Jõuluhooaeg – alaku!
Juba teist aastat on mul suur õnn ja rõõm jagada oma lugejate vahel kingitusi ja võrreldes eelmise aastaga on kingikott aga suisa kaks korda sama suur, mis tähendab, et loosi läheb KÜMME AUHINDA! Hüüumärk!
- 3 inimest saavad endale raamatud “Naistest, lihtsalt”+“Meestest, lihtsalt”
- 2 inimest saavad endale Epp Petrone uue raamatu “Minu Ameerika 3”
- 2 inimest saavad kingiks Epp Petrone raamatu “Muinasjutud armastusest”
- 1 inimene võidab Tantsumaania 10 korra pääsme, et end rõõmsaks ja vormi tantsida
- 2 inimest saavad endale Silja Käsitööblogist valida 10 euro eest meeldivaid ehteid
Loosimises osalemine on imelihtne. Selleks kommenteeri seda postitust või jäta oma kommentaar dakiblogi Facebooki-lehele ja kirjuta, mis sündmused või juhtumised sul lõppeval aastal südame kiiremalt põksuma panid. Mis oli see, mis teeb 2011. aastast ühe laheda ja meeldejääva aasta? Loomulikult võid lisada ka väikse jõulu-uusaastasoovi kõigile dakiblogi lugejatele.
Võitjad kuulutan välja 15. detsembril ja loosin need random.org abiga. Kingitused saadame koju postiga, aga ainult Eesti piires ja loodetavasti jõuavad need enne jõule ka kohale.
Tuld!
Aitäh Siljale ja sõpradele Petrone Prindist ja Tantsumaaniast, kes selle jõulukingituse valmimisele kaasa aitavad!
Edit: muide, Liana pakkus välja, et kui see postitus saab 100 kommentaari täis, siis saadab tema mullegi kingituse:) Nii õudselt armas!
91 thoughts on “Daki jagab jälle kingitusi!”
2011 oli ilus kuid ka väga valus. Ilus, et sündis mu tütreke ja peale 10 kooselu-aastat kihlusin, valus oli minu kalli isa ja venna kaotus…Aga öeldakse, et elu läheb edasi ja peab olema alati midagi, mille nimel edasi elada ja mul on nii hea meel, et mu kodus kasvab mu päikseke, kes teeb ka kõige kurvemal päeval tuju heaks.
Teistele ütleksin: hoolige oma lähedastest! Nautige kallite inimeste seltsi ja kallistusi ning looge toredaid mälestusi, mida on nii hindamatult tore meenutada, kui neid inimesi enam ei ole. Et väga kurva noodiga ei lõpetaks, sooviks veel selleks aastaks lund 🙂 ja järgmiseks aastaks rohkem päikest, ilusaid äikesetorme ja vähem s!tta suusailma 🙂 ja et jõulud oleksid ikka valged!!
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et kommentaarin siin lehel esimest korda.
2011. aastal olen olnud pidevalt vaimustuses oma elukaaslasest ja erialast. Alustasin ka magistritöö kirjutamist, leidsin töö, tegime koos elukaaslasega palju ägedaid sööke ja käisime trennis (et elu ikka tasakaalus oleks), avastasin mitu umbe hääd eesti lauljat (Ewert ja Mari Pokinen näiteks) ja reisimas käisin ka.
Võib küll kõlada juustuselt, aga soovin kõigile, et nad hoiaksid inimesi, loomi ja loodust enda ümber. Ning et jõulud poleks tarbimispüha, kus hullunud nägudega inimesed viimasel hetkel mingeid plastmassplönne poeriiulitelt krabavad (seetõttu ka minu sümpaatia Buy Nothing Christmas liikumisele).
-Hingesugulane suri autoavariis.
+Elu ilusaim suvi
+Ehitasime vägeva raamaturiiuli
-Suhted sugulastega katkesid
+Armastust jätkub
Reisimise mõttes suurepärane aasta. Mõnus! Ühtlasi olid osad reisimised seotud uute õpingutega, mis on lõpusirgel ja peaksid kulmineeruma 2011 aastanumbri sees. Aasta alguses poleks sellist sündmuste käiku osanud oodatagi:)
Raamatute lugemiseks jäi sestap vähem tähelepanu ja aega kui varasemalt, aga ei ole põhjust nukrutseda. Kultuurinautimise mõttes ka väga tegus aasta.
