Majja saabus kuusk, Mila reageeris oodatult. Täna seisis ta tükk aega sõnatult – mis on tema puhul täiesti harukordne, tavaliselt on ta häält alla trepikottagi kuulda – ja vaatas, kuidas ma kuuske ehtisin. Alles siis ta läks ja proovis seda ära süüa. Kui see ebaõnnestus, läks ja proovis kassitoitu ära süüa. Juba miljonendat korda nende päevade jooksul.
Iginälgurist juba rääkisin, see hakkab natuke tüütuks muutuma. Ma lohutan end sellega, et õige pea ei pea ma enam mingite püreedega (väga palju) jamama ja saab ta pärisinimese toidu peale üle viia. Piimavärk muidugi jätkub veel mõnda aega.
Oijah, tegelt ma pealkirja pannes tahtsin hoopis jõuludest kirjutada, aga tahan hoopis titest rääkida. Vot nii. Deal with it.
Umbes kuuekuuselt läks Mila üle uuele toitumisrežiimile. Nimelt ei tundnud ta enam söömise vastu vanal kombel erilist huvi ja kuigi ta kõht oli putrudest-püreedest täis, hakkasin ma muretsema, et ega tal piimast saadavaid kasulikke aineid puudu ehk ei jää. Niisiis tutvustasime uut süsteemi – varahommikul RP, kell 9 puder + segu, kell 12 lõunasöök + segu, kell 15 RP, kell 18 õhtusöök, kell 20 täislitakas segu ja magama.
Nüüd vaikselt on ära kadunud ka veel need kaks RP korda, mis tähendab, et laps on võõrutatud. Ja ma ütlen ausalt – võõrutamine on ilgelt kole sõna ja ma isegi vist natuke kartsin seda, aga see tegi meie perele NII PALJU head. Esiteks ei muretse ma enam selle pärast, kas laps saab ikka kõike, mis vaja. Teiseks jäid ära need närvesöövad imetamisüritused ära, mis mind viimasel ajal frustratsioonist nutma ajasid. Ja kolmandaks saan ma üsna rahulikult nüüd mõningaid rohte taas võtta ja katsetada, mis tunne on öösiti päriselt magada. For the record, ei ole eriti veel maganud, aga küll seegi kätte jõuab. Kunagi.
Ma lootsin pool aastat teda imetada ja seda ma ka tegin. Laps kasvab mühinal, täna ütles arst, et annab aastase mõõdu välja. Turvahällist kolis turvatooli üle, mis tähendab, et lõpuks on muutunud ka pikemad autosõidud minu jaoks natuke inimlikumaks (kohutav on üksi pikka otsa teha, kui sa ei näe, mis laps taga teeb). Kasutusel on hetkel kõik riided, mis üldse on varutud ja probleemiks hakkavad kombekad kujunema, sest suuremad kombekad pole enamasti kinniste jalaotstega ja no TÕE POOLEST ei viitsi ma veel jalatsitega jamama hakata.
Lõpuks sai põrandalt ka madratsikate ära koristatud, mis paar nädalat ta kukkumisi püüdis. Ära on ta õppinud ka vannituppa ronimise (see on kõrgemal tasapinnal) ja mulle tundub, et ta järgmine siht on iseseisvalt põrandalt diivanile saada või diivanilt aknalauale ronida. Ja LOOMULIKULT on tema peamine eesmärk ära süüa kõik asjad, mis vähegi käeulatusse satuvad.
Ja mingil salapärasel põhjusel on ta viimased neli-viis päeva maganud hommikuuinakud jutti üle tunni, ükspäev isegi kaks ja pool tundi. See-eest oli ta eile üleval poole kümneni (!!! tavaline uneaeg on ikka kell 20), aga ikkagi ei saa ma aru, mis tema uinakutega nüüd siis lahti on. Ma isegi ei julge ühtegi mõtet sõnadega kas tõesti… alustadagi. Elame, näeme.
//
Mul tegelt oleks nii palju kirjutada igast asjust, aga ma olen end tühjaks kirjutanud. Tööasjad, noh. Üllatusega avastasin, et ma oskan seda veel küll. Vaja oli lihtsalt kätte võtta ja need paar tundi päeval kirjutamiseks leida.
Ootan jõulutunnet. Lume osas olen alla andnud. (1:0 Naabrinaise kasuks)
16 thoughts on “kuusk ja muu”
Mnjah, nii võib ju lausa tunduda, et minu suurepärane režiim võõrutas Mila piimast. Hirmus! Minu režiim! See oli väljatöötatud hea eesmärgiga!
