Alles hiljuti kirjutasin, kuidas käisin Indigo Stuudio avamisel ja ma olin vist ainus tšikk seal, kellel polnud korralikku maniküüri, geelküüntest rääkimata. Tasahilju koorus idee, et tahaks ikka ära proovida – nii eksperimendi korras. Eksperiment ise ilmub Delfi Naistekas kohe, kui nad on mul mõnda aega olnud.
Aga kogu see protsess oli ise ka nii megapõnev ju! Eriti mulle, kes ma olen elus vaid korra maniküüris käinud.
Sellega lendasin letti
Põdesin veits küll, sest mu küüned on tõelised maanaise küüned, lisaks närin ma küünenahkasid, kui stressis olen… Aga Ingrid hoopis ütles, et mul on ilusad tugevad küüned ja kena küüneplaat ning et geelküüntega saan närimisest kindlasti lahti. Jei!
Mingi masin, millega Ingrid küüsi ette valmistas
Raadio mängis taustaks ja ühel hetkel tuli reklaam: “Hakkan ka inseneriks! Küüneinseneriks!” (või midagi sellist) ja Ingrid naeris laialt: “Jajah, ma olen ka “insener”, muidugi…”
Käisin sollis
Küsisin Ingridilt, et kas geelküüned tekitavad tõesti vähki (Naabrinaine ütles). Ingrid rahustas, et see väike aeg, mis ma sõrmi UV-valguse käes hoidma pean, ei ole kindlasti kohe ohtlik. Aga kas pärast küüntepanekut on sõrmed kenasti päevitunud? Ingridi sõnul on tal korra nii juhtunud – siis, kui ta alles õppis ja enda peal iga päev aina harjutas ja harjutas.
Rohenäpp!
Geeli pani Ingrid mitu-mitu kihti. Šablooni järgi mõõtis kõigepealt ära ja siis läkski: kiht, UV, järgmine kiht, UV jne. See geel ise on ju NII ilus! Nagu läbipaistev kukekomm. Vahepeal hakkas näppudel solaariumis kuum, siis käskis Ingrid nad välja võtta. Mitu kihti geeli peale sai, ma ei jõudnudki lugeda. Küll aga olin ma tugevalt arvestanud valesti aega, mis küüntepaneku peale kulub, nii tegelesin ma lapsehoiuküsimusega, endal näpud kukekommised.
Lihvi andmas
Lõpuks jäi Ingrid geeliga rahule ning hakkas sellele küünte kuju andma. Kuna mulle meeldivad pigem kandilised küüned ja sellisena nad mul üldiselt ka kasvavad, palusin just seda kuju. Mille ma ka sain.
Lakieelne küüs
Tuleb tõdeda, et geelküüned jäid väga loomulikud, nii et ilma küünealuseid vaatamata ei oskakski öelda, et tegu kunstküünega. Värvi segas Ingrid kokku minu kirjelduse järgi, mis oli muidugi ülitäpne: “Tahaks sellist, nagu ükskord Miiul oli, noh, tead, selline beežikas-roosakas-valge…”
Kunstnik segab värve
Ning siis oligi aeg lakkida, kõige lõpuks kandis Ingrid peale veel läikegeeli kihi, nii et nüüdki, kaks nädalat hiljem, on lakk ilusasti peal. Kuigi ma olen seda muidugi mitu korda üle lakkinud ja uuesti värvi maha võtnud – ära ju tüütab muidu:)
Küünealused petavad ära, et polegi naturaalne näpp
Ja kolm tundi hiljem olidki mul küüned! Ingrid küsis veel ettevaatlikult, et kas ma ikka tean, kuidas küüned välja hakkavad kasvama. Ma ei saanud hästi küsimusest aru ja tuleb välja, et on olemas inimesi, kes lähevad mõni nädal hiljem hooldusesse ja kui küsida, et kuidas on, teatavad: “Muidu on hästi, aga mis rant see siin küünenaha juures küll paistab, aru ei saa…” Sest küüned kasvavad ju otsast, KÕIK ju teavad seda.
See pole hennatätoveering, vaid Pixlromaticu filter, muide
Järgmisel nädalal ilmub Delfi Naistekas ka artikkel, kuidas muidu lühikeseküüneline inimene geelküüntega varustatult hakkama saab. Eksperimendi (ja ilu) nimel uutele tegudele!
Aitäh Ingridile ja Indigo Studiole!
17 thoughts on “Kuidas ma endale küüned sain”
Mh. Maanaise küüned? Ma peaks sulle enda omasid näitama, sinu ilusate piklike küünte kõrval on mu omad ikka tõelised laiad labidad 😛
Aga mulle meeldisid su loomulikud küüned rohkem 🙂 Neid oleks ju lust niisamagi lakkida, miks seda geeli sinna peale vaja on…
Inseneridest rääkides
“niisamagi lakkida” ütleb ta mängleva kergusega, nagu see poleks the most infuriating thing in the world 😀
Mhmh,
mulle meeldis üks solaariumi-teemaline vestlus, mida kunagi kuulma juhtusin. Üks kollane pikkade valgete juustega ja nabarõngaga ütles teisele kollasele pikkade valgete juustega nabarõngagale: ” Äh, ole nüüd. No kui ka tekitab vähki, mis siis ikka. Mis sa siis ikka teed?! Ei käigi sollis vä!?”
