Toiduklubi: Acquacotta

hoomamatu 4 Replies

Lugesin Tom Rachmani “Imperfektsioniste” ja seal tegi üks tegelane suppi nimega Acquacotta di Talamone, ära olid märgitud ka kõik koostisosad. Guugeldades seda täpset retsepti ei leidnud, leidsin sellise versiooni ja sellise variandi ning kujundasin nende põhjal oma maitsele ja olemasolevatele vahenditele sobiva roa. Nii megahää tuli, olin lausa üllatunud, sest ma tavaliselt ei usu toitudesse, kuhu eriti maitseaineid sisse ei lähe.

Acquacotta

Vaja läheb: 4 punast sibulat, 2 x 400 ml purustatud tomateid, 1 porgand, 2 sellerivart, porru valge osa, 1 paprika, vastavalt sööjate arvule mune, parmesani või mõnd teist mõnusat itaalia juustu (mul läks üks terve kolmnurkne pakk ära, mis ta on, 200 grammi äkki?), vastavalt sööjate arvule röstitud saiba

Valmistamine: Haki sibulad, porgand ja muud juurikad ning viska vähese oliiviõliga potti tulele. Hauta-prae neid omas mahlas ja õlis, kuni nad on mõnusalt pehmed. Seejärel lisa tomatid ja maitse järgi vett, no kuskil liiter äkki. Lisa natuke soola ja lase keema tõusta. Kuni supp tulel podiseb, sega kausis munad ja riivitud juust ning jaga saadud segu kaussidesse. Kõige otsa tulebki nüüd kuum supp, mis ühtlasi muna-juustusegu valmis kuumutab. Röstitud saiakuubikud kõigele otsa ja lase hea maitsta!

No tõsiselt, ma olin nii üllatunud, et tavaline juurikasupp nii huvitavalt maitsta võib. Pealegi oli vaja kõik need munad ära teha, mida isa kanad mulle isa kaudu saadavad, nii et kõik mängis hästi välja. Bon appetit!

4 thoughts on “Toiduklubi: Acquacotta

  1. kairi

    nüüd ajasid mulle ka isu peale! nimelt osaliselt sinu blogist tingitult on minustki saanud täielik tomatisupihoor 🙂
    muide, seal raamatus oli ju muidki häid toite, sellest rääkimata, et kõik hommikust ühtuni tinunni panid. võibolla peakski alustama selliste uudsete kokaraamatute väljaandmist, mis on justkui ilukirjanduslikud, aga koguaeg süüakse ja saab inspikat!

  2. Inga

    Kui ei taha juustu ja saia supi sisse toppida, siis tee tomatisupi k6rvale üks korralik “Grilled Cheese Sandwich” – ehk siis juust, mis kaunilt sulab kahe praetud saiaviilu vahel…. Kunst on ainult saiale v6i väljapoole määrida (ehk siis sinna pooltele mis pannile lähevad, mitte sinna kus juustuviil vahel on). Nämm, nämm!
    Ma tegin eile Butternut Squash suppi – no see on siuke k6rvitsaline-tsukiiniline, amiteagi mis ta eesti keeli olla v6iks, aga püreesupp tuleb jube hea! Ja muideks neid köögivilja-püreesid on ju hea tibunale ka sööta kui talle maitsevad.

  3. daki Post author

    Inga, tibin järab nüüd juba tahkeid asju. Näiteks puitu ja pirni (koorega) ja muud sellist, millest ei oskakski oodata, et see talle mokka mööda on. Aga on! Ah, ja seda võimäärimise trikki ma ei teadnudki! Proovin järele järgmine kord!

    Kairi, tomatisupihoorad UNITED! Aga see raamat oli muidugi nii hullult hea. Joomine included.

    Mallukas, ma ei saanud aru, mis sa mõtlesid, kui seda kommentaari lugesin ja nüüd sain teada, et mingi värk oli munadega. No vott! Mul on mune alati üle! Tulge siia kõik:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.