Nii sõbrad emad. Jälle otsin allikaid. Rääkige mulle, milliseid beebividinaid olete kasutanud? Vidinate all pean siis silmas kõiki neid kummalisi tehnilisi agregaate, millest meie emad ei osanud isegi mitte und näha. Äpid, lällarid, kodused dopplerid – andke mulle teada!
dakiblogi
selle tšiki blogi, kes samastab end pardiga
9 thoughts on “jälle ma oma allikajutuga”
Meil osutus asendamatuks beebimonitor – sai rahulikult lapse ühte aianurka magama jätta ja ise mujal toimetada. Muid vidinaid vist polegi kasutanud ja pole millestki puudust ka osanud tunda.
Tere! Ma pole küll suur tehnikainimene ja ses mõttes ka mitte kõige uuemaga kaasaskäija, kuid meie pere asendamatuks äpiks on saanud “Baby Monitor”.
Lapse sündides mõtlesin, et mingeid monitore ma küll soetama ei hakka. Maksavad palju ja ei tea kui usaldusväärsed need ikka on… Kui laps oli 3-kuune ja tegime väljasõidu maale sõprade juurde, siis otsustasime teele jäävast Võru kaubanduskeskusest ikkagi monitori soetada, et saaksime lapse uinudes üle hulga aja seltskonnas koos aega veeta. Valikut seal polnud, nii et võtsime selle ainukese saadavaloleva Brittoni monitori. Kohe esimesel õhtul sai selgeks, et kuigi monitori kasutusraadius oli 100 m, väheneb see vahemaa märgatavalt, kui saatja ja vastuvõtja vahele jäävad seinad vm takistused. Nii et ikkagi pidin usladama oma kõrvu ja sisetunnet, kui tahtsin seltskonna juures lõkke ääres olla ja laps magas samal ajal toas.
Kuu peale seda otsustasin endale nutitelefoni soetada. Juhuslikult uurisin, mis äppe leidub, kui otsingusse panna “baby”. Ja oh üllatust, leidsingi Baby Monitor nimelise äpi. Brittoni tehnika lendas muidugi kohe sahtlisse. Lisaks monitoorimisele saab selle äpiga pidada lapse unegraafiku päevikut, teha pilte ning lugeda fakte raseduse, beebihoolduse jmt kohta. Mina olen küll vaid monitori funktsiooni kasutanud, nii et teiste lisade kohta ei oska midagi rohkemat arvata.
Monitori kasutamiseks on vaja tegelikult teist telefoni veel, aga see ei pea olema nutitelefon ega isegi mitte mobiiltelefon. Sisestan seadetes vastuvõtja telefoni numbri ning keskkonna tundlikkuse taseme (seda saab eelnevalt ka kontrollida, mis taustamüra foon hetkel on). Ja siis panen telefoni hääletu peale ja asetan lapse lähedusse. Kui laps ärkab ja häälitsema hakkab, siis helistab mu telefon eelenevalt valitud numbrile ja mina tean kohale joosta. See on igati usaldusväärne monitor ja töötab igal pool, kus on levi, hoolimata saatja- ja vastuvõtja-telefoni omavahelisest kaugusest.
Muidugi võiks arutleda ka selle üle, kas ja kuidas mõjub mobiiltelefoni lähedus magavale lapsele…
Hiinast 7 dollariga ostetud beebimonitorid teenivad meid juba neljandat aastat . Ei midagi udupeent – kui laps liigutab/kisa teeb, siis montor pistab üürgama. Helisignaaliks on lapsenutt kusjuures, see ajab külalised alati hämmingusse, et kuidas ma rahulikult edasi istun, kui monitorist lapse nuttu tuleb. Pean alati selgitama, et see on lihtsalt helisignaal, umbes nagu uksekella till-tall.
Lootedopplerit kasutasin ka esimese lapsega, ebay’st tellisin. Aga müüsin kahe raseduse vahel maha, suht mõttetu asjake. Kui lapse liigutusi juba tunneb, siis pole erilist vajadust selle järgi.
Voodikarussell vist ei lähe siinkohal arvesse…?
Ma just tahtsin voodikarusselli nimetada. TÄIESTI mõttetu, aga tiirleb visalt pea iga imiku, nii ka minu omade, pea kohal. Mõnel imikul lausa mitu, et vaheldust oleks.
Aga vajalik seetõttu, et treenib lapsevanema närve, piniseb, halvemal juhul lausa vilgub, muudkui kuulad ja vaatad ja tead ise väga hästi, et oled selle jama endale ise kaela tõmmanud. Aga tundub, et pead seda segastel põhjustel taluma.
Ja talud, kuni saabub see õnnis päev, mil imikul närvid enam vastu ei pea, ta viskub kõhuli, sirutab kaela pikaks ja vabisedes ühele töntsile käele toetudes rebib teise käe abitute sõrmedega karusselli maha.
Niii tubli! ütlevad lapsevanemad ja hangivad arenevale lapsele laulukoera ja küpsisetünni, et närvitreening soiku ei jääks.
Naabrinaine
Uskuge või mitte, elektroonilistest vidinatest on osutunud väga asjalikuks selline 2in1 Avent juurviljaauruti ja blender, mis on spetsiaalselt mõeldud beebitoidu valmistamiseks. Seega poetoitu olen ostnud vaid erandolukorras ja saan ise kontrollida millest oma beebile süüa teen.
Mitteelektroonilistest vidinatest on muidugi superleiutis kandekott lapsele, ilma selleta oleksid tegemata jäänud sajad söögid, koristamised, poeskäigud ja matkad. Aga eks varem oli võibolla midagi kandelina laadaet olemas, kuigi oma emalt pole seda muidugi kuulnud.
Seekordse sündiva lapsega kavatsen kindlasti soetada beebimonitori, jääksid ära need edasi tagasi jooksmised maal õuest tuppa jne.
Brittoni beebimonitorid, millel ka temperatuuri näidik, üli head, kuna laps magas päevauned väljas ja vankri temperatuur on uskumatult palju soojem kui õues tegelikult.
Telefonis äpp – IPwebcam, telefon lapse juurde, see filmib ja nt arvutist võtad onlines pildi ette ja näed mis laps teeb. Olles samas wifi võrgus on see täiesti tasuta.
Päris vidinaid vist rohkem polnudki
ahsoo, mulle meenus, et lamamistool oli meil ka mõnda aega kasutusel. aga see vist ei lähe “vidina” alla, sest pärast esimest tooli “muusika”lisa sisselülitamist võtsin ma kõigilt kodakondsetelt lubaduse seda nuppu mitte iial enam puutuda. aga lapsele lihtsalt lesimiseks käras küll. voodikarussell lahkus samal põhjusel kolikambrisse.
kui nüüd veel mõelda, siis tegelustekk oli ka mingil ajal väga pop. ja kandekotti ning -lina sai nii mõnedki korrad kasutatud. aga need tõesti pole tehnilised vidinad.
Mul on kodus infrapuna termomeeter, aga paraku mulle kingiti selline, mida on väga ebamugav kasutada, seetõttu seisab see sahtlis niisama.
Meile sobis ka odav beebimonitor, selline 15-eurone, siiamaale on vahetevahel kasutuses. Siis oli meil veel beebikiik, aga seda mu laps ei salli eriti. Voodikarussell on tal siiamaale lemmik, see on meie voodi küljes, hommikul on esimene asi see voodisse ronida ja käima panna. Muud asjad vist vidinate alla ei käi.