Ja mõlemad kõkutasid ennastunustavalt.
Naabrinaine
mausun, et see nõrk UV-kiirgus kaheksa minutit kuus ei tekita rohkem ega vähem vähki kui kõik teised asjad, mille kohta “teadlased on tõestanud” tohutu vähiriski 🙂
Kas mõni salong keeldub küüsi lakkimast, kui geele peal pole? 😛 Muidugi teeb professionaal ilusamad küüned… Ja nüüd võite veel rääkida, kuidas geelil püsib lakk palju paremini ja on nii übermugav, kui ei pea tihti küüsi lakkima. Igaühele oma, ega ma kätt ette ei pane. Lihtsalt imetlesin Daki loomulikke küüsi, millega oleks lust ja lillepidu ka ilma igasuguse lakita ringi käia. Nood geelid ilma lakita mu meelest nii ilusad polnud, aga see võib muidugi ka pildi viga olla. Lakitult olid kenad küll, aga minu meelest mitte oluliselt paremad, kui küüned kõige esimesel pildil. Et kui on vajadus kogu aeg olla pikkade lakitud küüntega, siis on jah geelil pointi 🙂 Aga miks peab olema kogu aeg lakitud? Küüs tahab puhata ka.
Ja kordan, kõige olulisem: DAKI OMA KÜÜNED OLID NII ILUSAD! Minu labidatega ei teeks ka geel suurt miskit 😛 Ma jumaldasin (üli)kooliajal küünte lakkimist, mulle tõesti meeldis seda ise teha… Praegu olen vahel proovinud, aga ei tundu enam väga kena – lakkida oskan sama hästi, aga kriitilist meelt on juurde tulnud 😛 Pulmadeks tehti prantsuse maniküür, oli küll väga kena, aga ei tunne vajadust seda pidevalt teha. Nii olen rahus tavaliste lakkimata küüntega ja elu on ilus.
Mm, tuli meelde üks Briti kunagine blogipostitus, kus ta ütles, et tema jaoks on korralik maniküür väga oluline… Ma ei julgenud küsima hakata, kas lihtsalt hoolitsetud lakkimata küüned ka sinna alla käivad 😛 No et vbla ma olen tema mõistes räpakott, sest ei laki küüsi. Ma küll üritan need hoida ühtlase pikkusega, puhtad ja naharibad lõikan ka ära, aga noh… 😀 Äkki pole piisavalt maniküür 😀
Ei, ma niisama heietan siin. Daki eksperimenteerib ja see on igati ok. Eksperimenteerimine on pealegi ajakirjaniku kutsehaigus, mu meelest.
Küüned on surnud kude ja jutt küünte soovist hingata on müüt. 🙂
Salongis maniküüris käimine on, arvestades hariliku laki püsivust, ikkagi rikastele. Mina ise küüsi lakkida ei suuda, sest mul ei ole püsivust ja isegi kui imeväel on, siis suudan oma suure vaeva ikkagi enne lõplikku kuivamist ära rikkuda.
Ja geelküüsi ei pea lõikama, viilima ega lakkima – minu käed näevad nendeta jube koledad ja kasimata välja, sest ma lihtsalt ei viitsi käia küüneviil taskus ja iga päev küüsi lakkida…
Njaa,
“teadlased on tõestanud”. Jutumärkides. Et nagu ikka ei ole see UV kiirguse ja melanoomi seos tõestatud?
Veider. Suitsetamine tekitab kopsuvähki. Kõik teavad seda, enamus ei suitseta, mõned hullud ikka (ei maksa unustada, et mängus on sõltuvus), ja suitsetajad, kui hullud vähitekitajad on ühiskondlikult põlatud.
UV- kiirgus tekitab nahavähki. Kuid solaarium, rand ja geelküüned on siiski ILU küsimus, mitte lihtsalt paha lõhnaga sõltuvushaigus, seega aksept. ILU on ju mängus. Ja mis see natuke ikka teeb. ILU nimel, onju.
Veider tõesti.
Naabrinaine
See kõlab kangesti hüpokondriliselt, et mõned minutid nõrka UV-kiirgust (mis ei ole võrreldav solaariumites kasutatavate lampidega) ilmtingimata vähki põhjustavad. Ma ei väida, et ilu nimel miski ok on, aga ma ei peida ennast ka terveks suveks (õues pakutakse ju rohkelt UV-kiirgust) melanoomihirmus tuppa varju alla. Kui palju õunaseemneid süüa, sured ära, sest need sisaldavad tsüaniidi. A tihti ma neid tassitäie söön?
Naabrinaine äkki mõtles sellist asja nagu “kumulatiivne doos”.
Vt ka “mis mõttega ma suitsetamise maha peaks jätma, ma elan linnas, siin on nii palju autode heitgaase, et ma võin igal juhul vähi saada”. Jah, KOGU ikka neid faktoreid, siis on uhkem.
