Nii, ammu siin mängin mõttega endale e-luger soetada. Hakkasin siis vaatama, et milline võiks minu vajadustele kõige paremini sobida. Ma olen seda asja juba mitu aega uurinud ja isegi parimad lugejad enda jaoks ära reastanud, aga siis guugeldasin korra “best e-reader on the market” ja sattusin taas segadusse, sest leidsin ühe tabeli, kus esiotsas troonib Kindle, mis on minu võrdlustest välja jäänud, sest seda Eestis ei müüa. See viimane argument on muidugi tänapäeval juba üsna mõttetu, aga minusuguse jaoks, kellel pole krediitkaarti ja kes seda lähiajal ka ei saa, on see oluline argument, sest mina ei saa netist tellida, eks.
No ja siis mõtlesin, et uurin ikka, äkki on tõesti Kindle teistest peajagu üle ja peaks Prestigio asemel (mille ma olin endale juba välja valinud põhimõtteliselt) ikka selle peale mõtlema. Leidsin DT Blogist sellise posti, aga ausalt öelda tekitas see rohkem küsimusi kui andis vastuseid.
Mida ma siis e-lugerilt ootan?
- Kuna ma ei kasuta Amazoni (vt märkust krediitkaardi puudumise kohta), siis piirduksin muul teel soetatavate e-raamatutega ja mulle on väga oluline, et ma saaks mugavalt ja lihtsalt nt Apollost ja RRist raamatud kätte (Kindle puhul tundub, et ma pean selleks mingeid lisaliigutusi tegema), pluss ma tahaks mugavalt lugeda ka Eesti ajakirju ja ajalehti, mis vaikselt juba sellesse formaati kolivad.
- Ma tahaks e-ink tehnoloogiat, arvestades kuidas mulle meeldib õues lugeda.
- Mind ei huvita pleierid ja värgid, kuigi tuleb tunnistada, et Tartu vahet loksudes on ehk mugav mõni sari kaasa vedada… Aga see pole kindlasti primaarne. Mul on pleier ja see töötab just fine.
- Kindlasti peab olema SD-kaardi võimalus.
- Ja värvivalik on ka oluline, ma tahan, et mu luger oleks punane või valge, mitte igavalt hall.
- Wifi olemasolu oleks suur pluss.
- Text to speech mind ei huvita, ma pole suutnud kunagi audioraamatuid kuulata, mu mõte läheb rändama.
- Sisemälu vähemalt 2 GB.
Mul on tunne, et see Kindle vs teised e-lugerid on umbes nagu Apple vs Microsoft. Et on üks koolkond, kes on hästi märgitruu hoolimata kõigest ning soovitab mulle kindlasti igast asendist Kindle’it. Aga võibolla pole ka nii… Samas pole ma Kindle’ist päris hästi aru saanud, täpselt nagu seal DT posti kommentaarides üks mainis – et kas see Kindle on platvorm koos riistvaraga või misasi? Peamiselt Amazoni jaoks mõeldud siiski? Kui nii on, siis see mulle ilmselt siiski ei sobi…
Ühesõnaga, shoot! On teil kogemusi e-lugeritega? Mida soovitate?
29 thoughts on “e-luger”
Hoidsin end varem Kindle’ist unistamast, kuna on ka krediitkaardi puudumise “probleem”. Kuid mul õnnestus põgusalt sõbra Kindle’iga sõprust teha ja kuna see on suht ainuke e-luger, mida annab ka päikese käes lugeda, siis anusin härrat et tema finants-vabadust kasutada ja see ~1500 kroonine väljaminek teha. Kui ikka vähegi võimalik, siis soovitan sul Kindle muretseda.
Kindlega peaks nii olema, et sa saad sellega lugeda ainult neid e-raamatuid, mis on kindle formaadis ja mida sa saad osta, oo üllatust, ainult amazonist.
USA-st saab Barnes&Noble’i e-lugerit ka, nook siis nimeks. Sellele peaks olema võimalik soetada ka värvilisi lisavidinaid (näiteks http://www.barnesandnoble.com/nook/accessories/backpanels/index.asp?cds2Pid=35755).
