“Kes siin majas kassidest boss on?” küsis Ruumi paar päeva tagasi.
“Hmm,” pidin ma natuke mõtlema. “Noh, Pussakas on noorem ja isane, Miuks vanem ja emane… Vist on nii, et Miuks on siuke tagasihoidlik matriarh, kes laseb Pussakal arvata, et ta on boss. Aga tegelt on ise boss.”
Nojah, seda, kes boss on, saime me õhtul näha. Olin mina rahulikult vannis (pärast ELU PARIMAT jooksu, muide! Fantastiline, mida frustratsioon inimesega ära võib teha), kui järsku kostuvad ilgelt imelikud hääled. Kuna lapsenuttu ei järgnenud ja Ruumi käis üsna rahulikult pärast toas ringi, ma vannist välja ei kiirustanud. Hiljem selgus, et lahtisest uksest oli sisse hiilinud vana hea Pussaka sõber, kes otse Ruumi voodi alla jooksis.
No ja ega Pussakas sellist asja silmaotsaski kannatada või! Peksis sissetungija pikema jututa välja ja käis pärast, oks laiali, uhkelt toa ja õue vahet: “Noh, tahaks näha, kas VEEL KEEGI julgeb siin MINU NAISTELE läheneda?! Ah, on soovijaid? Pole? SEDA MA ARVASINGI.”
Miuks oli sel ajal ettevaatlikult voodi all peidus.
No ja siis järgmisel päeval läks Pussakas kaduma. Ta tuleb alati kutsumise peale ja kuna viimane tüli naabritega sai alguse just sellest, et ma peaksin oma kassi toas hoidma, sest NAD TAPAVAD LILLED ÄRA, KAS KEEGI OMETI MÕTLEKS LILLEDELE?!
Asi lõhnas, nagu öeldakse, kalaselt.
Hõikusin, mis ma hõikusin, ei miskit. Läksin mureliku südamega siis Milakesega koos Mallu juurde grillima, kui Ruumi tekstib: Pussakas kodus. Niipea, kui ma kodust lahkusin, olla kuskil käinud suure paugatusega uks ja Pussakas jooksnud, saba seljas, kergendunud ilmel kodu poole. Hiljem oli ainult Ruumi juures keras ja nurrus, nii et maja värises. Julges uuesti alles õhtupoole nina trepile pista.
Mis paneb mind arvama, et keegi hoidis Pussakat pantvangis. Sest mina ju keeldusin oma (praeguseks totaalselt) õuekassi kinni panemast ja pakkusin lillepeenrate jaoks välja muud, vähem catnappingut sisaldavad abinõud.
Ruumi muidugi kahtleb, kas inimesed suudaksid ikka nii napakad olla. Mina – noh, kuna ma ise olen üsna napakas (Ruumi: “See on ikka täiega veider, kui hull sa oled.”), siis ma suudan seda inimestest uskuda küll. Eriti arvestades, et see meie suur konflikt päädis sellega, et mind üritati SPÄNKIDA.
Ffs.
Ma arvan, et inimesed, kes tahavad teisi (mitte-erootilisel kombel) (nii, NII mitte-erootisel kombel) spänkida, kui neil konflikt tekib, on võimelised ka kassi röövima.
Aga tõestada ma midagi ei saa, nii et nüüd lihtsalt hoian kassidel veel rohkem silma peal. Kuni ma piisavalt rikas pole, et StickNFind bluetooth kleepsud ära tellida. Need on täiega oosõm asjad, muide. Võite vabalt mulle kinkida.
Edit: nagu siin kommentaatorid märkisid, siis tuleb ilmselt tõesti kassid nelja seina vahele kinni tagasi suruda. Üks põhjustest, miks üldse Nõmmele kolitud sai, oligi ju see mõnus võimalus, et Pussakas saaks õues käia… Plaan, et siit üldse minema tõmmata, tundub aina ahvatlevam…
27 thoughts on “Catnapping ja sellest, kuidas mind peaaegu spängiti”
Mida nad muide teevad naabrite lilledega? Mitte midagi? Või teevad midagi?
Niisama huvitab, sest siit postitusest jääb mulje, et naabrid nagu TÄIEGA reageerivad üle juu.
