Tööasjus oli mul hiljaaegu fantastiline võimalus külas käia Montonis, kus ma ahhetasin ja ohhetasin nende kevadkollektsiooni imetledes. Siis on mul tekkinud ühed kollased kingad, mis nukralt praegu kevadet ootavad. (või noh, mitte kevadet, mis algab nädala pärast, vaid ikka PÄRIS kevadet, mis tähendab lumevabadust ja temperatuure ÜLE nulli) (džiisas, kus me elame? Arktikas?)

Niisiis unistan ma täna küttes, et saaks need kingad jalga panna, Montonis vaba käega kauneid riideid valida ja ükskord tahaks lihtsalt kena välja näha ja mööda tänavaid patseerida, selg sirgu (mitte külma tuule eest küürus) ja naeratus näol. Mm, kevad…