LJB postitus inspireeris. Kui temal on Londonis veel suvi, mida ta ka riietuses käest ei taha lasta, siis mina naudin täiel rinnal lõpuks saabunud minu jaoks normaalset ilma, teksapükste kandmist (MA SAAN TEKSAPÜKSE KANDA JÄLLE!) ja seda, et kõik aknad ei peagi koguaeg lahti olema.
Riietuses tähendab see, et ma olen taasavastanud enda jaoks normaalselt riides käimise, mis muidugi minu kui Kopli lapi (term coined by Neighbour Woman) puhul tähendab, et see, mis teiste jaoks on üsna tavapärane, on minu jaoks vaat et piduriietus. Üleüldse olen ma avastanud, et suvisel ajal käin ma… huvitavalt riides. Ma alguses arvasin, et see on mingi noore ema sündroom, no et isegi hea, et midagi selga tõmbas ja pidžaamadega parki jalutama ei läinud. Tegelikult olen ma igal suvel nii käitunud. Talvisel ajal vaatan oma suvist rõivastust ja imestan, kuidas ma üldse nii välja julgesin minna. Tegelikult muutub kuumakraadide saabudes lihtsalt kõige olulisemaks ellujäämine, viisakas väljanägemine sealjuures pole enam prioriteet.
Niisiis – elagu teksad, maikad, bleiser ja sügiskingad!
5 thoughts on “september style”
kingad on hullult ägedad. mul on nõrkus selliste vastu 😛
mina nutan suve taga. arvestades seda, et ma istun teist nädalat lapsega kodus haiguslehel. sügis-talv saavad haiguste osas olema kõige hullemad ajad. ja ma täiesti vihkan hommikuti pimedas ärkamist.
Oi kui tore, et keegi inspireeritud sai 🙂 Kummiku/retuusi outfit on mu lemmik, aga kingad on ka super ja bleiser+teksa on alati ilus.
appikene, misasi see bleiser on?
klikkisin enne läbi blogisid, mida mu tiinekast täditütar jälgib ja bliin – see on ikka ulme, kui palju teavad (teismelised) tüdrukud moest ja iluasjadest ja kuivõrd võhik mina selles valdkonnas olen. tavaliselt olen hommikuti pärast riietumist peeglisse vaadates täitsa rahulolev, aga nondesamade moehullude kõrval näen ma ikka ERITI igav välja. aga lõppeks pean ma stiilist-moest olulisemaks seda, et riietus rõhutaks häid külgi ning varjaks mitte nii häid.
p.s. mulle ka kummikud jubedalt meeldivad ja tunnen neist lausa puudust – peakski endale hankima ühed (sest ka siinses troopilises kliimas, kus ma pesitsen, jagub seda va vihma ikka omajagu).
Maili, ma ei teadnud, misasi on bleiser, enne kui ma selle ostsin ja tuli välja, et see ongi see, mida ma olen koguaeg tahtnud, ainult et ma arvasin, et ma tahan pintsakut. Ja alati, kui proovisin poodides, ei sobi noh! Ei näe välja siuke, nagu mu vaimusilmas! Bleiser on voodrita pintsak, ehk siis siuke löts pintsak ja asi oli kohe teine – täpselt see, mida ma otsisin!
Aga see on küll müstika, kui palju moodi järgitakse. Mul pole kunagi siukseid huvisid olnud. Vahepeal on äge vaadata ilusaid moeblogisid, aga midagi meelde mulle küll ei jää ja poest ikka ostan seda, mida vaja on parasjagu.