Hetkel ootan suure igatsusega lund ja valgust. Jõulukinkide tegemise suhtes tunnen hetkel trotsi ja vastumeelsust – tahaks lihtsalt heade ja lähedastega lumehangede vahel peitust mängida ja hiljem sooja joogiga kamina läheduses kerra tõmmata..
Imelist detsembrit!
Väga perekeskne aasta. Juunis sündis pesamuna, tütar lõpetas kooli. Olen hetkel pühendunud täielikult perele. Iga päev küpsetan, pisut loen, räägime lastega ja põhiliselt mõnulen oma pisipoja beebilõhnas ning pisikeste käekeste kallistustes.
Soovin kõigile kodurahu ja palju rõõmu igasse päeva.
Tere!
Minu jaoks algas uus aasta päris raskelt, aga järjest paremaks on läinud 🙂 Abiellusin sel aastal imetoreda mehega, astusin kaua oodatud magistriõppesse ning olen palju enda jaoks selgeks mõelnud ja tunnen ennast seetõttu õnneliku ja rahulolevana. Tean ka, et elul on veel palju pakkuda!
Soovin kõikidele rohkelt unistusi ja nende täitumisi!
khm.
1) lõpetasin magistriõppe
2) laps sai lasteaeda
3) astusin bakaõppesse (ja mul on ülilahe kursus, hunnik tasuta saadud kondoome ja sooduskuponge – rebase lõbus elu)
4) nägin laivis:
a) Eesti-Uruguai sõprusmängu;
b) Dylan Moranit nalja viskamas (pardon my french, aga “nalja viskama” on absoluutne tippväljend ju!);
c) Band of Horses’it
d) Dredg’i
e) Elbow’d
f) jmt muusikuid-värke-särke
5) ahah, ja siis see üks asi veel
2011 on olnud mu elu parim aasta, sest sõnadel “õnn” ja “armastus” on minu jaoks tänu viimase aasta sündmustele uus tähendus.
Ühest armastusest sündis teine armastus – pisiplika!
Ja kuna minu pisipiiga on Milast 4 kuud noorem, siis jälgin eriti suure huviga su titeposte.
Aitäh, Daki! Südamest…
mis see siis on olnud – üks järjekordne veider aasta.
vähem uusi inimesi.
rohkem uut muusikat.
veel rohkem murakamit kui enne.
väsimus, tüdimus, nukrus.
igatsus, nagu ikka.
plaanid. mastaapsemad homsest ostunimekirjast, naljakas.
täpselt kaks põhjust püüda rajal püsida.
kleidid ja kassikõrvarõngad.
paar uut linna.
hirm, et kolmekümneneljaselt ei peaks ehk end tüdrukuna tundma.
las ta siis oli.
olen endiselt piisavalt naiivne, et loota:
ükskord peab uus ju ka parem tulema.
eks.
sulle soovin lund. ja und.
Laps iseseisvus- läks lasteaeda ja mina läksin kooli, et oma kasutuvõitu kõrgharidusele üks korralik kutseõpe lisada. Olin juba aastaid seltskonnas jauranud, et mu baka sakib ja ma lähen üleüldsegi kohe-kohe peale järgmist õlut Räpinasse aednikuks õppima. Nüüd siis tegemisel, elutaju on jälle olemas, ISIC-kaardist rääkimata.
Head aastalõppu kõigile, eriti sulle, maailmaparim Daki!
Pean ka selle protsendi hulka kuuluma, kes 2011 aastal taaskord emaks sai. Aga lisaks sellele naerukajakale kolisime Nõmmele, mis on ainus koht Tallinnas kus elada kannatab ja nüüd aasta lõpus tuli välja mu parima sõbra esimene luulekogu. Mul on tema üle ikka sitaks hea meel.
