Teadupoolest kutsun ma oma juukseid tiitudeks, sest mulle tundub, et neil on mingi oma ühiskond, oma valitsus ja riigikogu, kus peamiselt võetakse vastu otsuseid välja näha nõmedad. Võibolla on see osa mingist suuremast plaanist, ma ei tea.
Igal juhul oskan ma tänulikult hinnata neid päevi, mil on heade juuste päev. Eriti selgelt on seda näha sirvides fotosid. Kuidas ma suudan kahel järjestikusel päeval välja näha absoluutselt erinev. Ühelt pildilt vaatab vastu täitsa asjalik naisterahvas (iu kui rõve sõna), teisel aga silla alt välja roomanud crack whore ja isegi mitte see lahedat tüüpi crack whore (vt ka Helena Bonham Carter), vaid pigem selline õnnetu, kellele tahaks pakkuda sooja suppi ja raha juuksuri jaoks.
Praeguseks on mu juuksed saavutanud järjekordselt seisundi, kus nendega on võimatu midagi lahedat teha. Oli üks või kaks päeva, mil nad olid täpselt õiges pikkuses.
Ohjah.
Hakka või mõtlema, et kasvtakski välja jälle…
#13. Heade juuste päev