Päev enne jõule taipasin ma järsku, et Mila krigistab hambaid.
“Aww, nunnu,” oli mu esimene mõte.
“Whatta…?! Tal on küll kaks hammast, aga need on mõlemad ALL!” oli mu teine mõte.
And lo and behold, nii oligi. Jõuluhammas! Nüüd on Mila lemmiktegevus jõudehetkel hambaid krigistada ja see on JÄLE. Aga vähemalt ta teeb sel ajal meganunnut nägu. Little hamsterface!
3 thoughts on “krigin”
Jeerum, see kiristamine on jube. Väidetavalt teevad nad seda igemete sügamiseks… Õnneks minu poisil läks see pideva kiristamise aeg ruttu üle. Aeg-ajalt harrastab seda praegugi, aga nüüd juba lihtsalt selle pärast, et mind hulluks ajada 😀
Mul jooksis jutt üle selja, kui ma seda postitust lugesin.
Nägu on selline nagu loeks keelega hambaid: “üüüks, kaaaaks, koolmm, ne….ei oota, uuesti!” 🙂 Minu preilil tulevad praegu suure draamaga hambad, kas 3s või ka 4s aga kuhu, ei tea. Igal juhul seekord kogu teema: palavik, ilajõed, suu katsumine, jorin ja sülelapsestumine. Nii kahju kohe pisikesest…
Ha, kuu aega hiljem võib öelda, et krigistamine oligi ajutine. Issand kui tore, et suur osa asju on ajutised. Ja mõnes mõttes kurb ikka ka, noh, see et… nad kasvavad nii kiiresti!