Lõpuks jõudis kätte aeg, mil ma küpsetasin oma esimese leiva. Jah, ma olen nüüd see naine.
Leib
Vaja läheb: juuretist, umbes 600 g rukkijahu, 100 g suhkrut, 2 tl soola, maitse järgi seemneid, vett, õli vormi määrimiseks
Valmistamine: sega juuretis poole liitri vee ja 200 g jahuga. Jäta 12 tunniks seisma.
12 tunni pärast lisa suhkur-sool, sõelu sisse 3-400 grammi jahu (retseptis oli küll pool kilo kuni kilo, aga mulle piisas 350 grammist). Sega sisse maitse järgi pähkleid-seemneid või mida hing ihaldab. Sega ja sõtku, kuni tainas on piisavalt paks, et lusikaga enam segada ei saa. Siis võta ära pisike peotäis juuretist järgmiseks korraks ja pane see külmikusse oma aega ootama. Määri vorm õliga ja tõsta tainas vormi kerkima (märgade kätega kõige mugavam). Kolme tunni pärast pane leib ahju, enne veel kata (näiteks seesami-) seemnetega 220 kraadi juurde 1h 15 minutiks. 45 minuti pärast kasta veega ja kata fooliumiga ja võta poole tunni pärast välja. Koputa vormist taldrikule ning jäta rätiku alla jahtuma-tahenema. Valmis!
7 thoughts on “Toiduklubi: Leib”
Sa unustasid ära selle koha, kus tuleb juuretis järgmiseks korraks kõrvale tõsta.
Kust juuretist saada?
Ma millegi pärast ei näe seda pilti, mis sa jutule juurde lisanud oled.
Mul üks kolleeg alustas leivategu juuretiseteoga:
“Kõigepealt nikerdasin valmis juuretise – võtsin kolm viilu Vabariigi leiba ja panin likku ~paari klaasi (päris) hapupiima sisse. Tegin leiva sõrmede vahel väiksemateks tükkideks ja et tal igav liguneda poleks, siis käisin teda aegajalt mudimas 🙂 kuni kaussi tekkis selline mõnus paksu kama nägu löga 🙂
Ja nii ta siis seisis kile all. Mõned soovitavad teda vahest puulusikaga ubida, mina kasutasin selleks aga omaenese väikseid valgeid puhtaid käsi. Ikka selleks et juuretist nö käimapeale saada ja talle segades natuke “õhku sisse lasta”. Ja nii umbes 5-6 päeva. Aeg on siin tegelikult suhteline, sest kõik oleneb temperatuurist, kus juuretist jaksu kogub. Mina hoidsin teda toasoojas kuid põrandasoojendus andis alt natuke vunki juurde. Tegelikult oli juba teise päeva lõpuks näha, et asi hakkab ilmet võtma. Neljandal päeval oli juuretist juba natuke kuulda, kuuendal päeval ei pidanud kõrva selleks enam kausile lähemale panema 🙂 Mühin käis täiega…”
Eh, mu vanaema just rääkis, kuidas ta üritas samamoodi ise juuretist teha, aga ei tulnud välja. Peaks talle selle edasi saatma:)
Kolleegil tuli välja küll. Selle juuretise lapselapselapse (jne) laps on mul praegu külmkapis oma järge ootamas. 🙂
Leivateo võimalusi on ikka nii erinevaid ja nii palju. See on vist umbes neljas variant mida näen 🙂
Minu leivategu lühidalt:
-sega juuretis käesooja veega, lisa rukkijahu, et tekib petipaksune lurr, võid törtsu maltoosat ka panna, ilus värv tuleb
-sooja kohta käärima kuni 12 tunniks
-lisa rukkijahu, peotäis nisujahu, soola, suhkrut, võta juuretisepoju
-jagan tavaliselt taigna kolmeks ja sõtkun sisse erinevaid lisandeid
-vormid paksu võikihiga kokku
-tainas vormi, silun märja käega, loen sõnad peale ja kerkima u. 1-3 tunniks, vastavalt kuidas aega on
-ahju 200kraadi juurde 20 minutiks
-kastan, keera kuuma veits vähemaks, 15 mintsa, panen fooliumi peale
-kastan, keeran kuuma vähemaks, 15 mintsa
-kastan, keeran veel veidi vähemaks (u. 160 on lõpus) 10-15 mintsa
Võtan välja ja märja rätiku alla jahtuma.