SATC2

Üsna hästi on minu mõtted kokku võtnud The Frisky kolumnist Jessica Whiteman selles artiklis, nii et ma ise siis ei kirjuta sel teemal pikemalt, vaid kopin paar rida. Teate küll, kellest ma räägin

You know what gets people worked up on the internet? Not children going to bed hungry. Not murderers and rapists who never see the inside of a jail cell. Not people who abuse animals. No, it’s “Sex and the City 2” that makes people lose their flippin’ minds.

/—/

…to acknowledge “we all need a bit of escapism sometimes.” Yes, escapism. You know, like all those men who would emigrate to Canada before they’d pick up an Uzi themselves, but are all too happy to spend $10 a pop on the latest “Die Hard With Aliens And Guns And Robots And Megan Fox 3.”

/—/

What really irritates me is the effortless assumption of male superiority that suggests male fantasy lives are more serious and real than female ones.  … It’s all trashy and silly. /—/ Watching Tarantino films about Americans scalping Nazis, or gladiators capering about in a mock-up of ancient Rome isn’t “higher” than watching women engage in competitive shopping ‘n’ bitching.

/—/

In short, the critics of ‘Sex and the City’ need to lighten up and remember that everyone has a different fantasy world.”

Ehk siis kokkuvõtvalt: igaühel on vabadus vihata, armastada, olla ükskõikne, vaadata, mitte vaadata – mina küll ei lähe kuttidele, kes näiteks Transformersite filmi kaifivad, ütlema, et olete ikka nõmedad küll. Millegipärast on aga normaalne, et kui ma kuskil valjult välja ütlen, et lähen SATC 2 vaatama, pean olema valmis võitluseks teemal “alaareng ja rumalus”. Jabur.

11 mõtet “SATC2

  1. t05h4

    Transformers on ikka way parem film ka kui seksjalinn. Seal on vähemalt eriefektide kallal nikerdatud kõvasti.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      No nagu mina olen aru saanud, siis mõlema plotid on ikka suht null ja et Transformersis polegi muud kui eriefektid ja Megan Foxi tissid. Seksjalinnas aga on see-eest wardrobe, naiste “eriefektid”, ütleme siis nii. Kaks suht non-challenging filmi mõlemad, üks suunatud meestele, teine naistele. Aga mõnitatakse ikka neid, kes julgevad öelda, et neile meeldib seksjalinn.

      Vasta
  2. Martin Luiga

    Mõttetu on mõelda, et on mingeid asju, millele HEITI ei genereerita. Koomiksifilmid, romantilised komöödiad, 3D eriefektifilmid ja Euroopa ino on kõik ära teeninud oma õiglase annuse vihkamist ja kahtlemata on olemas ka funktsionäärid, kes sellega tegelevad.

    Seksi ja linna puhul on eriline see, et see jama on kestnud juba mingi seitse aastat ja see ei ole aja jooksul mingi eriti paremaks minemas. Erinevalt Twilightist, mis samuti suurtes kogustes HEITI on genereerinud, promob see ka üsna aktiivselt mingit eriti jäledat maailmapilti ning elustiili. Ma arvan, et see on mõneti, kuid mitte täiesti, võrreldav organiseeritud kuritegevust idealiseerivate filmidega.

    Seksi ja linna mees-naine vastanduse põhjal kaitsta on samuti sügavalt absurdne ettevõtmine. Frantšiis ei oleks meessoost peategelastega vähem ega rohkem jäle ega ei vajaks ei kiitust ega laitust selle eest, kuidas ta paindlikumaid soorolle loob.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      No täpselt samamoodi promovad action-filmid ju jäledat maailmapilti, kuigi jah, siin võiks öelda, et häving ja sõjad jmt on olulisem, sest kui see oleks päris (või ongi), siis muudab see kõikide elu, šoping, klatš jne seda ju aga ei tee või pole nii oluline. Heiti genereerivad paljud nähtused alates Twilightist (sest see meeldib tiinekatele?) ja Justin Bieberist (sest ta meeldib tiinekatele!) lõpetades seksjalinnaga, aga milline MEESTELE suunatud nähtus-film-jne genereerib samavõrd heiti, kui seda teevad tiinekatele ja/või naistele suunatud asjad?

      Ma ei tahagi öelda, et ma olen hirmsasti nüüd seksjalinna universumi pooldaja, aga mulle meeldib seda vaadata umbes nagu ulmekat – asi, mis on reaalsusest väga kaugel, aga samas annab kohati välja huvitava sotsiaalantropoloogilise vaatluse mõõtmed.

