) ingel on teatud ringkondades armastatud. Näiteks minu ringkonnas. Väga armastatud.

Smith sai kuulsaks lauluga “Miss Misery”, mis jõudis filmi “Good Will Hunting” helireale. Smith suri oktoobris 2003 – ta leiti kahe noahaavaga rindkeres ja senimaani ei teata, kas ta põhjustas need endale ise või… Olen kuulnud inimestest, kes ise end pussitavad. See on päriselt olemas.

Teine nende päevade lemmik on (no mitte et mul esimesena ikka Maximo Park ja Ima Robot peale ei läheks) Wintersleep.

Wintersleep on Kanada indiroki bänd, mille väga tabav nimi kipub viimase paari kuu igapäeva iseloomustama. Kõrva jäid nad uue Kanada sarja “Cracked” avaloost, mis ongi vist nende kuulsaim lugu.

Aga mulle meeldib hoopis kõige rohkem lugu nimega “Search Party”.

Now all I think about is floating away
I think I need a big vacation