Sony lugerid tunduvad muidu üsna nõutud kraam olevat.
kui kindle ikka väga ahvatlev tundub ja krediitkaardiga kehvad suhted, siis amazoni hinnaga võrreldes muidugi juurdehindlusega, aga siiski:
http://www.kriso.ee/Amazon-Kindle-3-Wireless-Reading-Device/db/892685001645.html
Mina ostsin endale mõned kuud tagasi viimase põlvkonna Kindle’i (selle 139USD-ise). Koos postikulu ja Eesti maksudega tuli hinnaks ~2300EEK – arvestada tuleb kerge närvikuluga tollideklarit täites.
Lugeda on sellest mugav ja Amazoni klient olin ma nagunii juba aastaid, nii et oli justkui loogiline samm. Tavaliste PDF formaadis artiklite jaoks jääb 6” ekraan siiski väikseks.
Amazon õela suurkorporatsioonina ei luba oma lugeris EPUB raamatuformaati. Calibre nimelise softiga peaks EPUB raamatuid saama oma arvutis amazoni formaati ümber tõsta. Ise pole proovinud, nii et ei tea, kas töötab. EPUB toetav luger on selle formaadi lugemiseks siiski ilmselt mugavam.
Mida võiks ostul jälgida:
# ekraan, ekraan, ekraan – tasuks poes vaadata ja võrrelda
# wifi olemasolu on iseenesest hea..
# hinda – et pisikese e-lugeri eest ei peaks Eesti kaupmehele 50% vaheltkasu maksma
“… siis piirduksin muul teel soetatavate e-raamatutega ja mulle on väga oluline”
kust sa neid veel ostad??
pangad väljastavad ju krediitkaarte, mis on tegelikult deebetkaardid. lisaks veel need ajutised e-krediitkaardid vms, mis just netist ostmiseks mõeldud.
SEBil on see virtuaalne krediitkaart küll hästi mõnus teenus, mul ka tavalist krediitkaarti pole. Mina ostan lapsele pea poole tema garderoobist neti teel välismaalt.
Mina olen juba mitu kuud Kindle omanik ja võin kinnitada, et tegu on super seadmega. Oma tellimise loo panin kirja siia. NB! tollideklari täitmine pole mitte mingi probleem, kuna nii väikese summa peale võib esitada “reisija deklaratsiooni,” mis on sisuliselt paber kuhu kirjutad et tegu on xxx dollarit maksva e-lugeriga.
Eestis müüdavaid e-raamatuid saab Kindlega lugeda Calibre nimelise programmi abil – Kindle tunnistab ainult omas formaadis raamatuid, kuid Calibre oskab ilusti Eesti e-raamatutest Kindle vormingus failid teha (Eestis müüdavad raamatud on koopiakaitseta).
* Kindlega saad osta Amazonist otse raamatuid. Kui wifiühendus on olemas, saad otse Kindle töölaualt Amazonist raamatuid otsida ja siis “Buy” nupul klikkida – raamat laetakse seadmesse seejärel kohe ja automaatselt. Eestis müüdavate raamatute lugemiseks pead need Calibrega üle salvestama Kindle formaati (Open -> Save as…)
* Kindlel on kõige parem e-ink ekraan (pilt vahetub kiirelt ja on kontrastne)
* Kindlel on sisseehitatud mp3 pleier. Heli on uskumatult OK isegi seadme kõlaritega. Probleemiks vaid see, et pleieril on vaid kaks “nuppu” – play ja pause. Loo valimist, kerimist jms pole. Kuid see võib tulevaste tarkvarauuendustega muutuda. Toetab ka audiobook formaati.
* SD kaardi tuge ei ole. USB kaabli abil saab ligi ainult sisemisele mälule, mis on 3GB, raamatu suurus on reeglina umbes 1-3MB
* Värvivalik on nigel. Odavam Wifi mudel on “graffiti” tumehall, kallima (Wifi + 3G) juures saab valida valge ja halli vahel
* Wifi on olemas, ja selle kaudu käib põhitegevus. Wifi kaudu laetakse automaatselt seadmesse Amazonist ostetud raamatud. Kuna Kindle raamatuid saab lugeda ka teistel seadmetel (arvuti, telefon jne), siis Wifi kaudu sünkroniseeritakse ka lugemisjärge (loed arvutis mõned peatükid ning kui Kindles sama raamatu lahti võtad, on see juba õigest kohast lahti). Samuti on olemas talutav veebibrauser, isegi Delfi saab sellega ära loetud (aeglane, aga töötab).
