Tag Archives: hoomamatu

mai/täht/poolik/mõte

hoomamatu Leave a reply

Ma ei tea, kaua ma tegelikult magamata olen. Natuke juba nägin koduteel hallukaid, aga peamiselt pimestas vihmajärgse Eestimaa ilu.

Ma arvan, et ma olen magamata umbes 40 tundi või nii. Ma lihtsalt ei ole veel spetsialiseerunud tosina inimesega ühes telgis magama, eriti kui mullegi usaldatakse nii oluline ülesanne nagu ahjuvalve. Tuleb hoida hinnalist sooja (“Kas keegi võiks kütta nii, et mu selg ei külmetaks?!”), aga ka vaadata, et kellegi jalad koos magamiskotiga ühtlaseks tömbuks ei sulaks. Ma tean, mu matt olla nii mõndagi näinud, rääkisid tema põlenud paelad ja otsad oma keelt.

Und ei ole, kuulad, kuidas valvekord käib inimeselt inimesele, saateks ühtlane magamisenohin ja võõraste jalgade sahin. Kõrvaltelgi tütarlapsed, smsid, lõkke äärest kostuv jutukõmin. Siis vaikus. Ma vist magasin. Keegi pani tuld alla. Ma nägin unes tülitsemist, see ei tahtnud lõppeda ja ma ärkasin öeldes “Ma olen üleval”, tegelikult magamata, tegelikult üleval olemata, tegelikult und nähes ja seda nägemata.

Viskad paar klotsi alla ja sirutad varbad välja. Jälle läheb natuke tuliseks, aga niimoodi mõnusalt. Kusagil haugub rebane, valjult, lähedalt, kaugelt. Kusagil haugub talle koer vastu. Hauguvad tükk aega.

Mõtteid ei ole ja on liiga palju. Ühelgi ei saa sabast kinni, aeg venib ja kiireneb ja jälle hakkab venima. Valvekord läheb edasi, aga ma kuulen kella liikumist. Ikka on veel 4am.

Ja siis järsku tunnen läbi une temperatuurimuutust. Hommik tuligi niimoodi järsult, soojaga näol ja hingamisteedes. Piirituselõhna enam pea polegi, aga väljas krõbiseb kella kuuene rohi paljulubavalt. Seekord te pääsesite, ütleb hall või härmatis või kesiganes, aga on nii valge nii valge ja öö läbigi oli valge.

See ei ole veel täiskuu. Täiskuu alles tuleb. Teisipäeval alles tuleb. Tahaks seda öelda ka Tallinn-Tartu bussis ees istuvatele noortele, kui noormees meela naeratusega oma noorikule kuud näitab. See ei ole täiskuu!

Nüüd on jälle kodu, samasugune nagu alati, imelik, ooterežiim hakkab lõppema ja jälle on kahju minna, kuigi pole end lahtigi pakkinud korralikult veel.

Hiinlanna Xiaolu Guo varemgi viidatud raamat “A Concise Chinese-English Dictonary For Lovers” rääkis muga seekord hoopis teist keelt. Natuke paranenud inglise keelt, aga hoopis sügavamat hingekeelt. Näiteks…

The simplest possible life is the most complicated thing to achieve I say to myself.

Või.

Home is everything. Home is not sex but also about it. Home is not a delicious meal but is also about it. Home ise not a lighted bedroom but is also about it. Home is not a hot bath in the winter but is also about it.

Linna sõites avastan end Riia tänava imelisi müstilisi lugusid ja trepikodasid täis maju vaatamas ja mõttelt: “Tahaks kunagi Riia tänaval elada…” Jumala tõsiselt mõtlen seda mõtet kuni raudteesillani ja siis meenub, et…

Aga. Saabki ju.

Love can be so pessimistic, and love can be so destructive. Love can lead a woman being lost, and in that lost world perhaps the only thing to do is to leave and build a new world.

Tallinna vihm, see oli imeline. Ma pole tükk aega midagi nii vaimustavat kogenud. Aknaklaasidel voolas vesi, välja ei näinud midagi. Välk sähvis otse ees ja siis järsku oli rahe ja siis järsku helesinine taevas.

