Kuna järgmises Digis ilmub viimane “Naistekas”, mis on minu toimetatud (keegi kommentaarides küsis – detsembris ei olnud jah, pühadevärk), siis mõtlesin, et reastan ka oma viis asendamatut tehnikavidinat, mida ma olen Digis palunud tuntud naistel teha. Natuke kahju on ka, olen ju Digi “Naistekat” vist mingi kolm aastat teinud, mõnus igakuine rutiin oli see, et käid ja uurid uusi põnevaid ja ilusaid asju, õhkad ja ohkad, et tahaks ka… Aga igal juhul, viis asendamatut siis.
1. Monster iCar Play. Selle ostsin kuulsa kolumnisti ja muuhulgas ka kursaõe Susan Luitsalu käest, kes seda vidinat oma nimekirjas mainis ja pärast mu pärimise peale, et kust saaks, pakkus, et müüb mulle enda oma, mis tal üle. Kohtusime südasuvises Jõgeva linnas (hah, sellepärast oligi alguses Jõgevas, et “sügiseseS JõgevaS”, ei saa ju öelda “sügisesel Jõgeval” või sügiseses Jõgeval”!), kus ma pikka aega õiget kohta taga otsisin, ja väikse tehingu tulemusel saingi juba edasi sõita, autos muusika mängimas. Mõnus asi on see – paned iPodi taha ja ongi muusika olemas! Lisaks ta veel laeb ka iPodi, mida ei tee näiteks see kassettadapter, mida enne kasutasin, nii et iPod elabki nüüd autos ja nii ongi. Seda pole veel juhtunud, et ristmikul kellegi teise muusika vahele hakkaks peksma, kes sama raadiosagedust kasutab, aga ootan põnevusega! Tüütu on see, et meie auto sigaretisüütaja on vist katki või midagi, igal juhul kipub see Monster sealt tagant vastupuutumise peale ära tulema ja Abikaasa pikad koivad ja meeste vist üleüldine harjumus jalad harki istuda tähendab, et ta käib pidevalt sinna roolis olles vastu ja siis tuleb koguaeg uuesti musa käima panna. Mul endal roolis olles seda ei juhtu.
2. Mobiiltelefon Nokia E63. Erinevalt Epust, kellel on sama telefon, meeldib mulle mu Nokia väga. Tal on QWERTY klahvistik, mis teeb opereerimise ja messimise ülimugavaks, mõnusalt suur ekraan ja kõik lisavidinad, mida ma tahta oskan. Inimesed võiksid rohkem messida, arvan ma. Või noh, ma ei viitsi üsna sageli inimestega RÄÄKIDA, seega saadan info sõnumiga. Aga enamik sõpru mul ei viitsi jälle trükkida ja nii nad parem helistavad (tavaliselt siis, kui ma ei viitsi rääkida). Nii et sellega on nokk kinni, saba lahti, aga saab hakkama. Ovi poest leiab ka piisavalt erinevaid ägedaid teemasid, mu lemmikud on õe nimekaimud Siki-teemad. Näiteks Siki Chakra Journey. Kiisud noh! Ainult häirib, et kaameral ei saa välku maha võtta – st seda saab teha ainult ühe pildistamiskorra ajaks, järgmine kord pead jälle välgu käsitsi maha võtma. Mulle ei meeldi ÜLDSE välguga pildistada, tavafotokaga ka mitte. Ja pildistamisheli ei saa ka maha keerata, mis on ülim rumalus. Ei tea, kuidas spioonid peaksid saama salaja pildistada!? Millest ma aga aru ei saa, on see, miks on ära kadunud see korpustevahetamisvõimalus, mis kunagi popp oli? Ma tüdinen asjade välimusest kiirelt ja sageli ja nii äge oleks, kui saaks telefonile korpusevahetusega kiirelt uue ilme anda. Üleskutse Nokiale: tooge korpusevahetamisvõimalused tagasi!
3. Braun Silk-Épil Comfort. Ma olen vist elus ainult ühe korra jalgu raseerinud ja tänu sellele on mu karvakasv üsna hõre. Küll aga tuleb neidki kaht karva aeg-ajalt eemaldada ja selleks kasutan epileerijat. (Noh okei, rasedusega on hakanud mingi mets vohama, aga see on pigem erand, MA LOODAN.) Umbes kord kolme kuu tagant, käib küll. Alguses oli harjumatu, noh valus natuke ja nii, aga tegelt on ikka väga mugav. Tõmbad korra üle ja on vähemalt kuu aega mureta. See masin on kestnud mul umbes kümme aastat, sain selle kunagi teismelisena jõuludeks ja ei kahetse!