* Text to speech on olemas ja töötab täitsa normaalselt, aga keegi seda tööle panna ei käsi.
* Sisemälu on 3 GB. Pole just väga palju, aga raamatuid mahub täiesti normaalses koguses (vähemalt 1000+). Kui on suurem e-raamatukogu, siis tasub neid raamatuid hallata niikuinii Calibre laadse tarkvaraga arvutist ja siis seadmesse laadida need, mida parajsagu lugeda on vaja.
Võrdlus Mac vs. PC on üsna korrektne, ainult et mina võrdleks neid kui iPod vs. muud MP3 pleierid. Ühel juhul on tegu täisfunktsionaalse platvormiga – alates raamatu valimisest, ostmisest kuni lugemiseni kõrge kvaliteediga seadmes. Teisel juhul aga vidinaga, mida on võimalik kasutada – natuke logiseb siit-sealt, pilt käib veidi käib silmadele ja seade on ebamugava kujuga, aga toetab selle eest erinevaid formaate.
Lonni, seda nimetataksegi E-ink tehnoloogiaks, mis laseb päikese käes lugeda ja see on ka teistel lugeritel, mitte ainult Kindle’il.
Toivo, suurem osa Eesti kirjastusi on liitunud e-raamatute projektiga ja praegu on juba mõnisada raamatut saada, tulevikus ilmselt kõik. Saab nii Apollost kui RRist näiteks.
Värv pole showstopper ega ka krediitkaardi (lugeri ostmisel) puudumine, aga üldiselt tahaks ma siiski, et ma oleksin piisavalt sõltumatu ja ei peaks iga raamatu ostmise pärast Abikaasa kaarti küsima. Enne, kui mul on võlad kaelast (2013) ma endale uut krediitkaarti ei tee, valusad kogemused sellega käes. Ja SEBsse ei lähe ma ka relva ähvardusel mitte.
Ühesõnaga, ma ei ole PÕHIMÕTTELISELT Kindle’i vastu ega aja mingit linuximemme asja, aga tegelikult saan ma siit kommentaaridest ikkagi aru, et tegu on asjaga, mis suletud süsteemina päriselt mulle ei sobi. Vaatab, mõtleb veel. Ja Aabram, ju sul on õigus selle SD osas… Mul nimelt on kiiks, et kõikjal peab palju ruumi olema, ma ei kannata isegi mingti Recovery ketast oma arvutis. Ju saab tõesti sisemäluga hakkama. Ja kaasi saab edukalt ka Etsyst, kus neid on igas fäb värvitoonis ja olekus (lugege Digit teinekord;)
PS. võin sulle proovimiseks enda Kindlet laenata, mul on hetkel kõik mu raaamatud loetud ja midagi olulist silmapiiril lähimal ajal ei paista.
enne kui otsustad, loe nt ka seda: http://www.nytimes.com/2011/02/01/technology/01apple.html
apple paneb hullu nagu ikka!
Mis puutub krediitkaardi puudumisse, siis kui sul üldse on mingi põhjus seda soetada, siis on selleks pigem Kindle + raamatute ostmine. Sinu kui kirjaniku ja lugeja jaoks.
Kui sa ostad kohalikke EDRK raamatuid, siis on need müütilised vajalikud lisaliigutused umbes sama suurusjärku lisatüli nagu failide mälupulgake kopeerimine. Kui see on dealbreaker siis good luck. Sony readerite puhul pead sa nt DRMiga raamatute puhul kummikeksu mängima raamatute ja seadme sidumise ja autentimisega. Kindle + Amazoni kogemus on ikka nagu puhas ja pehme aluspesu selle kõrval.
Eesti ajalehti ja ajakirju ei loe sa anyway ühelgi seadmel, kui sa just iPadi ei osta. Siin ei ole teistel mingit eelist. Ainus point oleks puutetundliku ekraaniga Sony, aga kogemus on anyway pooletoobine. E-ink ei sobi brausimiseks. Aga kui sa tahad lugeda nt Andrise retseptide abil mõne lehe RSSi, siis pole vahet, millise seadmega.