Tartu lõhnas vihma järele, aslfalt oleks ilmselt auranud, kui oleks soojem olnud. Kogu maailm oli vihmajärgne, tülitsemisjärgne puhas ja värske ja helge, vihmapisarad nutetud, muudmoodi ei olekski võimalik olnud.

Everyone tries to be an optimist. But being an optimist is a bit boring and not honest. Losers are more interesting than winners.

Ma hakkasin mõtlema lause üle: The Universe continues to be in the present tense.

Või siis lause üle: The reality that surrounds us is not real. It is the illusion of life.

/

Siis ma mõtlesin kehadele. Nende hämmastavale võimele saata korda meeletuid, meeletuid asju. Kui kaua on võimeline üks pisike naisterahvas kõndima, täisvarustusega, ööl ja päeval, läbi soo, läbi metsa.

Mõtlesin kehadele teistmoodi. Kui hämmastavalt ilusad on inimkehad. Naised, mehed. Kuidas sa võid näpuga silitades leida sadu kordi läbi käidud radadelt alati midagi uut, huvitava lihasetukse, teistsuguse nahatekstuuri, uue soojuse. Kuidas vahepeal ongi nii, et jumaldamine on ainus õige sõna, mida kasutada. Heas mõttes, mitte woman being lost.

Mõtlesin, kuidas kehad muutuvad. Igapäevaselt – uued kriimustused, uued sinikad, lühemad juuksed, vähem karvu, rohkem karvu. Pinges näolihased, vihane selg. Versus üleni naeratav keha ja inimene. Soe keha. Külm keha. Soojast kehast jäänud jahenev voodipool.

/

Tänaval kõndides viirastusid koertega naised ja Godspeed You! Black Emperori prantsuse (?) keeles leelotavad lapsed (Potsataja teab ja Jri teab), mis segunesid Imogen Heapi reaga “Mm, what you said…”

Maailm keerles ja pöörles ja taarus ja ma panin silmad kinni ja ikka tundsin ära koduaia lõhna.

Meelde tuli hoopis üks teine maikuu, mis oli täis kommunikatsiooniteooriaid ja bakalaureusetööd ja oo-milliseid-öid. Tunne on praegu samasugune, veidralt tasakaalutu ja mingi kummalise uue tuleviku ootel.

Mis siis, et optimist olla on igav. Ma vahepeal luban endale luksust olla igav. Igav olla on vahepeal üks maailma toredamatest asjadest.

/

Ja siis see vestluskatke metsast. Sellest, kuidas aeg tormab, kuidas kell peas tiksub, aga kuidas sa veel ikka ei tea, mis sust saab või kas sa teed õiget asja. Sellest, kuidas sa teed alati vapra näo, sest olles 30 ei ole kümme aastat enam sama, mis olles 20.

Ja kuidas salamisi loodad, et plaanid lähevad plaanitult, aga nad enamasti ei lähe. Enamasti on isegi parem, kui sul pole plaani, nimekirja, to do listi.

Miks ma siis ikka neid koostada tahan?

/

‘Love’, this English word: like other English words it has tense. ‘Loved’ or ‘will love’ or ‘have loved’. All these specific tenses mean Love is time-limited thing. Not infinite. /—/

Love in Chinese means a being, a situation, a circumstance. Love is existence, holding past and future. If our love existed in Chinese tense, then it will last for ever. It will be infinite.

kõik see mees, ajaveebi peole!

hoomamatu 5 Replies

Salajaste allikate põhjal võin öelda, et Ajaveebi pidu tuleb sel aastal Tartusse ühe kindla kaalutlusega – Tartus on rohkem aktiivsemaid blogijaid, kes actually viitsiks ka kokku tulla. Noh, mis iganes kuluaarides ka ei sosistata: kõik see mees ajaveebi peole!

Ehk siis me siin juba tüdrukutega ükspäev otsustasime, et kollektiivselt tuleb minna, seega andke teada, kes veel tulijad on:) Sest minu jaoks on kõik üks suur “siinpool reaalsust”, kus kohtuda.

kasvab ja kohiseb

hoomamatu Leave a reply

Ma olen ikka hea aednik küll, mõtlesin praegu oma peenra ees istudes, seda kastes ja umbrohunääpse välja kakkudes. Nimelt tegin ma endale viis või kuus erinevat maitsetaimedepeenart, ainult et… Jah. Ma enam ei mäleta, mis järjekorras mida ma kuhugi panin.