      Ja kui täitsa aus olla, siis ma tahaks küll, et mul oleks ehk säänne riidekapp. Ma tean, et see ei ole ega peagi olema mingi elueesmärk, vaid see on tilluke naiselik õhkamisunistus. Reaalselt, kui mul olekski vahendid selle riidekapi soetamiseks, ilmselt ei teeks ma seda sellegipoolest mitmetel eri põhjustel, alustades rohelisevõitu maailmavaatest lõpetades faktiga, et mulle reaalis tegelikult lihtsalt ei meeldigi šopata.

      Ma lähen filmi vaatama ja avaldan siis veel korra arvamust, sest, nagu ma aru olen saanud review’de põhjal, on sel korral seksjalinn ikka päris korralikult puusse pannud ning kaasanud islamiusu teema. Juba sellepärast tahan asja näha. Ja riiete pärast, olgu see siis nii tobe põhjus kui tahes.

      Ahjaa, üks võrdlus tuli veel pähe praegu. Seksjalinn hakkas jooksma 98. aastal, kui ma olin 14aastane. Siis mulle väga meeldis see sari, see oligi mõnes mõttes ideaal. Samamoodi meeldis mulle Benny Hilli huumor, kui ma olin 8aastane. Nüüd olen kasvanud suureks ja vaated on muutunud.

      Vasta
  3. Martin Luiga

    Vaata, see et meestele suunatud meelelahutus sellisena heiti ei genereeri, tuleb sellest, et üldsuse teadvuses puudub kategooria “meestele suunatud meelelahutus”. Kui A-rühma film välja tuleb ja räigelt sitt on, siis seda hinnatakse kui sitta filmi, mitte kui sitta meestele suunatud meelelahutust. Ja ma ei ole märganud ka sellist tendentsi, et oleks mingi hunnik meediat, mis läheb meestele räigelt peale, aga naised heidiksid kohutavalt. Mis iseenesest ei oleks sugugi mingi väga halb asi. Tahaks küll mingit mõistlikku üleüldist naissoost heiti rohkem näha. Ja võitlevat feminismi üldiselt.

    Šopingu ja klatšiga tegeleb tänapäeval rohkem inimesi, kui neid sõdades on. Ja üldiselt peetakse neidsamu sõdu ka suuresti sellepärast, et mingil osal maailmast šopingut ja klatši kauemaks jätkuks.

    Noor tüdruk, kellele meedia on konsumeristakultuuri pähe määrinud, on üks kriminaalne asi. Ja mõttetu on mõelda, et kõik sellest välja kasvavad.

    Mulle meeldis noorest peast Kanal 2 pealt jooksnud “Kameeleon”. See oli noorest geeniusest nimega Jarod, kes õppis raamatu järgi kõik tööd kibekähku selgeks ja seadis maailmas õiglust jalule. Ja Beavis ja Butthead meeldisid ka. need on kõik siiamaani suhteliselt kõvad asjad ja väljandavad adekvaatselt maailma erinevaid aspekte ja väärtusi.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Selles osas olen täiesti nõus, et võiks ja peakski olema asju, mis genereeriksid mõistlikku üleüldist naissoost heiti, aga millegipärast pole. Šopingu-sõdade võrdlus on ka muidugi õige, aga mina võitlen siin peaasjalikult õiguse eest vaadata seda, mida tahan, ilma, et peaksin selle pärast hiljem vabandust paluma. Samamoodi vaadaku mu poolest teised Transformerseid ja Megan Foxi, on küll ajuvaba mu arust, a las olla, nende asi.

      Aga “Kameeleon” oli hea küll, ma mäletan seda! Samas on Beavis ja Butthead alati olnud mu arust eriti nõmedad kujud – võibolla pole ma siis neist kunagi aru saanud.

      Massidele suunatud (sageli lihtsakoeline ja pealiskaudne) meelelahutus teenib ikka heiti, nii et ma ei saa aru, miks peaks üht (SATC) teistest rohkem esile tõstma (Transformers jne).

      Vasta
    2. daki Postituse autor

      Või, veel üks küsimus, kas massidele suunatud meelelahutus on ALATI halb, pealiskaudne ja rumal juba by default? Kas peaks häbenema, kui meeldib mõni massikultuuritoode?

      Vasta
  4. Martin Luiga

    Massidele suunatud meelelahutus ei ole sugugi alati halb. Ei saa ju tegelikult sirge näoga öelda, et kõik Hollywoodi kuulsad filmid on pasakäkid ja neid ei peaks vaatama. Samuti on maailma mõistmise ja liigitamise seisukohalt üldiselt ebamõistlik öelda, et Lord of the Rings mulle meeldis ja see on hingega tehtud film, samas kui “Minu suur paks kreeka pulm” on raha pärast tehtud tavapärane Hollywoodi jauramine, et väikese rumala inimese taskust raha kätte saada. Põhimõtteliselt on õige öelda, et üks neist on parem kui teine. Seda, mis parem on, käis ka rohkem inimesi vaatamas. niimoodi ei juhtu alati, kuid täitsa sageli juhtub ka. Seega, well, midagi ei ole otseselt katki kultuuriga, mis on mõeldud paljudele inimestele.