Ja mida sa selle SD-ga teed? Sel on mõtet siis, kui sa hakkad kangesti kollektsioone vahetama, muidu mitte. Mul oli prooviks 300 raamatut, kokku võtsid need ruumi ~300 mb. 2,7 GB jäi vabaks. PDF-e on Kindlega ebamugav lugeda, mõned teised saavad sellega paremini hakkama. Aga PDF pole niikuinii e-raamatu vorming, eriti, kui seal tekst osaliselt või tervikuna pildina esitatud.
Prestigiot ma ei soovitaks. Hinna-kvaliteedi suhe on neil… kuidas seda poliitiliselt korrektselt öelda… paigast ära. Sul paistab olevat mingi põhimõtteline trots Kindle vastu. Et tahad olla alternatiivikas linuximemm, niiöelda. Kindle’il on praeguse seisuga kõige parem mugavuse-lihtsuse-ergonoomika-hinna suhe. Mitte et Kindle’il puudusi poleks (alamkollektsioonide puudumine nt), aga Amazon on seda seadet lihvinud 3 põlvkonda.
Muide, Kindle 3 on saadaval ka valgena. Ainult et see on kallim versioon.
Aga ei, muidugi on võimalik, et sulle meeldib mõni muu seade rohkem. Kõik sõltub sellest, mida sa sellega tegema hakkad ja kuidas ja milliseid raamatuid hankima. Oled sa enda jaoks oma esimesed ostetavad raamatud välja valinud?
Sulle Nook ei meeldinud? (see, mis kirjastuses on eks)
Põhimõtteliselt on olemas enamvähem kõik omadused, mis sa tahad (e-ink, wifi, valge korpus)
Kindle on jah selgelt Amazonist tellijale orienteeritud seade, nii et kui sa tahad lugeda pigem ingl keelset kirjandust, siis võid kaaluda, kui pigem eesti asju, siis jah, meil siin tehakse hetkel kõik ePub. formaati, mida Amazon/Kindle ei toeta.
Ameerikas käib suht pidevalt ju keegi, otse ostes sealt on 149 USD.
Oma kogemustest lähtuvalt soovitaks Sony PRS-350 (5 tolline ekraan) v6i PRS-650 (6 tolline ekraan, mp3-mängija, SD card slot).
– Ekraan hea kvaliteediga ja puutetundlik (klaviatuur ei v6ta ekraani all ruumi ja l6pptulemus näeb rohkem “päris” raamatu moodi välja)
– Loeb paljusid formaate (ka ePubi, mis saab varsti ilmselt e-raamtute mp3-ks)
– Asi ise pole mingi plastmassist jubin, vaid väga korralik
– sisseehitatud s6naraamatud/thesaurused on lihtne kasutada (koputad 2x s6na peale ja k6ik)
– ah, ja neid on mitut värvi
Mida ei ole on Wifi. Aga ega sellega eriti mugav surfata polekski. Üldiselt arvan, et need asjad, mis on head k6igeks, ei ole head mitte millekski. Eelistan dedicated device’e: st korralik mp3 mängija muusika kuulamiseks, korralik e-luger raamatute lugemiseks jne.
Igasugused lisavidinad (wifi, mp3 mängija, SD kaardi slotid) lisavad seadmele ka kaalu. PRS-350 on selles osas minimalistlik ja kaaluks ainult 155g.
Ma arvan, et PRS-650 on kvaliteedilt väga sarnane viimase generatsiooni Kindle’ga. Mulle lihtsalt ei meeldi Kindle’i juures 2 asja: “suletud” süsteem (st legaalselt oled sunnitud ostma k6ike Amazonist), see klaviatuur on minu jaoks big turn-off.
Hope it helped.
Tegelikult on paljud variandid Viru Keskuse 3. korruse raamatupoes kenasti väljas, et saab oma käega katsuda ja järgi proovida. Netipoes ei ole neil midagi kohalolevast valikust.
Kui peamine probleem on värv, siis Kindle jaoks müüb Amazon eraldi kaasi. Neid on igat värvi ja peenemad on isegi sisse ehitatud lugemislambiga. Ainult et maksavad pea sama palju kui Kindle.
Kuna ise loen 99% inglise keeles, siis olen oma Kindlega rahul. Uusi raamatuid saab sirvida WiFI abil otse ja prooviks 1. peatüki omale tõmmata. Loed veidi ja kui meeldib, siis ostad ühe nupuvajutusega ära. Minutiga on raamat käes.