Ma olen aru saanud, et on kaks koolkonda: ühed, kes ütlevad, et linnakassi koht on toas, ja teised, kes ütlevad, et come on, ta on ju harjunud ja kus ta ikka käib ja pange siis laste liivakastile kaas peale ja mis ta seal peenras ikka teeb ja ta ei kuse ealeski võõrasse lapsevankrisse jne jne.
Arva ise, kumba koolkonda ma esindan.
Muide, kui mul oleks naaber, kelle kass REAALSELT reostab mu aias või kraabib kogu aeg peenrad üles, ja see naaber ei saaks ilusast ega ka mitte kurjast jutust aru, siis kassi kallale ma muidugi ei läheks, aga selle konkreetse kassi sitaga ma võtaks küll ühte või teist ette. NB! see kass peab siis reaalselt midagi tegema ka, mitte niisama mööda hoovi ringi tatsama.
Oota, aga mina sain su blogist omal ajal aru, et Nõmmele kolimine oli puhtalt sinu projekt? Et sina tahtsid ja valisid ja otsustasid ja kalkuleerisid, kas sa saad üksinda selle eest makstud.
Loe seda kah: http://uudised.err.ee/index.php?06271513
Kui minul oleks selline ignorantne naaber nagu Daki, siis need kassid enam hoovis vabalt ringi ei jalutaks. Varjupaika ja kogu lugu. Ei ole võimalik, et keegi sõidab täiega üle nii kehtivast seadusest kui ka majanaabrite palvetest-soovidest.
Hmmm, teemaväliselt ja parafraseerides: Kui minul oleks selline puudulik keeletaju, siis ma ei kommenteeriks nii julgelt. 🙂
Ignorantne – võhiklik, asjatundmatu (vt ÕS). Inimene, kes naabrite arvamust ignoreerib, ei ole ignorant.
Ülbe ja teistega mittearvestav sobib lugupeetud tähenärijale ilmselt paremini.
Noh, kui Daki alumist kommentaari lugeda, siis ega seegi väga tõele vasta, aga vormiliselt ilmselt väljendab mõtet küll paremini. 🙂
Vabandust, Daki, et Su postituse all teemaväliselt tähti närin. Õnneks pole keegi siinkandis veel valesti “ohjamisest” rääkinud. 😀
Kui ma oleks “ohjama” all ohjeldamist mõelnud, siis ma poleks samas lauses “piirama” kasutanud, kuna need on suhteliselt samatähenduslikud.
Jah, seda ma ju ütlesingi, et valesti ei ole seda siin kasutatud. 🙂
No pole olnud ka sellist asja, et oleks see koguaeg teemaks ju olnud. Nüüd suure tüli käigus hakati mulle alles rääkima, et pangu ma ta kinni. See on ikka suht uus teema, eks.
Hei!
Ma nii kuradi hullult loodan, et sa ei vangista oma kasse tuppa. Arvan, et kui nad on harjunud õues käima, siis nad läheks hulluks, kui seda enam teha ei saa. Olen ise natuke kokku puutunud selle teooriaga, et linnakass peaks olema toakass ja et ka näiteks maal ei tohiks kassid omapead ringi laskma. No ma ei tea inimesed, kass tahab ikka natuke rohkem vabadust, kui 4 seina ja tuttavad toolid-kapid-lauad. Eriti, kui ta veel üues harjunud käima on. Teine asi on muidugi, kui kass ei taha õue minna ja tal ei ole selle vastu mingit huvi. Praegu mulle tundub, et lähtutakse manitsemisega inimesest, kuigi tegelikult on kass ju kellest peaks lähtuma…
Sitta need naabrid! Teema on siis lillepeenrad nagu ma aru olen saanud?! Usun, et sellele on lihtne lahendust leida ja isegi kui sinu kass seal hädal ei käi, siis tuleb mõni teine vabakäigul olev miisu ja teeb oma toimetused seal.
Hoian põialt, et su “lillepeenra-sõjad” lahenduse leiaksid. Ilma sinikate ja 2 elus kassiga!
Koerad tahavad ka vabadust, miks sa ainult kassid vabalt jooksma laseks?
Aga see “isegi kui sinu kass seal hädal ei käi, siis tuleb mõni teine vabakäigul olev miisu” on lihtsalt briljantne argument. (Palun leia sarkasm siit lausest.)
Millised need lillepeenra-katmise lahendused muidu oleks?
Teades Nõmme hoovikasside arvu on see argument täiesti pädev argument.