Tegelt,
onju huvitav, kuidas see toitmise teema ühel hetkel ei ole enam huvitav. Et kui sa seda enam ei tee, siis mõtled, et miks see lärm nii väikse asja pärast. See on u aasta (või siis pool), mõned kuud seega. Sama muidugi rasedusega – see tundub ka Maailma kõige tähtsam asi, kui see sinuga toimub ja hiljem ei saa üldse aru, miks see nii põnev ja oluline tundus. Et alguses tegeled 24/7 selle riinapiimateemaga ja siis ühel hetkel vaatad, et ohhoo, see ei ole enam üldse mingi teema. Ja üldse ei ole vahet, kas see kestab 6k või 9k või 12k või 16k jne. Elu on imeline.
Elu on imeline,
Naabrinaine (the original)
Ma lihtsalt igaks juhuks küsin üle, ega ta kassi kuivtoitu näppamas käi? Need on ühed ohtlikumad asjad üldse, kujuta seda ette lapse kurgus kinni, ja need hullud ju paisuvad. Kujuta nüüd uuesti ette lapse kurgus kinni JA paisumas! Ei taha, onju. Mul sõi kass kummagi lapse ajal mõnda aega aknalaual – eine ja kena vaade ühekorraga 😉
poisid ja tüdrukud on täitsa teistmoodi 😀 kui Mila ilusti vaatas emmet kuuske ehtimas jms siis meie pesamuna reaktsioon kuusele oli PUU PUU PUU ja käega oksi raputama 😀 ehtida oli võimalik ainult ladvast sest alt sikutatakse kõiiiiiiiiiikk küljest ära 😛
kuule, kuidas te puud Mila eest kaitsta kavatsete?
või Milat puu eest?
mõttes, et ta seda endale peale ei tõmba, ehteid küljest ei kaku ja killuga haiget ei saa, juhet või põlevat pirni närides särtsu ei saa, puusse kukkudes end ära ei lõhu, kuusealust vett ei joo jms?
me panime näiteks kuuse selle võre taha kust ta alguses pisemana end püsti upitas ja kuhu teda mängima sai jätta 😀 mai tea kuidas seda nimetatakse puuvõre või mänguaedik või misasi 😀 nüüd on see kuusepuur ja kaitseb ühtlasi ka telekat ja dvd mängijaid ja muud juhtmehunnikut lapse uudishimu eest 🙂
Nii pisike ja juba sõidab näoga sõidusuunas või?
kombedega on nii, et võtad rahumeeli kasutusele lahtiste jalaotstega kombe, mis on piisavalt pikk ja nõelud ajutiselt sääreotsad kinni 😉 hiljem lased lahti ja saad jalanõudega kasutada.
küll aga ei keeraks ma last veel näoga sõidusuunda ega tõstaks juba tooli – Tallinn ikka hull linn. on ju olemas ajutised peeglid, mida saab vajalikku kohta autos installeerida, et last näha.
daki, kuule: su blogi kommentaarium on nagu lapsekasvatamise-nõuandmise central.
Kummaline on see, et minu lapsinimene ei tunne erilist huvi kuuse vastu, paar korda keerutas kuusekuuli ja siis oligi nagu kõik. Kass on suurem huviline, käib ikka nuusutamas ja käpaga katsumas, et mis koju toodi. Arvasin, et äkki kui on kass+laps, siis kuusk langetatakse esimesel õhtul aga õnneks ei läinud see nii!
Kombedest-saab ka teha nii, et kui jalaosa on liiga pikk, siis seestpoolt patsikummiga paned augu nii öelda kinni ja siis ei pea ka õmblema.
Piimast-minu laps ise keeldus piimast, korraga nii öisest söömisest kui ka päevasest rp, nüüd joob rpa, putru, püreed ja kõike muud loomulikult, mida mina ka söön – ega ma ei keela ka, las harjutab. Päris hästi õnnestub see ka kahe hambaga. Arvan, et isegi kui hambaid juurde ei tule, umbes 10-11 kuuselt võiks juba enamus ajast kodutoitu saada, vaikselt harjutan teda ka suuremate tükkide neelamisega, kaua ta ikka seda beebipehmet toitu sööb eksole.
su beebi sööb kuuskesid? no jumalast cool ju! tahan ka sellist, hea odav pidada 🙂
Tegelikult peaks kuni 2.eluaastani nii sõitma, et vahib istet enda ees, kasvõi juba sellepärast, et sellises vanuses lapsel on üsna suur ja raske pea.. et kui midagi juhtub siis on ju lapse kael ohus. Minu 1a8k laps hakkas alles nüüd näoga sõidusuunas sõitma. Me üsna harva sõidame muidu. Senini sõitis turvahällis, kuna ta on liiga kerge, kaalu järgi oleks raudselt veel 2 aastat selles saanud sõita 😀 Hälli panin müüki ja ostsin turvatooli. Aga eks iga inimene ise teab kuidas tema lapsele parem on. Aga osta pigem tõesti mingid peeglid ja asjad 🙂
Ma vaatan, et kuusk on teil külili majja pandud. Õige lähenemine, siis jäävad vähemalt kukkumisest tingitud kahjud ära.