4. Samsung N150 Notebook. Minu punane nunnu! Kohutavalt aeglane, vahepeal teeb rumalusi ja ma ei saa aru, MIS MÕTTES ei saa ma desktop photot muuta selle va 7 Starteriga, aga ikkagi. Asendamatu reisi- ja ajaviitekaaslane. Ja kirjutada on sellega ka ikka ülimõnus. Rääkimata sellest, et ta on PUNANE. Ja nunnu.
5. Fotokas Canon miski. Pole käepärast ja ei oska öelda, mis ta mul on, mingi Powershot seebikas. Tegelikult ihkab hing ammu juba korralikku peegelkaamerat, aga rahakott ei jõua hingeihkamisele kuidagi järele. Õnneks saab suurema osa asju Canoniga aetud, kuigi ma tunnen iga kord pilti tehes, et olen sellest masinast üle kasvanud. Ma tahaks, et saaks muuta ka säriaega lisaks ISOle ja välgutugevusele, aga sellega ei saa. Seega tulevadki pildid sellised, nagu nad tulevad (vt ülalt ka minu välguvastumeelsust). Õnneks saab ilusa valge ilmaga ikkagi väga häid pilte. Hämaras ja toas on probleeme. Ja ma olen endale lubanud, et kui kunagi saan hea kaamera, siis panustan ka blogi pildinduspoole parendamisse… Kunagi. Ausalt.
Millised on teie asendamatud tehnikavidinad?
14 thoughts on “minu viis asendamatut tehnikavidinat”
Beebimonitor “Britton”, hea mugav, kui laps õues magab, saan ise toas rahus toimetada ja endaga tegeleda, kindlasti telefon – Nokia, see puutetundlik, mark ei tule meelde, sülearvuti Fujitsu Siemens, vahel küll väga rumal ja aeglane, aga saab hakkama, digikaamera kindlasti ka.
monsteri icar play on tõesti äge, kasutan ja kurdaks ainult seda, et mul ipodi peal rohkem muusikavalikut pole – pika reisi peale hakkavad asjad korduma.
apple’i ibook – 5 aastat vana sülar, aga töötab nagu niuhti. suurte tarkvarade jaoks on ta küll aeglane, aga selleks, mida mina teen (internet, skaip, word) käib täitsa kenasti. mac on äge.
ja telefon on mul vana-vana nokia 1110. tahtsin telefoni, mis helistab, äratab ja saadab sõnumeid, muud vidinat-padinat ma tast ei tahtnud, ja sellel pole ühtegi lisavidinat peale polüfoonilise helina, mis mulle ei meeldi.. ahsoo, jah, korpus pidi sigatugev olema! sest ma olen see telefoni mahaviskaja tüüp – ega ma tahtlikult tee, kogemata juhtub. kogu aeg juhtub kogemata. ja nagu sülarigagi: kavatsen seni kasutada, kuni elab. mõnus, töökindel.
Pingback: special k
No elupõlise jõgevlasena pean ma parandama, et Jõgeva käändub siiski l’ga.
Teiseks tahaks öelda, et OMG kaks sellist naist olid ühel ajal Jõgeval, seda oleks tahtnud näha, kasvõi kaugelt ja kogemata 😀
Ja kolmandaks, mul on olnud juba neli aastat Nokia 6500 slide ja sellest telefonist ma niipea ei loobu. Olen seda küll juba uue telefoni hinnaga parandanud, aga ei usu, et lähiajal midagi nii head tuleb. Mulle nii meeldib, et ta on selline raske metallist kobakas, mitte plastmassist luts, nagu enamus praegu on. Maha kukub, siis läheb ainult tükkideks ja kõik 😀 Lisaks on fotokas superluks, nupud parajad ja sisu hea.
Kadi, heh, ma ikka ei hakka vist kunagi oskama kohanimesid käänata – kunagi alles oli suur sõda mul kommentaarides, kui ütlesin kas Türis või… Aga muidugi on ju JõgevaL, ei tea, ma ju räägin õigesti…:D Aga see oli päris hea pilt jah, Susan oli jummala haige ja nüüd mulle meenub, et see polnud üldse sügis, vaid laussuvi, juuli vist.
Mann, kui suur sul on iPod? Ma kusjuures mõtlesin just, et mul on 8 giga vist ja see on ju SITAKS PALJU, aga IKKA kipub kordama ja panen vahepeal koguaeg lugusid edasi… imelik värk.
Liana, kui ma elaks kohas, kus saaks tita õue jätta, siis ma kindlalt ostaks ka monitori:)
Mhmh, ma jäin ise ka mõtlema, et kuidas siis parem oleks, aga ei mõelnud midagi head välja 😀
mul ka sama arvuti, valge-punane. nüüdseks 5 kuud omanud seda. on tõesti aeglane. ja tihti toutchpad jamab. aga seda on harva. muideks, mul on selline progre nagu Oceanis Change Backround W7, see päris ok isegi. niiet pead eraldi endale tõmbama progre, millega tausta vahetada.