A tegelt mul on pohui ja ma ei usu, et keegi siin sõrmevähi saab vm.
(ja kui su kuradi suguvõsast üle ühe mingisse kuradi vähki läheb, k.a kõige lähedasemad sugulased, siis hakkad küll selle pilguga ringi vaatama, et jõle tore oleks selles loteriis mitte võita)
Tikker, ma olen lakisõltlane miskipärast. Vähemalt these days, on perioode, kus üldse ei viitsi. Mul tegelikult küüned kippusid väga murduma ja ma olin tüdinud nendega tegelemisest hetkel, pole korralikke küünetange ega viili ega midagi mul praegu (ja eelarvesse ei mahu jne). Muidugi, natuke õudne on mõelda, kuidas geelist lahtisaamine käib…
Minu jaoks on peamine miinus see, et mind tüütab sama asi ära. Tahaks vaheldust, hoolduses aga tõesti ei viitsi/pole aega käia iga nädal. Aga sellest juba eksperimendiloos:)
Vähiseosed on muidugi olemas. Kõikjal.
Ma tahtsin ka just ohkima hakata, et kui ilusad loomulikud küüned Dakil on. Ja nagu maanaise küüntest rääkides – sa peaksid minu omi nägema, huhuu!
Mis puutub küüntesse ja hingamisse, siis sellist asja nagu surnud kude ei saa elavas organismis põhimõtteliselt eksisteerida. Või kui eksisteerib, siis see kukub ära. Minu küüned näiteks ei kannata absoluutselt lakki, ma ei oska seda tunnet kirjeldada, aga nad kisuvad ja sügelevad ja igatahes on see väga ebameeldiv.
Lakkimine kuivatab jubedalt küüsi ja paneb need kihistuma, isegi kui aluslakki kasutada värvilise all. Viimasel ajal pole viitsinud lakiga mässata ja küüned kasvasid ilma igasuguse sekkumiseta (õli, kreem vms) kolme cm pikkusteks ja ei mingit kihistumist ega koorumist.
Ma ei väida, UV-kiirgus on kahjutu või et sellel puudub seos melanoomi tekkega. Aga väidan rahuliku südamega, et see 32W, mis sellest gaaslahenduslambist eraldub (lahuta sellest 32W veel osa, mis eraldub soojusena) on võrdne päikese UV-kiirgusega ühes ajahetkes. See tähendab, et lisaks melanoomihirmus geelküüntest loobumisele peaksime kõik loobuma üleüldse õues viibimisest (sest õues viibime ajaliselt kauem, kui minu näpud on iga nelja nädala tagant küünetehniku lambi all). Sealjuures oleks kõigil rahatähtede ja nende autentsuse kontrollimiseks mõeldud UV-lampidega töötavatel inimestel mõistlik lihtsalt lahkumisavaldused lauale panna.
Ütle, et sa ei kannata geelküüsi, sest see on sulle mõistmatu tibide värk, aga ära hakka diagnoose ja surmaotsuseid lahmima 😉
Miiu, see viimane oli mulle?
Hehe, looomulikult ma ei kannata kunstküüsi, sest see on mulle mõistmatu tibide värk, aga noh, peaaegu kõik kunst-iluasjad on mulle arusaamatud ja sellest ma ei tahtnud üldse rääkida.
Tegelikult ma ei kannatanud neid jutumärke. Ma ei ela vähipaanikas ja ei ole ja väga lahke surmaotsuste jagaja, aga ma elan meditsiinis. Ja ma ei kannata kliinise pildi ja uuringute alavääristamist, et ah, mis see ikka teeb. Nii natuke ju. Ongi natuke, ja ei teegi midagi, ma olen nõus, aga see on fakt, et UV kiirgus tekitab melanoomi, mitte natuke jutumärkides teaduslikult tõestatud. UV lampide (ükskõik, kas solaariumi või mõni muu kiirgusseade) kasutamist eristab päikesepaistes jalutamisest see, et inimene teadlikult kahjustab oma organit (suurimat ja hapramat, oma nahka) suhteliselt arutul eesmärgil. See ei ole kaasuv kahjustus, nagu võib tänaval kõndides juhtuda, et päike paistab peale, või võib juhtuda, et lähed tööle ja hingad heitgaase sisse, see on teadlik ja eesmärgistatud kahjulik tegevus. Täpselt nagu suitsetamine.
Minu jaoks on moraalselt vale ingoda uv kahjulikku mõju, kui tuhanded inimesed maailmas tegelevad igapäevaselt veres ja pisarates tagajärgede likvideerimisega. Mis ei tähenda, et geelküüsi kanda ei võiks, muidugi võib, aga täie teadlikkusega kõigest kaasnevast. Et igaüks saaks ise riski hinnata ja lähtuvaid otsuseid teha. Täpselt nagu suitsetamise puhul.
Tervitades,
Naabrinaine
Kallis naabrinaine,
kirjutan sulle esimest korda. Palun ära piima joo, sest teadlased on tõestanud, et see tekitab vähki.
Tervitades,
samuti meditsiinis elaja (?argument?)
Pingback: naisendus | dakiblogi