Aa, no siis pole hullu. Kui teised teevad, siis võib ikka. Ma hakkan seda põhimõtet mujalgi rakendama. Liikluses ja nii…
Ühesõnaga, kui vastata, siis ma ei tea. Minu peenrad on täiega okeid. Pole välistatud, et käib, või käib mõni võõras kass, aga ffs, ma ju TEGELEN sellega. Et kasse teatud kohtadest eemal hoida, selleks on eri variante.
Mind on ka aastate jooksul häirinud igast asjad naabrite juures, ma pole selle peale tulnud, et hakata kedagi kinni panema (see on nüüd vastuseks üldiselt, mitte AbFabile).
Kuuseokstest alates katetega lõpetades, aga on ka mingid looduslikud pihustid ja värgid. Või siis järel käia ja pritsida lihtsalt veega, et aru saaks. St on variante. Aga see pole ka ju normaalne, et mind neid proovida ei lasta.
Koerad kassid ei ole ju päris võrreldavad? Või on?
Ses mõttes, et kui mõni kass mu hoolega seemnest kasvatatud taimekesed üles kisuks, oleks ma päris õnnetu küll ja kui see kass veel kellegi konkreetse oma on, siis ma oleks ka pahane, et ta oma looma ei ole suutnud õpetada või kuidagi ei talitse. (Muide, taime suureks kasvatamine võib võtta sama kaua kui looma suureks kasvatamine.)
Aga see, mida sulle tegelikult vaja on, ei ole mingi udupeen bluetooth-asukohamääraja, vaid looma raadiopiire. See, mis kasutab väikesi saatjaid, et määrata ära kohad, kuhu loom minna ei tohi. Ja kui läheb, saab kaelarihmalt väikse nähvaka.
See bluetooth-whatever on kindlasti udupeenem, aga mis sa siis teed, kui see vidin sulle teada annab, et Pussakas on eemal? Jooksed järgi ja karjud kõva häälega?
Raadiopiire töötab sinu tegevusest sõltumata. Raadiopiire on muidugi rõvekallis, aga äkki kasutatult annab odavamalt hankida?
Meil on naabril hulk kasse, kes samuti vabalt käia võivad. Situvad. See on kole. aga koledam veel on see, et meil on iganädalaselt mõni linnu või hiire laip õuemurul. Korja siis neid ära ja keela lapsi torkimast. Kole on. Ma mõistan, et loodus ja nii tore vabadus kassidele aga see käib teiste arvelt.
Kõik nagu kipuvad unustama selle mu peamise mõtte, et ma tahaks, et minu elu oleks mõnna, AGA MA EI TAHA SEDA TEHA TEISTE MÕNNA ARVELT. Ma olen valmis kompromissideks, kui minu mõnna teiste mõnnat häirib, eks.
Appi, mina mõtlesin, et ainult koeraomanikele räägitakse kui jubedad elukad nende lemmikud on. Tuleb välja, et kassiomanikega riieldakse samapalju 🙂 Teie jutust jääb mulje, et kassid on ühed koledad elukad, ma lihtsalt ei suuda seda uskuda, nii mõnelgi mu tuttaval on kass, kes käib aias ja mitte midagi pole juhtunud.
(Sinna threadi ei ole enam võimalik vastata, kui ei taha, et iga sõna eraldi real oleks)
1) koerad jah ei käi enamasti kalps ja kalps üle aedade, aga nad on ka koduloomad, keda peaks ohjama ja piirama nende omanik. Koera saab ka vabalt tunnikeseks üksi õue lasta, paljud tulevad ise koju. Lihtsalt kui ta juhtub sul auto alla jääma või mingi rihmas koeraga kaklema või mingi koerafoobik enam tänavat pidi käia ei julge (ja koeri kartvaid inimesi on päris palju), siis see on sinu süü, mis sest, et teised võib-olla lasevad ka oma koerad lahti ja hulkuvaid koeri on ka
2) kui naabrid isegi kindlad ei ole, milline kass see nende peenraid…no misiganes seal peenardes tehakse, siis pole ilus lampi (ahaha aha) selga lennata, et Daki, korja oma kass ära. Minu pärast olgu kass lahtiselt hoovis, kui ta püsib oma hoovis ja seal pahandust ei tee. Ma ise lasen oma kassi vabalt terrassile, sest ta isegi ei ürita sealt kuhugi ronida, peesitab niisama päikese käes või vahib vakantsel ilmel kuhugi
3) minu suurim antipaatia kuulub inimestele, kes leiavad, et neil on õigus võtta oma vastutusele pisikiskja ja siis see kiskja mingiteks n arv tundideks oma vastutuse alt välja lasta – et loomal “parem” oleks. Kiskja siis kakleb teiste samasugustega, murrab väikeseid linde ja närilisi, märgistab oma (jumal teab kui suurt) territooriumi, sittub kuhu juhtub, ja levitab parasiite ja haigusi. Kui omanik veel ERITI loll on ja see loom on lõikamata, jälle kõik ikka tema heaolu nimel, siis sigib ka.
