tätoveeringu lugu: selg

hoomamatu 5 kommentaari

Kui ma olin 16 ja tättuu-Anton veel kodus tagatoas tätoveeringuid tegi, tabas meie sõpruskonda tätoveeringuvaimustus. Kõigepealt tegi endale tätoka Hade, siis otsustasime meie Maschaga mitte alla jääda. Mascha tegi käe peale skorpioni ja Hade toonane girlfriend tegi tramp stampi, kuigi me siis ei teadnud keegi, et seda nii nimetati. Selleks ajaks oli mul juba hieroglüüf olemas ning ma olin ääretult üllatunud, et Hade gf tätoveerimist nii valulikult üle elas. Me olime talle moraalseks toeks ja kui mu mälu mind ei peta, siis sai rohkem kui üks julgustuspits võetud.

Igaljuhul, tagasi suvesse 2000, kui ma Antoni Vaksali korteris tagatoas istusin ja hieroglüüfi välja valisin. Tähendab see nimelt head õnne või õnnistust, inglise keeles oli alla kirjutatud lucky. Interneti andmetel hääldatakse seda “fu”. Aastaid hiljem konföörmis üks hiina keelt õppinud tütarlaps, et mulle pole tõesti nuudlid selja peale kirjutatud. Nii et hästi läks.

Ma olin 16 ja mul oli käimas vaat et esimene suhe, mis tagantjärele mõeldes suhte mõõtu välja ei anna. Kolme koosoldud kuu jooksul kohtusime me võibolla 4-5 korda, ühel neist kordadest ootasin ma ärevusega, et saaks talle oma tätokat näidata. Kuti reaktsioon oli ääretult leige.

Tänks, djuud.

Ääretult leige oli ka mu ema reaktsioon, kui ta mu tätokat mingi hetk kartulivagude vahel küürutades märkas. Ja isa nägi seda juba sügise poole ning kuna ma oskasin seljavälgutamise ajastada MAAILMA KÕIGE AWKWARDIMALT ehk visates vanatädi matustel kolme peotäit mulda, siis leidis isa, et elu ja kaduviku küsimustega võrreldes on üks teismelise tätoveering vaevalt et mainimist väärt.

Millalgi ma otsustasin, et tahaks seljale midagi rohkemat. Kuna ma 16aastaselt ei osanud ette mõelda, et hakkaks mingit kontseptsiooni taga ajama, siis saime Antoniga kokku ja koos aretasime välja mingi idee lainetest, pilvedest ja kirsiõitest. Pilt on jätkuvalt poolik, sest kuna Anton nüüd peab kesklinnas peent tätoveerimissalongi, on ka hinnad võrreldes diivanitätoveeringutega tõusnud. Pealegi on mul põletavamaid tätoveeringuid ootamas kui selle selja lõpetamine. Näiteks tuleb ära märgistada tõsiasi, et maailmas on olemas Mila. Kuidas täpselt, seda pole ma veel välja mõelnud.

Ja ma olen täiesti kindel, et ma olen kunagi varem endast avalikustanud “pornomaid” pilte ka, näiteks päevitustes või… Aga ikka on mul tunne nagu oleks see foto mingi eriti suur vägitegu. See on ju kõigest selg, kuidas mulle TUNDUB, et tegu on rämeda aktiga?

Fu.

Pildi tegi Mallu. Kes siis veel.

5 thoughts on “tätoveeringu lugu: selg

  1. Maia

    Kohe pilti nähes mõtsin, et ERITI COOLID PÜKSID! Niiet mingit akti või pornot ei pannud üldse tähele. Muide väga ilus selg, komplimendid omanikule ja pildi autorile.

  2. daki Post author

    Fotošoppisin kõik sünnimärgid ära. Vihkan oma sünnimärke. Aga jaa, painutada sai küll ja veel, et oleks meelitavaim nurk. Ja püksid VIST Mosaic. Igal juhul Kaubamajast – sealt, kust leiab riideid NAISTELE – ostetud.

  3. Karin

    Mul on ka üks Antoni tätokas (aastast eee 2002) + veel 1 ja rohkem ei plaani kindlasti 🙂 limiit sai täis. Mõlemad on tehtud kohe peale keska lõppu, täisealisena 😀 Praegu mul isegi ei tule meelde, et need mul üldse olemas on. Kui siis suvel, kui 1 paistab välja.

  4. Anna

    Ma panin ka esimese asjana tähele, et ilus selg ja päris kena rinnahoidja tundub ka tagant, kes mida näeb või vaatab, eksole 😀 Aga ktipiltist on tõesti asi kaugel ja tätokas on päris äge, mulle meenutab see justkui kirsipuud. Ja näe kirjutasid ka, et kirsiõied. Ning ilus mõte ka Milaga seoses endale midagi tätoveerida lasta 🙂

Vasta Maia-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.