🙂
Mõned nädalad tagasihoidlikult elamist on näidanud, et saab paljude tehnikavidinateta hakkama. Hetkel on kõige olulisemad veekeetja, pliit ja külmkapp 😀
Olgu, arvutita ei saa tööasju ajada ning mobiiltelefonita inimestega ühendust pidada, aga ideepoolest saab ka nendeta kenasti hakkama.
Kui aus olla, siis paar viimast päeva olen oma mp3-mängijat taga igatsenud. Paraku on see juba kuid töövõimetu 🙁
Daki, rõdu ei ole? Aga vahel on hea ka õhtuti, kui uks vahelt kinni ja ise teises toas telekat vaatad, asjatad, siis kuuled kohe, kui miskit on.:)
Kui arvuti korralikult ei tööta ja fotokast oled üle kasvanud, mismoodi nad siis asendamatud on? Just vägagi asendatavad ja tulekski asendada, minu loogika kohaselt.
hah. soetasin endale ka hiljuti samsung n220’ne (sügavroheline). see meeldib mulle hullupööra, aga esimesel õhtul tahtsin kohe taustapilti vahetada, kuid ei saanud sellega kuidagi hakkama. siis minu itipedest (kuigi ta ise eitab seda) teinepool ühmas, et kohe kindlasti saab vahetada (tal endal samasugune ja punane). ta hakkas siis proovima, aga lõpuks pidi ikka tunnistama, et mul oli õigus ja taustapildi vahetamine windows 7 starteriga pole võimalik. kurjam küll.
Telefoni kaamera pildistamise heli saab maha nii, et lülitad telefoni enne pildistamist hääletu peale (hoiad esilehel # nuppu all). Siis ei tee ta mitte piiksugi. Pärast peab ainult meeles olema, et hääle jälle tagasi paned.
Oijah, ma olin tõesti “jummala haige”. Need monsteriteemalised laused olid umbes mu päeva viimased sõnad, sest peale seda kohtumist olin võimeline vaid viipekeelele sooja õhku peale hingama.
Aga noh, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem vms. Sõitsin peale seda ikkagi Tartusse sõbranna sünnipäevale, kus lubasin istuda teki sees ja juua teed. My ass. Kui ma olin vaikides kaunite räuskavate naiste seltskonnas mõned mojitod joonud ja kell sai 2 ja kraade õues 10 (see oli enne neid kuumalaineid), tekkis prouadel idee, et peaks minema ujuma. Välibasseini. Ja ikka mina ka. Mojitode mõjul tundus see muidugi super hea idee ja täiesti vabandatav, kui mutid olid ju ka 100-kraadise sauna basseinile pealekaks kütnud. Okei. Bikiinid selga, sauna, basseini, 10-kraadi õhku, sauna, basseini, mojito, JÄÄGA, basseini, sauna, basseini, 10-kraadi, basseini, 10-kraadi, basseini ikka, JÄÄGA, siis sauna… Mäletan, et seal saunalaval veel mõtlesin, et oh bljäääääd, kuidas mu mees homme ühe naine-hull-oled paratamatuse ohke mu värskelt omandatud angiini peale teeb… Aga võta näpust. Kui ma hommikul peale seda tralli ärkasin, oli 1)nõiaväel täies hiilguses tagasi mu hääl 2)täiesti 0 köha 3)täiesti 0 nohu 4)ei mingit märkigi sellest, et ma kunagi üleüldse terve elu jooksul haige olen olnud. Ja mosteri raha kinkisin muide sõbrannale sünnipäevaks.
Hahahahaaa, Susan! Super! Esiteks see tõestab seda, mida ma olen kogu aeg teadnud – et mojitodel on võluvägi parandada KÕIKE. Ja teiseks, et kunagi ei juhtu nii, nagu ootad. This made my morning.
Noh, need asjad on selles mõttes asendamatud, et mul pole praegu ju midagi muud ja ilma ka ei saa, isegi kui nad on natuke “vigased”. Ütlen seda suurima armastusega, sest ma ikka ju täiega armastan nii fotokat kui arvutit, hoolimata nende puudustest. Aga ma alati ikka vaatan tulevikku ja veel võimsamate ja ägedamate mänguasjade poole, see ei tähenda, et olemasolevad kuidagi… nojah, tahtsin öelda, et kehvemad oleksid, sest nad ju on, aga ütleme siis, et vähemasendamatumad oleksid:D
Aarne, eks ma siis tean, kui kunagi spioonimissioonile lähen;)
G. Tausta saab veel vahetada Stardock MyColorsiga, aga ma pole enam viitsinud väga.