4) see, et TEISED KA TEEVAD, ei ole mitte kunagi vabandus
5) aga jällegi veel kord, kui isegi teada pole, mis kass seal kus käib ja neid kasse on ju vabakäigus ja hulkumas päris palju (sest blablabla sapised märkused), siis on naabritest võib-olla veidi labiilne tegu niisama esimesele kassile või selle omanikule näkku karata.
Aa, mulle ka väga meeldivad kassid, aga need, kelle kass juhtumisi käib ja käib nii, et läheb silma alt ära, palun ärge olge naiivsed ja ärge oletage, et “mis ta ikka teha saab”. Igast asju saab teha.
Siia muidugi temaatiline link ka.
http://theoatmeal.com/comics/cats_actually_kill
Eeskirjade järgi peaks jah loomaomanik oma lemmikut hoidma nii, et ta naabreid ei häiriks. Eeskiri eeskirjaks, rikkuja rikkujaks, aga kui reaalselt on olemas inimesed, kes võtavad looma, kes POLE SÜÜDI, ET TA ON LOOM EGA TEA, ET TA EI TOHI SU KURADI LINNAPEENRASSE PISSIDA, SEST TA EI TEA, ET INIMESED HAKKAVAD SELLE PEALE MINESTAMA..NEED inimesed, kes võtavad selle loomakese, hoiavad kinni või viivad varjupaika (olete ikka kursis, et ka loomad põevad stressi?) või teevad midagi veel jubedamat, sest oi milliseid tõpraid on olemas, siis fakk off kõik moraalijüngrid. Kuna naaber on vihane naabri peale, et teine oma looma kinni ei hoia, siis otsustab looma nahal ise asju ajada, sest “see on kõigest loom”? Kui mind häirib, et naabrilapsed mu kirsipuus ja peenramaal raksus käivad, ma ei tohi neid varjupaika viia, sest nad on INIMESED.
Basically, people suck. Paratamatus. Ülem tõug ja mida iganes.
Asju ajage inimestega, jätke loomad rahule.
Nemad ei saa ju aru, et nad ei tohi üle selle aia hüpata, ning neile millegi tegemine on lihtsalt mannetu. Eks ütleb tegija väärtushinnangute kohta nii mõndagi.
Võib ju alati edasi heietada teemal, et “nii paljud ümbruskonna kassid laiavad igaühe tagaaias ning omanikega rääkimine ei aita midagi”, kuid inimene, kes paneb käe (mis iganes kontekstis) ühe kassi külge, kes juhtumisi ta aeda sittus or something, siis…punktiirjoon lihtsalt.
Õiglus ja õigus pole kunagi ühte sammu käinud, paraku.
Meil on kasse olude sunnil 4, majja me neid ei lase, elavad laudas, lillede jms. peenraid on meil samuti palju, isegi väga palju ja 3 kasvuhoonet ka. Kõige siinelatud aja jooksul olen pidanud paar korda kassid kiviktaimlast magamast ära ajama ja üks kass on murdnud kasvuhoones paar tomatit. Kuhu nad oma häda teevad, ma ei tea, aga peenardesse ega lapse liivakasti küll mitte.
Naabritest: see on keerulisem lugu, minevikus üürikorterite päevilt on mõndagi nähtud ja talutud, oma kinnisvara olen õnneks suutnud osta väga heade naabritega kohtadesse aga sellest hoolimata loobusime nii korterist kui ridamajast ikkagi omaette maamaja kasuks. Alles nüüd, kui naabrid on silmapiiril nähtavad aga mitte kuuldavad ja mitte nii ligidal, et nendega suhtlema peaks, kui tuju ei ole, oskan seda vabadust nautida.
