Kõige ehedamat naeratust ei ole ma veel pildi peale saanud, sest see Kõige Parem Naeratus tuleb hommikul kella 6-7 paiku. Tavaliselt ärkan ma sel õudvarasel hommikutunnil Sahmuti* sahmerdamise peale, viin ta kinnisilmi pessu, panen kinnisilmi puhta mähkme ja tõstan ta oma voodisse, et saaks veel natuke pikali olla, kuni djuudur sööb. Ja siis sel hetkel, kui ma teen korraks silmad lahti, et vaadata, et, noh, ma last ära ei lömastaks või midagi, vaatab mulle sealt voodist hommikuhämaruses vastu MAAILMA KÕIGE RÕÕMSAM NAERATUS, mis ütleb: “Elu! See on suurepärane! OOSÕM! Kõik on nii äge! Emme on äge! Elu on äge! Hommik on äge! Hüüumärgid!!!”
Ja kuigi kõik raamatud väidavad, et see on vaid ellujäämisinstinkt (sest naeratus seob täiskasvanu lapse külge ja nii ta kindlustab, et teda ei hüljataks), on see minu jaoks MAAILM. Nagu Dooce kirjutas just – sa näed ühes väikses inimeses ja tema elurõõmus elu essentsi. See ongi SEE, what life is about. Puhas, rikkumatu rõõm elusolemise üle.
See on vaimustav.
—
*Kui kõhus kutsusin teda vahepeal Põmmutiks, sest ta muudkui põmmutas, siis nüüd on põmmutamisest saanud aktiivne sahmerdamine, hence Sahmuti.
9 thoughts on “smile”
awww…
🙂
Oh, Daki, sa oled ikka nii armas!
Oh, mis, titt on see, kes on armas:) Ma aina ahmin seda armsust endasse. Muide, Liana, mõtlesin täna just su peale. Sinu kingitud lilled on Põrnika esimesed mänguasjad! Sidusin need voodi külgedele, nii et ühel pool sinine, teisel pool punane, ja nii ta vaatab neid ja püüab vaikselt juba katsuda…
Mulle ei meeldi muidu absoluutselt kui emmed kosjamoore mängivad, aga selle djuuduri võtaks miniaks küll 🙂
Tita on armas ka jaa, aga see, kuidas sa kirjutad ja kõike edasi annad…:)
Siis läksid lilled asja ette, kuigi sa ütlesid, et kiisud saavad mänguasjad endale:D
no siuksele sitikale võib ju andeks anda küll, et ta enda kõhust välja nihutamisega veits laisk oli? jumalast pandav beebi ju!
no siuksele sitikale võib ju andeks anda küll, et ta enda kõhust välja nihutamisega veits laisk oli? jumalast pandav beebi ju!
Daki, nii hästi kirjutasid!
Praegu sajab vihma, minu väiksem poeg jooksis välja vihma kätte ja naeris ja kilkas ja kui ma teda vaatasin, siis ka mõtlesin, et see hetk jääb alatiseks meelde.
See, et tal on rõõmus ja kerge olla ja mina olen nii õnnelik tema üle.
Kairi, olen andeks andnud:) Õigemini, mulle jätkuvalt ei meeldi protsess kui selline, aga tulem on täitsa vinksvonks!
Yxkb, ma nii kardan, et ma unustan ära selle tune. Ma loodan, et ei unusta.
Liana, mu kassid on liiga kaisad selleks, et millegagi mängida, nii et! Hoopis arendavad mänguasjad said neist!