Seega ma eeldan, et praeguseks on pea välja pistnud juba koriander ja rukola ja salatisibul, aga võimalik, et ei ole ka need. Noh, kui suureks kasvavad, siis näeb.

Aga muidu on tšill ja grill ja lill. Aasta üks ilusamaid aegu on taas käes.

Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis…

Kõik lõhnab, õitseb, aed on mattunud rohelusse minutitega, õitsevad tulbid ja nartsissid, meelespead ja mingid kollased lilled, mis on võib-olla ka mingid tulbilaadsed, ma eeldan.

Ja võib-olla, võib-olla saab varsti pakkima hakata. Võib-olla.

kuidas daki auto eest hoolitseb

hoomamatu 1 Reply

duckee says:
krt mul just meenus, et vist ei peagi õli veel vahetama, alles 120 peal, aga praegu 116
duckee says:
aga noh, küll ma esinduses räägin siis. see vant oli mingi totaalimelik, kellele ma helistasin
duckee says:
torises aind telefoni
duckee says:
head aega ka ei öelnud
patsy says:
no kõige lihtsam on see
patsy says:
et sa paned esinduses aja kinni, sõidad sinna, imed see 1-1,5h sõrme ja sõidad siis koju
patsy says:
aeganõudvam on see, kui sa otsid, kust seda õli ja värki saada jne ja siis selle varandusega esindusse minna ja nõuda, et sa ostsid ise kõik asjad ja sa tahad et just need asjad sisse pandaks jne
duckee says:
:d no ma panin aja kinni juba
duckee says:
nii et ma võin sinna minna mõlemat moodi
patsy says:
no igaks juhuks võid enne küsida, et ega nad sind perse ei saada, kui sa oma kodinatega sinna vajud
patsy says:
kuigi, nad ei tohiks seda teha
patsy says:
teoorias
duckee says:
päh, ma ütlen, et oli mees, kes ainult torises, seega
duckee says:
vabalt võivad
duckee says:
a noh, eks ma helistan ja loodan, et ei satu sama mehe peale
duckee says:
no ausõna, kurat, elementaarne viisakus võiks olla ikka inimestel, kes võtavad ametitelefoni vastu
duckee says:
and it wasn’t like i was being a woman about it
duckee says:
ma teadsin jumalasta hästi kõike, mida ta küsis
patsy says:
no vaata millega sa sõidad ka
patsy says:
loogiline, et inimene vastab nii
patsy says:
vaata kus ta töötab
patsy says:
OPELi teeninduses
patsy says:
seal on ju tööd nii et tapab
patsy says:
seal peabki kiirelt telefonikõne ära lõpetama, et saaks järgmise kliendi ette võtta
duckee says:
😀
patsy says:
mõni ime siis, et ei ole aega viisakusteks
duckee says:
nii et ma olen lihtsalt asjaolude ohver
patsy says:
just

A76

hoomamatu 2 Replies

Mul tuli praegu meelde, et.

Birxil on auto, eks. Päris paljud teavad, et tal on selline imetabane auto, mille bensunäidik on alati põhjas, ja mitte heas mõttes. Ma olen eluaeg imestanud, et kuidas ta küll nii sõita julgeb, aga näed, julgeb. Ma kahtlen, kas selle auto paak on üldse kunagi olnud täiesti täis, vähemalt viimase kolme aasta jooksul.

Senini on kõik läinud suhteliselt tavapäraselt. Ma täpselt ei tea, kuidas Birx oma vahemaid mõõdab (sisetundega?), aga igal juhul – ära ta sõidab oma tühja paagi ja aurude peal vajalikud otsad.

Nüüd kaks nädalat olen ma saanud teda hädast välja aidata. Ning kuni eilseni läks kõik suhteliselt valutult.