Aga selle vastu, et laps kuuske ei läheks lõhkuma, ei aita vist küll miski… kui on ikka vastav huvi, siis läheb, kõik mis sa saad teha, on teda takistada, nii et ta läheb siis ainult salaja. Noh et saab aru küll, et tegelikult ei tohi. Ehkki kuusepuur on muidugi hüva mõte küll.
Luize – ha! Jah! Olekski pidanud jätma nii. Kuusepuur on sõna, mille peaks ära patenteerima.
Turvatool – jah, ma arvasin, et keegi ikka midagi ütleb. Ühesõnaga, ta on 9 kilo kanti ja 70 cm, seega sobiv istmesse mõõtudelt. Ma tean, et üldiselt öeldakse, et SSS (seljaga sõidusuunas) on turvalisem, AGA! Punkt 1 – vaevalt, et tehtaks NSS (näoga sõidusuunas) turvatoole, kui need POLEKS turvalised! 2. Meie pere jaoks on nii turvalisem, sest ma sõidan väga palju üksi ja on olnud kordi, kus ma olen sõitnud, käsi tagaistmel last rahustamas (vt ka ummikud). Ma leian, et on turvalisem see, kui mul on käed roolil, kui see, et ta oleks seljaga. Kui midagi juhtub, on niikuinii perse majas. Ja vt ka p 1.
Ühesõnaga, jah, neid toole ei tehtaks, kui nad oleks surmatoolid ju.
Kuusk – kassid on hullemad kui laps. Laps käib ja katsub oksi vahepeal, aga ei ole seni veel midagi juhtunud. Kuuse sidusime kinni ka aknalingi külge, kuigi kui tahta, siis saaks ta alla tõmmata. Marta, selle eest, et ta okkaid ei näriks ja kuusevett ei jooks, noh, selle vastu aitab tavaline baby proofing. Baby proofing – sa lihtsalt TÕSTAD ta sealt ära, kus ta pahandust teeb. Nii ma jooksen tal sabas siin päevad läbi ja nii ongi. Kui on vaja hetkeks vetsu minna või midagi teha, et ei saa teda tõsta, siis panen söögitooli. Seda ma ju RÄÄGIN, et see praegune faas on kurnav.
Üldiselt, ma arvan, et ma olen üsna liberaalne vanem, kunagi kirjutan sellest ka pikemalt. Tahab juhtmeid süüa? Siis leian mingi juhtme, mida ta võib süüa ja teiste juurest tõstan ära (praegu on ta lemmikmänguasi kassettadapter ja üks vana netijuhe). Aga eks see kurnav ole küll veits. Samas on hea väike korter (HETKEL), jõuan kõikjale sappa talle.
Ja kuusemunad on plastikust ja kassitoitu panen neile ainult õhtuti. Miuks vana paks ei jaksa hüpata kõrgemale, kahjuks. Aga jah, töötab ikka see äratõstmismeetod. See muidugi ei tähenda, et ta pidevalt mingit jama ikka ei leiaks, mida ära süüa…
Ja muide, asjad mille kätte ta on üritanud end lämmatada: keeduporgand, õun. Mis juhuslikult olid ka esimesed söögid, mida ta proovis. Imestan, et ma sellest mingit söögitraumat ei saanud.
Ega NSS turvatoolid polegi SURMAtoolid, aga ega see elu ka ei pruugi enam pärast päris ELU olla: http://www.youtube.com/watch?v=Q8gU9zzCGA8.
Ma ka näägutan takka:) Ei maksa uskuda, et kaupmehed/tootjad su lapsest hoolivad. Nad hoolivad su rahast. Ning mida odavamalt asja toodetud saavad, seda suurem kasum. Hiinas ja Jaapanis surid beebid – beebitoidu ja rpa söömise tõttu…
See kehtib nii kogu beebistaffi kohta. Kahjuks pead ise olema teadlane ja arst ühes isikus. Sealjuures tuleb läbi lugeda kogu Internet.