Minul (nagu enamikel kommenteerijatel) lastega seoses toredaid asju aastast 2011 pole… kui, siis ehk see, et ma POLE enam lapsehoidja :). Minu 2011 aasta parimad hetked olid reisimised, käisin ära nii Pariisis kui Pekingis ja nüüd olen kummalisel kombel Belfastis. Ise ka ei tea, miks see linn mind siia kutsus. Loodan varsti teada saada
Hehe, hakkasin lausa pikalt mõtlema (peaaegu) möödunud aasta peale tagasi. Peab tunnistama, et tegelikult oli see minu jaoks päris teguderohke, käisin Eestist natuke pikemaks ära, tulin tagasi koos arvestatava kogemustepagasiga, kolisin, töötasin, kolisin uuesti, lõpuks kolisin ka kolmandat korda ja läksin kooli tagasi. Selle kõige vahepeale mahtus veel millegi, (olgu, tegelikult ikka kellegi) leidmine, keda ma otsidagi ei osanud ja Tema tõttu jään vist alati selle aasta üht osa mäletama kui üht suurt, pehmet ja armsat roosamannat 🙂 Uskumatu, et teinekord võib välk tõesti tulla täiesti selgest taevast ja mis veel üllatavam, isegi positiivses mõttes. Eks need elu keerdkäigud ole arusaamatud, aga ega kõigest peagi aru saama.:)
Üks tähtis asi veel. Mul on tunne, et aastal 2011 sain ma ikka päris mitme kraadi võrra täiskasvanumaks. Ainus asi on see, et ma ei tea, kas lugeda seda positiivseks või negatiivseks… :/
Soovin uusi salaunistuste täitumisi nii mulle kui ka kõigile teistele;)
Ma leidsin Armastuse. Selle Õige.
Aasta tõi mu ellu kaks imearmsat plikatirtsu, kelle kasvamist ja toimetamisi on au ja privileeg jälgida ning kureerida. Lapsed – nende võlu ja valu ei taju enne, kui endal põnn(id) olemas.
Selle aasta suvi oli lihtsalt imeline, kuna sai palju sõpradega koos aega veedetus, üks hullumeelne fotosessioon korraldatud, Jaanipäeval lava ees rokitud jms. Suvi-päike-sõbrad-hea muusika-SOOJUS.
Ja panengi kommentaari teele, lihtsalt selleks et olla #66! 🙂 ja et see sada ikka täis tuleks!
Aasta 2011 – mis ta siis oli? Esmapilgul ei miskit erilist, jälle aasta vanem ja ei sittagi targem – tavaline lugu. Tööd hullult palju – jälle tavaline lugu.
Erilisest erilisim oli minu isa ja õetütre külasläik USA-sse sel suvel. Kolm nädalat lahedad väikesi ringsõite ja perekonda! Ega enne ei saa aru kui väga neid taga igatsed kui nad tulevad ja meelde tuletavad!
Teine eriline sündmus oli see, et inimene kes mind tööl viimased kolm ja pool absoluutselt hulluks ajas oma idiootsusega vahetas töökohta enne mind! Kannatus vist tasus end ära, aga eks paistab.
Natuke ringi sõita sai ka – tüdrukutega Vegasesse Barry Manilow kontserdile (mul polnud aimugi et see mees veel elus on!) ja koolitusele Philadelphiasse.
Siis on aasta veel läinud Dakile paki saatmise tähe all – detsembrikuuks on karbist eemaldatud tillukesed titeriided ja karbile lisatud aadressisilt. No krt, see PEAB enne aasta lõppu posti saama!
Palju uusi retsepte ja katsetusi köögipoolel…. Ja minu mees on nüüd ametlikult KOKK – töötab Apple Campus kohvikus Caffee Mac!!! Ta on kogu aeg oma suure kogemusega laianud, aga tegelikult “päris” kokana polegi eriti töötanud – võta sa kinni – teoks tegi oma jutud! Ja jälle põhjust uuesti armuda ja uhke olla.
Nii et – oli aasta, imepikk ja imelühike… ootame uut ja huvitavamat!
Minu tänavune aasta on möödunud muudatuste tuultes.
Lõpuks ometi sai omandatud kõrgharidus. Kaua aega see võttis, aga lõpuks ometi sai tehtud 🙂
Teine suurem ja olulisem muudatus – kolisin vanematekodust välja elukaaslase juurde. Ning sai ka soetatud ühine kassu, kes on paras pätt 🙂
Teistele tahaksin soovida mõnusat jõuluaega ja toredat aega lähedaste seltsis. Ja et uus aasta oleks parem, toredam ja rõõmuküllasem 🙂
Daki, sinult ootan järjest rohkem uusi raamatuid, kirjatükke ning väga mõnus on lugeda Mila kasvamisest ja edusammudest 🙂
Tere.
Minu südame panevad see aasta põksuma ehted. Nimelt avastain enda jaoks ehete tegemise maailma ja tunnen, et see on miskit mulle. Tegelikult ei kavatsenudki seekord oma kommentaari jätta, aga toetan Sinu 100 kommentaari täis saamist.
Mu aasta on olnud keerukas ja samas olen enda kohta meeletult tundma õppinud, ja paar päeva pärast minu suurima katsumuse lõppemist, sain teada, et ootan last… nii et kõik on tühine selle kõrval, et minust saab ema 🙂
See on vahest ikka nii naljakas, kuidas oma peas on kõik selge – raamid, reeglid, inimesed, ja siis kõige väiksem asi keerab kõik pea peale ning siis saad aru, et kõik on ikka Su enda peas.
