Niisiis, nädal aega tagasi alustasin ma suure hurraaga projekti “Sober September” ja “Viiekas”, seades endale kõiksuguseid huvitavaid eesmärke, mida kuu ajaga saavutada. Lausa foorumi tegin selleks puhuks siia blogisse, et saaks kaasakannatajatele kurta, kui tüütu see kõik on.

(Foorum viskab jätkuvalt mingeid veateateid ja ma tõstan selle teisele mootorile üle tänase päeva jooksul ja siis loodan, et asi saab õige hoo sisse.)

AGA. Peamine on see, et mul oli eelmisel nädalal kaks proovitööd, millest ühte ma tegin vist mingi 12 tundi, hommikul kella viieni suisa. Kuni lõpuks oli asi, mida ma otsustasin teha TÄIUSLIKULT, lõpuks kvaliteediga, millega ei julgeks isegi kunagisele Anne täikale müüma minna. Ja muidugi vürtsitas kõiki mu tegevusi absoluutselt mitteambitsioonikas plaan mõlemad tööd endale ka kindlustada (üks neist osakoormusega küll). Üldse mitte ebareaalne siht üheks ööpäevaks.

See kõik sattus ühele päevale (ööle) ajaga, kui kõik rohud keeldusid töötamast ja ajukeemia, mille tuules ma olin viimased paar nädalat purjetanud, otsustas kah tagasi tõmmata ja kõigest unetuse kingituseks jätta, siis jäigi üks öö magamise osas vahele. Selle asemel töötamist see muidugi ei takistanud. Hommikuks olin küll 1,5 kilo kergem, aga nii juhtmes, et õhtul päästis vaid kaks klaasi veini üleväsimuse põhjustatud wired ja hyper olekust. (Rohtudega ei hakanud enam igaks juhuks proovima, kogemus näitab, et kui ei tööta, siis ei töötagi, pole mõtet end medikamente täis toppida ja tuleb leppida, et kuidagi lihtsalt vahepeal mu keha otsustab minu eest, et üks kurnatuseni viiv ööpäev tuleb ette võtta.

Why?

Because fuck you, that’s why.)

Ja nii läksin ma mitu õhtut järjest lapsega koos magama ja ülejäänud aja värvisin erinevaid asju elamises erinevate värvidega. Ikka pärast seda, kui kõik proovitööd olid viimse võimaluseni (loe: hulluseni) lihvitud ja aju otsustas väikese puhkuse võtta, sest muidu ma lihtsalt põdesin PIDEVALT, et mis neist nüüd saab.

Ehk siis kokkuvõte: jõudsin ma JEE end veenda, et tuleks veel mingeid muid eesmärke täita. Üle poole nädalast olin üksikema kah, nii et ei ole mul siin ka uhkeid trennisaavutusi ette näidata.

Aga miinus kilo ja lotsov und imelikel aegadel – Sober September is back on track. Ja noh, seda tuleb küll tunnistada, et olen hakanud Milaga koos sööma, mis teoorias tähendab, et vähe, aga sagedamini.

Mph, ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis reedel “tähistasin” ühte õnnestunud proovitööd nende megaheade vahvlitega, mis minu meelest otse põrgu eeskojas valmivad, sest nii häid asju ei tohiks olemas olla… So… yeah. There’s that.

Ühesõnaga: algus oli tore ja hoogne, siis võttis hullus ja unetus ja muu elu üle. Õnneks ikka päris ebaõnnestunuks nädalat lugeda ei saa.

Nüüd luban, et tegelen selle foorumiasjaga ka ja et kõik hakkab kohe-kohe funkama.

Kuidas sul nädal möödus?

Ahjaa! Üks neist proovitöödest sai ka juba positiivse lahenduse – tänasest hakkan ma vedama ka Kingakaubamaja blogi. Tule ja vaata üle:)