eurodest

Abikaasa viis eile münte ära.

Ülalnimetatud kausi põhjast sain kätte ka tiba euroraha. 4.98, kui täpne olla. No ei ole normaalne summa, ükskõik kust otsast vaadata. Täpselt nagu rublaajal. Või Lätis.

Ja noh, kuigi tegelikult pole mul põhimõtteliselt eurode vastu midagi, siis mul on väga selle vastu midagi, et ma ei oska arvutada ja eurodega läheb olukord ainult hullemaks.

(Tikker kirjutas ka euroteemast, aga kuna Bloggeris puudub otsing – no kuidas te saate öelda, et Blogger on parem kui WP?! Ei saa ju!:) – siis ma ei leia seda posti üles enam.)

Tähendab, ma ei oska arvutada. Eriti ei oska ma arvutada numbritega 6, 7 ja 8. VÕIMATU. Ja noh, kui ma praeguseni olen veel kuidagi hakkama saanud, sest kõik summad lõppevad poes üldiselt nullidega ja nullidega ma oskan arvutada, siis edaspidi ilmselt hakkangi ma käima, kalkulaator pihus, sest näiteks ma ei oska peast öelda, kui mul on asjad summades 2.17, 5.98 ja 1.12, siis kas mul tuleb 10 eurost välja või mitte. See nõuaks ikka väga palju ajugümnastikat minult.

Muidugi ma saan ju tegelt aru, et eurod ei ole süüdi selles, et ma arvutada ei oska, aga kuna alati peab keegi teine asjades süüdi olema, siis me võime teha praegusel juhul näo, et ikkagi on eurod süüdi. SEST KEEGI PEAB SÜÜDI OLEMA! *raputab pahaendeliselt kõmiseva taeva taustal rusikaid*

ENIHUU. Mulle meeldib, et ma ei pea enam väljamaale minnes poodides käima nagu pimekana, kõike vaagides ja pikalt mõelde, et mis see nüüd eesti rahas teeb küll. Ja mulle meeldib, et sekeldamist on vähem. Aga mulle ei meeldi, et kurss on täiesti jabur! Kindlasti oleksid tähtsad ninad saanud teha nii, et kurss oleks näiteks 10. Või hädapärast 15. Aga suure tõenäosusega nad lihtsalt ei viitsinud.

Ja mulle ei meeldi sendid ja summad nagu 4.98 ja 1.12 või 6.57.

Või siis pigem mulle meeldiks osata arvutada… Ei, siiski, mulle ei meeldi sellised summad. Nad ei meeldiks mulle isegi siis, kui ma arvutada oskaksin.

Aga pohhuist nagu ma olen, siis ei viitsi ma end vaevata asjadega, mida ma muuta ei saa. Tuleb, siis tuleb. Ja Euroliidule ütlesin ma ju jah, nii et mis siin enam vinguda.

PS: Eurokalkulaator on tõeliselt kole. Mis värk sellega on, et ei saa teha asju, mis oleks ühekorraga funktsionaalsed ja samas ka ilusad? Umbes nagu ma käisin Klickis ükspäev väliseid kõvakettaid vaatamas.

“Kas teil midagi ilusa välimusega ka on?”
“Ei. Me rõhume kvaliteedile.”
“Et kui on kole, siis on kvaliteetne automaatselt?”

Pole vaja öelda, et tagasi ma sinna poodi ei lähe.

16 mõtet “eurodest

  1. tikker

    khm, khm… bloggeril on otsing küll, ainult et kuna ma teatud põhjustel keerasin kinni võimaluse google’i otsingute kaudu minu blogini jõudmise, siis see enam ei funka. asja teeb irooniliseks see, et google’i otsingus tuleb blogi välja ikka, ma juba tükk aega ootan, et kas jõuab ükskord kohale.

    mis aga EI funka, on see otsingu kast iga bloggeri blogi üleval vasakus nurgas… minu meelest täiesti idiootne – ma tahan, et googeldades minu blogi välja ei tuleks, mitte et inimesed, kes seda nagunii loevad, ei saaks blogi enda lehel sealt end huvitanud asju üles otsida.

    et sellepärast siis. lihtsalt info mõttes 😛

    PS. mulle ka ei meeldi summad 2.97 jms, ses mõttes on täisarvud ja nullidega lõppevad numbrid tõepoolest tunduvalt paremad. aga kõigega harjub, ütlen ma oma UK kogemuse põhjal.