    Samuti on mõni ansambel väga kuulus sellepärast, et ta tegeleb põhimõtteliselt mingi ägeda asjaga, mis läheb inimestele peale, ja samuti saab ka kombinaadimuusika kohati hakkama sellega, et ta leiab mingi eriti õige viisi midagi edasi anda. Lõppeks teevad seda tööd ja neid asju ka inimesed. Massikultuuri ei pea heitima sellepärast, et see on massikultuur. Halbu asju peab heitima sellepärast, et nad on halvad. Twilighti ei pea minu meelest üldse tegelikult heitima, mul on tunne, et see on mingi inimese alateadlik impulss vihata teismelisi ja kõike mida nad teevad. Ega tegemist ei ole mingi hiilgava frantšiisiga ja see teine film oli hästi halvasti tehtud, aga kokkuvõttes saaks ka palju hullemini olla. Nagu on positiivne ka näha, et noored fännid said päriselt aru ja tõstsid häält, kui neljas raamat veel halvem oli, kui ülejäänud. (ma ei ole neid raisku tegelikult ise lugenud, räägin internetireffide kaudu, tundub, nagu see neljas raamat oleks juba absurdiväärtusena silma hakanud paistma.)

    Ei, põhimõtteliselt sa põhjendasid ära, miks sa seda näha tahad, mis on mõistlik asi, mida teha ja mõistlik asi, mida küsida. Samuti ei ole midagi valesti, kui sa ütled, et sul oli kahju, et sa seda nägid. Kui keegi mulle pileti välja teeks, siis ma ilmselt läheksin isegi seda vaatama, et vaenlast paremini tundma õppida ja mingisugune mahlane revu hiljem kirjutada.

    Võti Beavise ja Buttheadi juurde peitub selles Roberti artiklis küünikutest. Neid eriti ei huvita mingid moraalinormid, kuhugi jõudmine või normaalne olemine. Neile meeldivad muusikavideod ja nende põhiline ambitsioon on kunagi õlut juua või keppi saada, aga nad ei satu selle pärast erilisse masendusse.
    aga õigile nad muidugi hinge ei jõuagi ja sellega pole midagi katki.

    Transformers genereerib vähem heiti, sest Transformers on vähem kuulus, eks ole. Transformers ei esinda eriti midagi, seal on laste mänguasjad teineteisele keset suurlinna tuupi tegemas. See on infantiilne, aga moraalselt suvaline ettevõtmine. 3D-tsirkus.

    SATC esindab seevastu naisteajakirjade maailma. Maailma, mille vastu on, well, mõtet häält tõsta ja minu meelest on positiivne, et nii paljud inimesed seda teevad. Kui sa juhtud leidma, et naisteajakirjad on iseenesest normaalne nähtus… siis sa oled selles küsimuses lihtsalt teisel pool rindejoont ilmselt.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Martin, sinuga on põnev.

      Ajakirjad mulle meeldivad. See, et mu riiulisse on kogunenud ebaproportsionaalselt naisteajakirju, on ju puhtalt sellepärast, et, vaata poes ajakirjariiuleid! Kõik on täis naisteajakirju. Digi, Playboy – mis veel on justkui meestele? FHM oli, see läks pankrotti, aga seda lugesin ka hea meelega. Aga ikkagi tunnen, et vahepeal tahaks midagi elulist lugeda, mis ei räägi tingimata autodest, relvadest ja kallitest kelladest (millele Playboy keskendub ja neil teemadel oli ka FHMis suur osakaal). Vahepeal lihtsalt tahaks lugeda põnevate inimeste elulugusid, intekaid ja olemuslugusid. Ma ei tea, miks tunnevad nn meeste- ja naisteajakirjad nii suurt vajadust teineteisele vastandada. Võiks ju olla kasvõi ükski hea ajakiri, mis on suunatud kõigile! Digile siin teen vist antud juhul liiga (eriti arvestades, et ma kirjutan sinna isegi regulaarselt juba aastaid), kuigi kui aus olla – isegi, kui ma pean end tehnikamaailmas mitte kõige suuremaks dumbuseriks, tunnen ma ikka, et pool Digi sisust jääb mulle väga võõraks.

      Ma saan aru, millist osa sa naisteajakirjademaailma juures heidid, või vähemalt ma loodan, et ma saan aru. Ma loodan, sa ei heidi hästi kirjutatud portreelugusid, põnevaid retsepte, arhitektuuri- ja interjöörilugusid?

      Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga