Nagu teada, pole ma suurem asi kingasõber, minu thing on rohkem käekotid ja kõrvarõngad. Küll aga oskan ma hinnata seda egoboosti, mida vaid superkingapaar suudab tekitada.
Näiteks mu mustad Bronxid, mis jäidki Manchesteri lennujaama. Ma ei suutnud nendega kõndida ja nii ma kutsusingi neid oma seisukingadeks, aga täitsa pekkis, kui hästi ma end nendes tundsin.
Kas teil on ka selline tunne iga kord nagu mul – paned uued kingad jalga ja siis on tunne, et KÕIK näevad, et sul on uued kingad jalas? Või ükskõik, mis jalatsid. Ma mäletan, et see tunne tekitas millalgi isegi midagi häbilaadset, kui botased liiga valged tundusid ja kõikide pilgud neile tõmbusid… Muidugi on see enamasti minu enda peas, enamasti on kõigil megasavi, mitmendat korda sul jalatsid jalas on. Aga kuidagi nii eriline on enda jaoks see kord, kui uute kingadega õue mängima lähed.
#27. Uued kingad