Kuni need kuramuse rööpad, mida Tartu tänavateks ja teedeks nimetatakse, viskasid autot siia ja sinna ning lõppkokkuvõtteks toimus autos järgnev stseen.

Birx: [Käib kolakas ja teeb ehmunud näo.]
Daki: “Kurat, ärge munege mul siin ees, kas te ei näe, et mul on kiire?!”
Birx: “Hmm… Natuke nagu… bensuhaisu lõi üles…”
Daki: [lisab kiirust ja karjub]
Birx: “Miks sa pidurdad?”
Daki: “No need tropid mul siin ees pidurdavad… Aa, valgusfoor… Mine roheliseks… MINE ROHELISEKS!!!”

Samal ajal täitub auto bensuhaisuga.

Lõppkokkuvõttes: pagasnik on bensune ja kui ma maantee peal sõitmas käisin, et seda välja saada, siis hiljem piisas siiski vaid viiest minutist seisvas autos, et saada täielik A76 üledoos.

Hilisem küsimus: “Miks te siis A76 võtsite?” ei olnud enam naljakas.

Aga see oli küll naljakas, kui Piia, kelle käed said bensuseks, üritas minna sibimeeste juurde, kes roiskvett tänaval ringi pahistasid, käsi pesema.

Vihma käest räästa alla, indeed…

seda et

hoomamatu 10 Replies

Viimastel aegadel Ekspressi lugedes on jäänud silma uudissõna “peagu”.

Kontekstist loeb välja, et mõeldud on selle all siiski sõna “peaaegu”, mitte näpukaga sõna “peagi”.

Kas keegi oskab seletada, milles asi? Ükskord leidsin sõna “peagu” loost, mis rääkis EPLi ja keeleinspektsiooni kaasusest ja kirjavigadest ja pidasin seda osavaks loosse peidetud irooniaks. Aga nüüd kordub sõna “peagu” vaat et iga nädal.

Kas on tegu mingi uuendusega, millest ma midagi ei tea? Uus sõna, mis parandab väljendusoskust? Somebody? Anybody?

Te näete täna väga 16aastane välja:)

hoomamatu 9 Replies

Birx kirjutab:

Ma ei saa aru, miks inimesed krampi tõmbuvad ja närvilseks muutuvad kui neilt dokumenti küsitakse? Kukuvad karjuma, kas ma paistan sulle alaealisena või? Mis siis, et sa siin oma jutu järgi kogu aeg käid. SA EI OLE NII ERILINE KUI SA ARVAD. Teenindaja ülesanne ei ole salvestada endale igat klienti ja korraldada tema kohta väike analüüs. Kui palju ta siin käinud on, mis aastal ta sündinud on, kui pikk on tema keskmiselt veedetud aeg meie asutuses. Kui teenindaja arust on vaja seda dokumenti näha, siis sina ka näitad. Ju siis on põhjust. Võib olla näedki tatt välja. Vaata peeglisse, ahv! Kas see pole mitte normaalne, et inimene kannab id-kaarti või juhiluba rahakotis? Kui raske on sul ostmise käigus seda näidata?

Ma tahtsin omalt poolt lisada, et tegelikult on see aastad aina edasi komplimendiks, kui sind peetakse nii nooreks, et dokumenti vaja näha. Ja no tõesti, see on klienditeenindaja ülesanne dokumenti küsida ning mul on hea meel, et seda ka tehakse aina rohkem.

ansipist ja videost

hoomamatu 2 Replies

“Oh, vaata kui tore eesti lipuvärvides rulluisutaja…”
“On jah!”
“Päris nobedalt paneb ka, me jõuame talle praegu 60-ga järgi…”

“Kuule, see oli Andrus Ansip.”
(naer)
“Kus turvamehed on?”
“Oh, it’s so going to my blog…”

/

Hoopis teisel teemal. Tegime Birxiga videoblogi. Esimene vlogisissekanne (wikist vaatasin, et siuke sõna on), on isegi valmis, aga Google Videos paneb täiega näkku, nii et jumal teab, millal see sinna lehele ilmub aga olemas on. Olete oodatud kommenteerima, vaatama, teada andma, kas idee üldse ideaalis kunagi töötab:)