Ja lugeda on sellega mõnus.
ega ikka ei maksa küll kaaned Kindle’i enda hinda, ärgem liialdagem:) lisaks saab ebayst jms kohtadest osta ka igasuguseid 3rd party kaasi ja muid aksessuaare, mis on way odavamad.
mina olen oma Kindle’iga väga rahul, põhjused seletasid Andris ja Aabram ära. ja ma olen kindel, et korralikud inimesed nii ei tee, aga mina tõmban internetist ka raamatuid (amazonist ostan oluliselt vähem). calibre aitab pea kõik asjad sobivasse formaati konvertida.
krediitkaardi puudumine nüüd küll ei tohiks showstopper olla. kas sa tõesti kedagi ei tunne, kellel oleks krediitkaart?
Isver, kui keeruline! 😀 Ma ei saa poolest jutust arugi. Mulle tundub, et kordades lihtsam on ikkagi minna raamatupoodi või raamatukokku ja meelepärane teos välja valida. Minu õnneks ma seda teed ka jätkan. Edu sulle selle e-lugeri leidmisega.
viru keskuse raamatupoes olid pea kõigil e-lugeritel akud tühjad ja uurida sai ainult välimust.
vastupandamatut soovi mõnda neist omandada igatahes ei tekkinud.
See Kindle’i päikese käes kasutamise võimalus peaks titemammale sobima. Ses mõttes, et mõnikord õnnestub õues jalutamist muu meeldivaga ühendada :).
Samas on kahju, et Eesti ajalehti-ajakirju Kindle’sse ei saa. Sest see on ka üks igati väärt võimalus.
Miks te siis ometi SEB-sse arveldusarvet ei tee? Seal saab kuuajase virtuaalse krediitkaarid teha 10 tugriku eest (eurodes ei tea, vist mingi 0,7 euri) ja kõike saab netist tellida ilma tülika püsikrediitkaardita.
nii möödaminnes ka link sellele mainitud virtuaalkaardile:
http://www.seb.ee/krediitkaardid/virtuaalkaart
käitub nagu krediitkaart, kuid toimib konto vabade vahendite ulatuses
jummal küll. ega siis kindle pole sedapidi suletud süsteem, et sa mujalt ostetud asju seal lugeda ei saa. konverdid ära ja saad vabalt (kui sa just mingitest suletud süsteemidest ei osta, kust ei saa konvertida:). osta siis abikaasa krediitkaardiga Kindle ära ja ära osta amazonist iialgi raamatuid – kui sa mittekindle’i valid, siis sa nagunii ju ei saaks amazonist raamatuid osta sinna. osta raamatud sealt, kust iganes sa kavatsesid raamatuid osta. ilma krediitkaardita.
aga noh, teiste e-lugeritega pole mul (ega enamusel teistel siinsetel kommenteerijatel) kogemusi, nii et ega ei tea, võibolla on need teised tõesti paremad. mul näiteks pole ühtegi puutetundliku ekraaniga seadet elus olnud ja ma ei oska sellest omadusest puudust tunda; samas kõik iphone’idega tuttavad näpivad mu kindle’i ekraani ja on hämmelduses, et midagi ei juhtu.
Nirti, sellega on vist umbes samamoodi nagu EMT ja Elisaga, näiteks. Et kes on juba ühes, see teab ja kiidab. Mul pole Hansapangaga iial probleeme olnud ja mul pole ju seda virtuaalkaarti actually vaja, nii et ma ei näe põhjust veel ühte panka endale lisaks teha, kes iga kuu arvelt raha võtab, hooldustasud ja muud, eks. Ja mul on põhimõtteline vastuseis SEB-le, ma lihtsalt jälestan neid. See ei pea olema ratsionaalselt selgitatav antipaatia, see lihtsalt on. Ja ma ju ei käi sulle pinda, et kuule, osta mulle:)
Ma ei tea, mulle küll SEB meeldib. Absoluutselt mitte mingisuguseid probleeme, ID kaardiga maksmine toimib ilusasti ja mina küll pankadel mitte mingisuguseid erinevusi ei näe. Tavalistel hoiustel on intressid võrdselt madalad ja pensionisammastega said suhu kõikides pankades olevad inimesed, mina ei ole ametlikult kuskil tööl olnud eriti ja mul neid “sambaid” polegi, aga tuttavad on võrdselt nii Hansapangas kui SEB-s ja töötavad sõbrad kirusid kõik neid sambaid. Tegelikult, kui see ID-kaardi põhine internetipank tuli, siis ma mäletan, et Hansapangas see süsteem oli väga vigane kaua aega, samas kui SEB-s polnud mingeid probleeme.
