üks anekdoot ka

hoomamatu 5 Replies

Maamees sõidab linna asju ajama, aga õhtuks kisub kere heledaks ja kõht tühjaks. Astub siis restorani sisse, vaatab menüüd, kratsib natuke kukalt ja tellib siis ühe “Viini šnitseli”.
“Millised kartulid juurde lähevad?” pärib tülpinud müüja.
Maamees vaatab talle üllatunud näoga otsa, kratsib jälle kukalt ja küsib siis: “Ah… soo… Või et lausa ise saab valida?”
“No ikka saab ise valida,” kinnitab müüja.
“Ahsoo… No kui ise valida saab, siis ma võtaks “Jõgeva kollast”!”

5 thoughts on “üks anekdoot ka

    1. daki Post author

      Ei, minu teada juhtus see ikka päriselt, aga in my mind on see juba anekdoodiks muutunud.
      Ehk siis juhtus Rootsi laeval, nagu ma aru sain (vist) ja rääkis A. ema. A kurat see kogu nende perekond on krutskeid täis… Ei, vist ikka oli päriselt:D

  1. t05h4

    Päriselus on see tõepoolest palju naljakam. Üks mu endine kolleeg küsis Betooni 9 sööklas antsu kui uuriti, et mis kardokit. Sööklatädil läks omajagu aega, et asi läbihammustada, aga kui lõpuks pihta sai, oli päris kuri.

  2. T.

    Ja minu tädi töökaaslasega Mäo baaris juhtunud tõsilugu:
    “Üks karbonaad palun.”
    “Millega?”
    “Lihaga.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.