    Vasta
  2. AbFab

    No sa oskad kümnega korrutada? Ja kahekümnega? Mis on lihtsalt kaks korda suurem arv sellest kümne korrutisest? Ja kordaviisteist on siis nende kahe tulemuse vahel täpselt. Kui asi on 20 eurot, on ta umbes 300 krooni. Sitta sest komakuuest seal. Peas ei peagi tuhandiku täpsusega komakohti panema. Tore, kui oskad, aga ei pea.
    Ja 2.97 on “häiriv” summa, aga see on peaaegu nagu 3, mis on samuti korrutajana oluliselt lihtsam kui 2.97.

    Vasta
  3. Kristi

    😀 Appi, no ei ole normaalne, et kvaliteetne asi saab ainult kole olla. Klickiga on üldse kummalisi kogemusi. Läks üks tuttav, et osta järelmaksu peale telekas ja küsis, mis selleks teha tuleb. Tüüp ütles, no täidate need paberid siin ja siis ma helistan panka ja siis selgub. Aga, et pole erilist mõtet hakata jamama, sest nagunii ei anta teile. Eeem….:D Eriline jobu klienditeenindaja. Kusjuures irooniline on see, et sellel inimesel raha on taiesti piisavalt, null laenu ja korralik palk. Aga mina teen selliste poolpidulike summadega nii, et ümardan neil tagumikud ära. 1.27 saab 1.30 ja 4.98 on 5. Ja ongi juba lihtsam.

    Vasta
  4. Kristi

    Ahjaa, selle peale tuttav vihastas, läks võttis pangast sularaha välja ja ostis selle teleka poole tunni pärast samalt klienditeenindajalt sulas välja. Ütles, et ülejäänud kuu nüüd peab kitsamalt läbi ajama aga oli selle tüübi nägu väärt 😀

    Vasta
  5. kitty

    “Kindlasti oleksid tähtsad ninad saanud teha nii, et kurss oleks näiteks 10. Või hädapärast 15. Aga suure tõenäosusega nad lihtsalt ei viitsinud.” – see oli nüüd mingi nali, eks? ses mõttes, et sa ei usu ju päriselt, et “keegi” (kes küll?) saab eesti krooni revalveerida, lihtsalt selleks, et sul oleks jaanuaris lihtsam arvutada (veebruaris ju nagunii enam ei loe)? või mis sa sellega õieti mõtlesid?

    ja kui sul on poes summad 21.70, 59.80 ja 11.20, kas sa siis tead, kas sa saad sajakroonisega hakama või ei saa?

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Kitty, ma mõtlesin selle all seda, et kui kunagi ammu-ammu euroga Eesti kroon seoti, siis oleks suure tõenäosusega saanud ajada kurssi “sirgeks”, sest kurss on ju Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga vahel kokku lepitud kunagi. Kui Eesti kroon oli seotud kunagi Saksa margaga, siis oleks pidanud nende numbrite põhjal olema kurss hoopis 16. Kust see 15,6 sisse tuli, ei teagi mina igal juhul, marga järgi oleks pidanud, jah, olema kurss 16. Ja tõenäoliselt oleks saanud kokkuleppe tegemise ajal kaubelda kursi ümmarguseks, kas 15 või 16, kuigi see pole hea toon, nagu ma aru olen saanud – aga mitte võimatu.

      AbFab ja teised – ehhh, noh, eks ma oskan ümmardada jah, aga kui ma olen pidanud tegema arveid e-poes, siis pean iga kord kalkulaatori appi võtma, sest no ei paendu minu mõistus kokku liitma 0.96 ja 10.18.

      Tikker, eeh, su blogi tuleb jah google’is välja, mina otsin sealt kogu aeg, sest ma unustan ära, kas sul on tikrike või hullutikri või tikrikese või mis sul see blogiadre oligi…

      Vasta
  6. Leeloo

    Daki, sa oled millestki valesti aru saanud: kui euro käibele tuli, fikseeriti konverteerimiskursid kõigi nende valuutade suhtes, mida euro asendama hakkas, ja Saksa marga kursiks oli just 1,95583, mitte 2. Sealt ka Eesti krooni kurss: 1,95583 x 8 = 15,6.

    Seega kui keegi üldse midagi “kaubelda” oleks saanud, siis Saksamaa, mitte Eesti, aga euro kurssi ei pandud siiski paika mitte selle järgi, et oleks ilus ümmargune kurss Saksa marga või Hispaania peseeta või Itaalia liiriga, vaid see asi oli natuke keerulisem – kui huvi on, guugelda.