Tulgu ka see lumi!
Pai!
Sel aastal suuri muutusi ei olnudki aga mõned siiski. Hüppasin läbi ülikooli poolt seatud rõngaste, et saada endale meeldiva eriala magistrisse üliõpilaseks. Osalesin esmakordselt PÖFFil vabatahtlikuna, mis oli väga fun kogemus ja soovitan kõigil, kes pole veel käinud kindlasti minna, kui vähegi aega on. Veetsin ülimalt toreda nädalavahetuse suvel lahedate inimestega, mis pani mõistma, kui olulised sõbrad on tegelikult. Alustasin projektiga, et lugeda sel aastal vähemalt üks raamat nädalas aga praegused numbrid näitavad, et nii hästi siiski ei lähe, aga veidi rohkem kui pooled on siiski loetud 🙂 Aga samas on kogus juba tunduvalt suurem kui varasematel aastatel, seega progress igal juhul. 🙂 Ja muidugi ostsin pileti RHCP-le, mis on üks kolmest bändist, mida tahaks kindlasti live-s näha, 2 more to go 🙂
Minu aasta oli ühest küljest varasematest rahulikum, aga teisalt jällegi palju sündmusterikkam. Õppisin veelgi enam hindama oma kõige-kõigemaid sõpru, olgu nad siis parasjagu Eestis või kaugel ära; naersin sadu ja sadu kordi nii, et pisarad silmis; seiklesin siin ja seal ning õppisin palju uut ja kasulikku nii ülikoolis, tööl kui ka elus üleüldse. Pisut enam võtab tagantjärele näo naerule üks kauaoodatud tõlkeprojekt, mis lõpuks päriselt ilmavalgust nägi.
Lumist talve ja toredat pühadeaega kõigile minugi poolt!
See on olnud üks suur enda tundmaõppimise ja sisemise kasvamise aasta.
Meelde jääb aasta aga 3 toreda reisi poolest – nägin esimest korda ära USA (San Francisco), Venemaa (St. Peterburi) ja roadtrippisin Iisraelis.
Mõned suured südamesoovid ei täitunud veel ka sel aastal, aga need soovid saab siis uude kaasa võtta;)
Edu kirjutamisel ja beebi kasvatamisel:)
Veel üks kommentaar lähemale sajale.
2011:
Ma alustasin arvamist, et inimesed ongi ainult ilusad ja head, vastukaaluks sain muidugi kamaluga ussitamist ja oskamatust teist austada.
Kui Sa midagi väga tahad, siis see juhtub. Lõpuks jooksevad sasipuntrad ikkagi lahti ja lahendused kukuvad sülle – ole ainult naine ja vii ellu.
Aga et ma ainult mulli ei ajaks… Möödunud aasta tippsündumuseks oli Eurotrip vol kaks ehk kuidas me enam kunagi ei hääleta. (Viimane küll ei vasta tõele, sest uueks aastaks uued reisud.) Koletult uhke olen selle üle, et oma elus esimest korda olen rahaliselt teistest inimestest sõltumatu. Samuti tantsis süda rõõmust, kui alustuseks sain valgele paberile templi ja hiljem roosa plastmassitüki: ma olen juht, ma olen autojuht!
Üks jõledalt universaalne soov:
Armastust!
(ja kõik sulavad.. võib-olla)
Korduvatele üleskutsetele tuleb ikka reageerida.
Minu mööduv aasta oli täielikult pühendatud oma maruvahvale tütrele, kes nägi päris aasta alguses ilmavalgust. Vähe sellest, et tema kasvab ja areneb mühinal, tunnen ma, et ka mina olen kasvanud paremaks inimeseks ja emaks. Hetkel ma ei kujuta üldse ette, kuidas ma tulevikus suudan tööle tagasi minna, sest koduse eluga on võimalik ikka väga kiiresti ära harjuda ning ma lihtsalt ei raatsi ilma jääda kõigist neist asjadest, mida laps iga päev õpib. Siiski, tänu lapsele olen aru saanud, et elu on liiga lühike, et raisata see töökohale, kus sind ei hinnata, kus ei raatsita palka maksta ning kus ei ole võimalik oma tegelikke võimeid ning potentsiaali ära kasutada. Ning mida aeg edasi, seda enam olen hakanud hindama inimesi, kes meid ümbritsevad. Täielik klišee, kuid eks inimesed jõuavadki ühel hetkel ise selle teadmiseni. Nii et minu aasta märksõnad olid kasvamine, õppimine ning puhas õnn 🙂
Jah, üleskutsetele tuleb reageerida.
