Tartus olen. Aega on veel vähem kui muidu, sest siin tuleb lisaks ka pidutsemisega tegeleda. (Elu on ikka tõesti raske.)
Pidin hoopis ühest korterist kirjutama. Sellest, mis praeguseni on olnud kõige ägedam. Okei, kohe seal seda TUNNET ei tekkinud. Tekkis pärast, kui ma olin mõelnud ja analüüsinud ja plusse-miinuseid ritta seadnud. Praegu on niisiis seis selline, et me läheme veel paari kohta vaatama, kui tagasi Tallinna jõuame (oleme kogu perega, ka kassidega, järgmise nädala lõpuni Tartus) (kus, muuseas, on SÜGIS, mis tähendab, et mu õhuke mantel üldse ei kära siin väga) (ma ei saa aru, miks Tallinnas nii kuradi teine kliima peab olema). Ja kui midagi ägedamat ei leia, siis hakkame läbirääkimisi pidama.
Vahepeal ehitasin ma Simsis selle korteri põhjal ühe maja, et näha, kas see planeering ja asjad ikka päriselt (sest Sims on päris ju) töötaks ja kuigi Simsis on omad piirangud (näiteks pole ahjusid ja üldse kuidagi on proportsioonid päriseluga paigast ära, sest kui teha asjad nii väikseks, nagu tegelt nad on, siis ei oska simsid nendele ligi pääseda), siis sai ta ikka väga cool.
Nimekirjad kah.
Plussid:
- superasukoht
- hind on vastuvõetav ja laenumakse suurus oleks selline, mida ma suudaksin ka vabakutselisena üksinda tasuda (mitte et ma peaks, aga seda teadmist on vaja)
- see korter ei jääks meile kätte raha sööma, sest seal annaks kaks tuba lukku panna (ja meie asju täis lükata) ja ülejäänud kaks välja üürida, kui tuleb see aeg, et me mõneks ajaks jälle Tartusse tuleme
- õhksoojuspump, korralikud ahjud
- võimalus ehitada eraldatud terrass
- omaette sissepääs
- samas on mitme korteriga maja (sellest, mis võib juhtuda, kui omad majaosa ja teine naaber osutub ilgelt tropiks, võib mu ema pikki lugusid rääkida) ja ühistu
- puumaja, aga heas korras
- Nõmmel, aga asukoha poolest selline, et talvel ei pea jäävallide vahel ukerdama, et koju saada
- katus vahetatud
- piisavalt ruutmeetreid, hetkel jääks neid vist isegi “üle”
- pool on renoveeritud, teine pool ootab tegemist, aga samas on praktiliselt kohe elatav
- logistiliselt suurepärane asukoht, elatav ka ilma autota
- metroo on lähedal
- Naabrinaine, Liis, Maali, Kessu jt coolid nõmmekad viie-kümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel
- ahiküte (st pole iseenesest miinus, pigem pluss, aga jama on sellega ikka ju ka)
- suured kommunaalid (elektrikütte pärast, pluss suur remondifond) (aga see kaob ju mingi hetk ära)
- WC ja vannituba tuleb kõigepealt sisse ehitada (aga meil oleks see ehitusraha kohe olemas ja seda pidi olema lihtne teha, ütles meie ehitusspets, lisaks saame ehitustööde ajal veel ju Kõuplis edasi elada)
- renoveerida on seal siiski ka vaja (ja kas ja kuidas seda lapse kõrvalt teha, on küsimus, pealegi pole me kumbki eriline kuldkäsi) (aga samas saaks taastada laudpõrandad ja krohvida seinad ja teha kõik oma käe järgi, mm…)
- ja noh, kodulaen iseenesest on juba miinus (aga ilma ikka kah ei saa)
- ja seal VÕIB kummitada, kunagi ei tea kurat
8 thoughts on “on üks korter…”
mina arvan, et see korter ongi teile mõeldud. ootan põnevusega!
Kuna sa Tartus oled, siis tule nädala sees külla ja oma postile järgi 😀 Või saame kuskil kokku ja jalutame-kohvitame. Tahaks Milat ka IRL näha ja sind tahaks ka üle pika aja jälle näha : )
Kärdu, tulen!
Tikker, mu arust kah noh. Aga nüüd kardan, et sõnusin ära…
Hedvig, kas just puumajades ei kummitagi? Noh et vanad ja nii. Samas mu kõige õudsemad hetked on alati olnud tõesti kivimajades. Mitte, et ma saaks vanduda, et need polnud lihtsalt hääled mu peas, AGA IKKAGI.
Kaidi, jaa! Ma nägin eile hommikul Haanjas lund ja otsustasin, et tulen taas kapist välja kui lumepede. Nüüd vist juba võib, ilma et keegi kohe karjuma hakkaks:) (Jõule hakkasin ka ootama, tegelt juulis juba, aga enne ei julgenud öelda.)
Ma hirmsasti tahaksin kodu, mida ma saaksin ise renoveerida oma käe ja südamega. Iga kord kui ma vaatan lehte http://www.betterafter.blogspot.com tuleb mul tunne, et võtaks pintsli kätte ja värviks oma igavad sektsioonkapid milleksi imeliseks. Aga kuna mu üürileandja ei oleks sellest just väga vaimustunud ja korter kus ma elan on vaid ajutine, siis ma lihtsalt unistan, milline minu unelmate kodu võiks välja näha.
Minu teada puumajas kummitab ikka harva, rohkem nagu kivimajade rida…või on kellelgi kogemusi puumajades elavate kummitustega?
kuule, su blogis sajab lund!
Teooria räägib, et kiviseinad salvestavad infi ja siis mängivad seda sobival hetkel ette…aga see on muidugi teooria, huvitav oleks kuulda erinevatest kogemustest.
Appi kui huvitav! Seriously!