Nii et mis Hansapanga vaimustus see on, kui SEB-l on Hansapanga ees see eelis, et saab teha kuuajalise virtuaalse krediitkaardi…? Kõik mu Hansapangas olevad sõbrad, kellel endal krediitkaarti pole, käivad minu juures mangumas, et kuule Nirti, sa oled SEB-s ja saad endale selle virtuaalse krediitkaardi teha, on sul praegu aktiivne? Ei ole? Aga tee endale aktiivseks ja telli mulle see-ja-see, ma kannan sulle raha üle.
Nagu wtf. Tehke siis endale konto SEB-sse. Mida seal kaotada on? Või kui on midagi kaotada, miks siis käia SEB-s kontot omavate inimeste kaelas mangumas, et nood oma virtuaalse krediitkaardi võimalust kasutaks? Olge siis oma Hansapangaga rahul. :/
Minu 2c arutellu: Sony PRS-600 on juba tükk aega kasutuses olnud ja suurepärane, eriti arvestades, et mul tuleb sageli haiglas selili vedeleda. Puutetundlik ekraan on suht abiks…
Ma olen väga pikalt e-lugereid uurinud ja nendest jõudumööda ka lühidalt kirjutanud (võid vaatata http://www.raamatumaailm.ee). Ise olen Nooki omanik juba oma pool aastat ja täitsa rahul. Ilus valge ja saab netis käia, muusikat kuulata. Kui ma aga saaksin/raatsiksin endale uuesti lugeri osta, ei kahtleks hetkegi ja ostaks Sony PRS 950. See on 7″ ekraaniga ja uskuge, tegelikult annab see üks toll palju juude, lisaks on Sonyt väga mugav käsitleda. 5 tollise ekraaniga mudeleid ma üldse ei vaataks, sest need on tihedamaks kasutamiseks liiga tillukesed. Kindle 3 on ka iseenesest mugav kasutada aga selle ainuke suur viga on see, et kõik Eestist ostetud failid tuleb ümber konverteerida. Iseenesest on see Calibre abil väga lihtne aga pikapeale võib siiski tüütuks minna. Prestigio mudeleid ma väga ei poolda. Neid pole nii mugav kasutada ja ekraanid on halvemad. Kindle 3 ja Nooki saab meilt ka osta, ilma krediitkaarti omamata! Tartu raekojaplatsil Krisostomuse poes on need tihtipeale olemas ja saab ise järgi katsuda. Apollo müüb Prestigiot ja Rahva Raamatus on ka kohapeal suur valik olemas ning ka Raamatumaailm hakkab neid kohe-kohe müüma. Soovitan käia kõik kohad läbi ja ise oma käega katsuda, mis tundub mugav ja hea.
Hirmus naljakas on, et tänapäeva piraatluse maailmas ei olegi inimesed teadlikud sellest, et netis on vabavarana saadaval tuhandeid e-raamatuid, sealhulgas ka maailmaklassikat. Autoriõigused nimelt aeguvad ühel hetkel, millest alates võib nende teoseid arvutiseerida ja vabalt levitada. Lisaks muidugi on olemas ka suur hulk raamatuid, mis kohe tehaksegi vabalt jaotamiseks. Ainuüksi Projekt Gutenbergi all on mitukümmend tuhat raamatut.
Nii et leidub ikka kõvasti teisi variante, peale Amazonist ostmise 🙂
Teema on muidugi vana ja kuna ma Sind nii kaua pole lugenud, siis ma ei tea, kas oled oma värginduse juba ära ostnud, aga see Kindlele sobivaks variandiks konvertimine pidada olema ülilihtne.
I have checked your website and i’ve found some duplicate content, that’s why
you don’t rank high in google’s search results, but there is a tool that can help you to create 100%
unique articles, search for; Boorfe’s tips unlimited content