Mina sain see aasta aru, et ma olengi “täiskasvanu” ja selle ideega olen ma südame põksudes igas võimalikus variantsioonis mänginud. Maailma teistmoodi vaatamise õpetus (või mitte) 🙂
Minu aasta on olnud vist häbematult hea. Esimene abieluaasta sai täis, kohe kohe on täitumas teinegi – ja tundub, et läheb ainult paremaks..
Parim sõbranna sai suvel teise pisipoja ja ühtlasi kolmanda lapse, teise parima sõbranna laps näeb ilmavalgust kevadel – sellega on kinnitust saanud mu usk, et ka rasedana võib jääda normaalseks inimeseks (ma vahepeal natuke kahtlesin selles).
Töö on endiselt huvitav, töökaaslased maailma kõige suurepärasemad.
Suvine unistuste reis oli super-äge, mäed on uskumatult ilusad, madalad maad samuti.
Muret on teinud lähedaste tervis, aga ehk saab sellega ka joone peale.
Kui nüüd veel lõpuks külmaks ka läheks (ma lund ei julge soovida, mine tea – äkki läheb samuti nagu eelmisel aastal, kus selle soovi täitumist ära ei jõudnud kiruda):)
Ilusat jõuluaega Sulle ja Su perele, ja kõigile lugejatele ka muidugi.
Esiteks tahaks öelda, et SORRI VAAN, et mina ei saa siia kirjutada midagi taolist, et: “icc icc icc, 2011 oli tuus, sest nyyd mul nii nii mõnna kõhubeebi iccc!” vaid pean kirjutama, et 2011 oli tore sest:
kassid olid haiged ja said terveks, mitte ei surnud ära
ma kaotasin töö, aga leidsin hoopis parema asemele
ma kolisin urkast uhkesse kodusse ja sealt oma kodusse
ma blondeerisin juuksed ja ei jäänudki kiilakaks
ma õppisin silmi meikima ja suudan nüüd tahtmise korral uhke ja ilus välja näha
vend kaotas usu päkapikkudesse – taastasin selle!
Joosep hüppas aknast välja ja kadus – leidsin tema ka üles! WIN
Olin mustas masenduses – tulin jälle välja!
ühesõnaga, ma loodan, et 1212 tuleb sama tuus, vähema südamevalu ja rohkema sulliga! buiaka!
Kuidagi hästi rahulik aasta on olnud…või noh…selline ilma eriliste vahejuhtumiteta. Nüüd pea poolteist aastat peale teise lapse sündi hakkab vaikselt jälle rohkem oma aega olema. See vist ongi kõige suurem muutus, sest seda olen kaua igatsenud.
Aasta alguses avastasin Daki blogi ja terve see aasta olen lugedes ohanud, et oleks need titepostitused olnud aasta varem – küll oleks tore olnud lugedes tunda, et ka teistel on nii. Aga nüüd siis loen ja pidevalt on selline mõnus äratundmisrõõm 🙂
Rahulikke jõule ja palju piparkooke!
Ilusat jõuluaega.
Aasta kõige vinkamad asjad viisid tagasi faktini, et pole elu ilma sõpradeta ja naised on vinged!
Ning et materiaalsed asjad on toredad kuid on võimalik loobuda majast, uuest autost ja majanduslikust kindlusest ning elada koeraga sõbranna välivoodis.
Ning olla ise rahul.
Daki, tänks, et sa oma lapsevanemaks saamist kajastanud oled. Alati on tore lugeda ning hinnata fakti, et ma saan öösiti segamatult magada.
Uueks aastaks soovin kõigile seiklusi, mida hiljem tore jutustada oleks.
2011 suurimad sündmused:
kolisin, sain väga mõnusa üürikorteri elanikuks;
elasin pool aastat koos kahe kassiga;
elasin üle tööalase identiteedikriisi;
vahetasin töökohta, sest tehti hea pakkumine;
olen eluga laias laastus jälle rahul.
P.S. Last ei saanud 😀
Aastal 2011 oli minu elu parim suvi. Veetsin kuu aega Sloveenias praktikal – vaimustav loodus, ülitoredad inimesed ja suurepärane toit. Lisaks tundub, et olen eneseleidmisele pisut lähemal:)
Ilusaid jõule!