Minu jaoks on praegu taoline eluviis kõige parem, samas tean paljusid , kes väidavad, et läheksid hulluks, kui maal elama peavad.
Ka kõige toredam inimene võib vahel üle visata, tema harjumused autot parkida, prügi välja viia, trepikoda koristada jms. tekitavad vahel fustratsiooni.
mäletan et korteris elades suutsin ennast naabri remondist kord nii üles keerata et lõin viis päeva trepikojas, minu ukse taga seisnud naabrite vana wc poti uhke jalalöögiga nende välisuksest sisse. Juhtus selline moment, kui uks oli neil avatud ja kuna nad mu kirjakesele see ära koristada polnud reageerinud, siis jalg tõusis spontaanselt!
Ise olin ka enda käitumisest jahmunud, kusjuures olin tol perioodil üksikema ja ikka selline viisakas kontorikostüümis inimene. Mu tol ajal pubeka vanuses poeg oli minu käitumisest ikka väga jahmunud.
Naabrid on nagu sugulased, kui ära kolida ei saa, pead neid võtma sellistena nagu nad on.
Naabrid ei hakka iialgi täielikult meeldima – ei nemad sulle ega sina neile – kui juba on niisugune tüli majas. Kui te edaspidi enam kassi üle ei tülitse, siis te leiate uued tüliõunad – naabrite tülidega kipub olema nii, et kes on kord alustanud, see enam ei lõpeta. Paratamatu ju, et igaühel on harjumusi, mis teisi häirivad. Osa inimesi armastab kasse, osa koeri, osa lilli. Kui tahad koos kassiga ellu jääda ja enam mitte sõimata saada, siis tõesti koli minema. Kassid jäävad, aga lillepeenrad jäävad ka, ennustan ma.
P.S.
Ma ise läheks peast lolliks, kui peaksin oma elu jagama naabritega. Olen sellist tüüpi, kes ei ütle mitte midagi, aga vaikselt kiristab hambaid ja kannatab, kuni lõpuks plahvatab – ja siis ei päästa enam miski, mis läinud, see läinud. Niisiis mul ei olegi enam ühtegi naabrit.
Kohutav teada saada, kui palju loomavihkajaid meie seas igapäevaselt ringi liigub… :S Pealtnäha kõik kenad inimesed, aga tegelikult… Mul oleks sellises keskkonnas elades tõsine hirm oma pereliikmete, sh loomade pärast. Inimesed, kes suudavad süütu looma vastu käe tõsta, ei kohku tagasi ka inimese (nt lapse) ees.
Minul on kortermajas kass, kes ei käi õues (elame II korrusel), vahel viime küll jalutama, aga see ei meeldi talle ja tegelikult ta kardab. Aga meil on rõdu, kus ta meeleldi viibib. Kahjuks saab ta kõndida ka naabrite rõdudele. Ühes korteris veel ei ela keegi, aga varsti tulevad, nemad praegu väitsid, et neil pole midagi selle vastu. Teised, lähema rõduga naabrid, vist väga ei taha teda, ajavad ära, kui piilub sinna. Aga kassile meeldib küll seal kügeleda ja pargis toimuvat vahtida. Ja putukaid püüda.
Küll aga oli mu eelmises kodus kass mõlemal naabril. Ühel lõigatud emane, ma ei tea, mis teisel oli. Ja kassidega koos tulid probleemid ka. Peamiselt hakkasid käima kosilased, kes lasid koridori täis. Ja minu akna all olid pidevad kassikontserdid. Kuna naabrite aknad jäid teisele poole, siis see neid ei häirinud, mind aga küll. Sellisel puhul poleks miski muu aidanud, kui kassi toas kinni hoidmine, aga ju mul siis nii suurt häda ei olnud, et oleksin tüli tõstnud asjast. Paar korda oli küll jutuks, sest ega see kassikusehais neile ka ei meeldind muidugi.
Üldiselt peidab kass oma väljaheited ära, nii et ei tohiks kellelegi ette jääda, välja arvatud muidugi peenras või laste liivakastis. Aga see liivakasti katmine, kui lapsed seal ei mängi, on mu meelest nagunii mõistlik tegevus, sest seal võib igasugu loomi lõbutsemas käia. Nii et ma päris seda meelt ei ole, et kass ei peaks õuetingimustes saama oma hädasid ajada. Koertega võrreldes on nad ikka ülipuhtad loomad.