    Vasta
  7. Leeloo

    Ahjaa, ja “kunagi ammu-ammu” (ehk aastal 1999) oleks samamoodi olnud vaja revalveerimist Eesti krooni kursi “sirgeks ajamiseks”, nii asjad päris nii ei käi, et mingid onud lambist (pun intended) otsustavad, et kuulge, meile see kurss ei meeldi, muudame ära. Saksa mark ja euro olid ju otseses fikseeritud seoses (1 EUR = 1,95583 DEM), seega ei olnud mingitele kokkulepetele seal ruumi. Iga asi, mis maksis enne 8 Saksa marka, hakkas maksma 15,64664 eurot, ja kui miski maksab 15,64664 eurot, siis ei saa minna hüppama, et “pähh, kole summa, ma maksan parem ainult 15,00000”, ja nii rikkad me ka pole, et me saaks öelda, et “ah, võtke 16,00000, meil pappi küllalt”.

    Vasta
  8. Leeloo

    Vabandust, viimases lauses kirjutasin unise peaga krooni asemel eurot… S.t mõtlesin muidugi, et “Iga asi, mis maksis enne 8 Saksa marka, hakkas maksma 15,64664 KROONI, ja kui miski maksab 15,64664 KROONI, siis ei saa minna hüppama…”

    Vasta
  9. Leeloo

    Hmm, ma vist ikka olin väga unine, ma vaatan, et üks number oli mul ka seal puusse läinud. Täitsa ime, et keegi mind siin veel parandand pole… Proovin uuesti 😀 “Iga asi, mis maksis enne 1,95583 Saksa marka, hakkas maksma 1 euro ehk 15,64664 krooni, ja kui miski maksab 15,64664 krooni, siis ei saa minna hüppama, et «pähh, kole summa, ma maksan parem ainult 15,00000″, ja nii rikkad me ka pole, et me saaks öelda, et «ah, võtke 16,00000, meil pappi küllalt».

    Loodetavasti ma nüüd ei ajanud kedagi veel rohkem segadusse…

    Vasta
  10. Martin

    1eur=16eek
    5eur=80eek
    10eur=160eek

    Enamus toidupoe hindadest jääb mõnda toodud vahemikku. Mulle näiteks sellisest täpsusest piisab. Aga jah, natuke võtab see harjumine ikka aega.

    Vasta
  11. ste

    Ma ei saa sellest aru, miks on vaja nii hirmsasti neid eurohindu kroonideks ümber mõelda. Lähed poodi, mingi asi maksab noh näiteks 0.96 eurot, kas peab siis hakkama arvutama et palju see kroonides maksaks. Kui sul seda toodet vaja on ja raha on, siis sa ostad selle ja kui pole siis ei osta. Mis see “ahah kroonides oleks see maksnud nii palju” enam aitab?

    Vasta
  12. AbFab

    Daki, aga sa mõtle nii, et 0.96 ja 10.18 kokku liidetuna on nagu 10.18 pluss 1 miinus 0.04, ehk siis 11.18 -0.04 ehk 11.14. Matemaatikutel on ilmselt teine loogika, mina üritan alati arvud kergemateks arvudeks lahutada, võtab kaks sekundit.
    Või võta mõttes komad ära ja arvuta nii.

    ste’ga ka täiesti nõus. Tuhandete piires arvutamise asendab sadade piires arvutamine ja vsjoo. Ei hakka ju keegi üle oma võimete elama vmis?

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Aitäh Leeloo, nüüd on pilt selgem.

      Ega ma ju tegelikult ei öelnudki, et mind häirib see, et ma pean hakkama kroonidesse ümber arvutama. Mulle ei meeldi see tobe kurss kah muidugi, aga ega see mõtlemine “PÄRIS rahas oleks siis nii palju” kaob ilmselt väga kähku ära. Mind häirivad jah need poole keerulisemad arvutustehted, mida tuleb tegema hakata. AbFab, ma arvan, et ma katsun ümardamisega hakkama saada:)

      Vasta
  13. metskaplan

    See ongi kõige hullem, et oma raha ilmselt ununeb väga paljudel väga kiiresti. Olgem ausad, Kroon on meid viimastel aastatel piisavalt hästi teeninud ja olnud piisavalt stabiilne valuuta. Paraku ei ole see euro mingi võluvits, mis kõik meie mured hoobilt lahendab. Seda vaatamata riigijuhtide sellesisulistele mõttekäikudele (mis küll mida eurole lähemale, seda vaiksemaks on jäänud). Oma raha on põhimõtteline asi ja sellest loobumine on halb märk.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.