Meeldiv seltskond ja aeg elada on võtmesõnad sellel aastal:)
no päris hull aasta oli. sai kõvasti klouni, aga vahepeal oli hea rahulik ka. oli ekstensiivse reisimise aasta, nii et vahepeal pidi uurima, kuidas ja millises maailmajaos peikaga kohtuda. kõige suurem uudis on vist see, et sain maha oma esimese raamatuga ja otsustasin mõneks ajaks amsterdami maha jätta.
2012 tõotab tulla niisama hullumeelne. klouni loodetavasti ikka saab. ilma pole elu!
lahedat jõulu maailma ägedaimale dakile! no pole mina nii normaalse aruga noort ema enne lugenud 🙂
minu jaoks on märkamatult saanud jaanuarist detsember. aasta alguses olin kõige suhtes üsna äraootaval seisukohal. nüüdseks on olukorrad kuidagi õnnelikult laabunud. lõpetasin ja alustasin ning otsisin ja leidsin. suvi oli muidugi võrratult ilus, teadagi.
uus kutsumus tuksub sees ja rahutus kannab edasi!
maagilisi hetki!
Selle aasta kõige olulisem ja pingelisem protsess oli väikese lapse kõrvalt tagasi tööle tulemine. Aasta lõpuks võib öelda, et pärast vaevalist perioodi great success 🙂
Soovin kõigile inimestele ilusaid jõule ja veel paremat uut aastat. Kui ise oled optimist, siis lähevad ka asjad lõpuks hästi 😀
No üks lähemale sajale. Ehk jõuab veel 🙂
Aga aasta on on olnud väga-väga kiire ja tegus. ning peaaegu aasta lõpus otsustas üks pisike tegelane, et 2012 oleks õige aeg siia sündida ja mind emaks teha.
Daki sulle soovin imelist aastalõppu ja eriti vinget uut.
Kõigile aga sära silmadesse ja lumiseid jõule. (usun, et tulevad ikka :))
2011 aasta oli segane ja kiire.. uued väljakutsed ja elumuutused. Kõik olid aga positiivsed ja elu edasiviivad muutused. Kõige suurem muutus oli tagasi tööle minek pisipoja kõrvalt.
Soovin hääd pühadeaega ja vahvat uut aastat.
Ärge kaotage lootusetust! 🙂
Mulle jääb sellest aastast meelde pidev motivatsiooni puudus, rahulolematus ning ängistav tunne, et “see-pole-ikka-see, pole-see, pole-see”
Aasta lõpuks olen ma saanud end nii kaugele, et olen aru saanud – selles tunnelis enam tuli ei sütti, tuleb vahetada tunnelit. Ning pärast sellele arusaamisele jõudmist on asjad kui võluväel hakanud paranema.
Jätan hea meelega selle aasta seljataha, sest enam hullemaks mitta ei saa:)
Ilusat pühadeootust kõigile sulle Daki ja kõigile teistele toredatele inimestele!
Minule tuleb tagasi sellele aastale mõeldes meelde augustikuu kui täitus minu väike, kuid pikaajaline unistus – sain maja ette laudterrassi. See võib tunduda väga lihtsa ja väikese teoga, kuid tunne on kirjeldamatu. Kujutage ette mõnusat suvehommikut, kui päike paistab ja linnud laulavad. Võtad peale ärkamist tassi auravat lattet ning hea raamatu (päris tihti oli selleks ka mõni Petrone kirjastuse Minu seeria raamatutest) ja astud välja terrassile päikese kätte ja tunned sooja laudpõrandat oma jalge all. Juba sellele tundele mõeldes ei tundugi soe ja valge aeg enam mägede taga:)
Kaunist lumist pühadeaega Dakile ning kõigile usinatele blogi lugejatele!
Countdown 10… (Loodetavasti järgneb nüüd veel 9 kommentaari!)
Minul oli üsna vagur ja igav aasta nagu ühele tuimale inimsetükile kohane. 🙂 Olulisim märksõna on ilmselt (suhteliselt) oma kodu saamine – ma nimelt ei ole väga harjunud selle paariselamise asjaga, järelikult ei ole ma päris kindel, kas see nüüd on minu kodu ka või siiski mitte.
Uuelt aastalt tahaksin rohkem rahu ja vähem väsimust. Ja mineSahullutea, ehk proovib isegi seda peebiasja (see vist küll väsimuse ja rahu osas on mõnevõrra vastaline). 🙂