pildike abielust

Sõidame Abikaasaga Saaremaale. Räägime igast asjadest, nagu roadtrippidel ikka, aga hetkeks on tulnud vestlusse paus. Ühtäkki…

Daki: “Miks on tellised just nii suured, nagu nad on?”
Abikaasa: “See oli omal ajal tohutu edasiminek ehituses. Erinevalt suurtest kividest või palkidest sai nüüd üks mees müüriladumisega hakkama, ei pidanud enam mitu töölist olema.”

Mõtlik vaikus.

Daki: “See on ikka täiega veider, et sul see vastus kohe varrukast võtta oli.”
Abikaasa: “See on ikka täiega veider, et sul üldse selline küsimus pähe tuli.”

Ja siis tulid tee äärde põdrad. Looduse awkward-faasis teismelised, kes ei oska oma pikki jäsemeid kuhugi panna ja liiguvad nagu oma tegevuses ebakindel liigendnuga.

18 mõtet “pildike abielust

  1. Jana

    Mul on alati mehele imelikud küsimused igapäevaste ja mitte-igapäevaste asjade kohta aga ta kahjuks reeglina vastuseid ei tea 😀 ju siis on liiga rasked küsimused! 🙂

    Vasta
  2. Nirti

    Tegelikult ma naatuke parandaks su meheraasu väidet. Telliseid, mudast tehtud, hakati tegema ja valmistama juba väga ammu, minu teadmised on peamiselt egiptusega seotud. Esialgu mudatelliseid tehti ja kuivatati, segati vist mingi heinapudiga/pillirooga ja siis seati raamidele kuivama.

    Ja telliste kuju ja suurus arenes välja kõige lihtsamatel põhjustel – suuremad tellised kuivaksid päikese käes maailmatumase aja ja jääksid seest niiskeks ja ei oleks nii head, nõrgad. Samuti telliste põletamise juures on oluline, et kuumus jõuaks ilusasti tellise keskele ka ja ei tekiks olukorda, et pealmine osa on juba täiesti kõva, vesi aurustunud ja keskele jääks mingi niiske osa, mis hakkaks tellist lõhki ajama (veeaur)

    Selles osas muidugi ka, et kui juba hakati ise tegema ehitusmaterjale, siis tehti need ikka üsna käepäraselt ka ikka.

    Siinkohal võtan rõõmsalt vastu kõiki parandusi ehitusteadjatelt, mul tekivad ka maailma kohta küsimused teinekord.

    Vasta
  3. Nirti

    Ahjaa, ja mul tekkis kunagi ühele boyfriendile küsimus, et miks inimesed soojad on. Et ihu temperatuur keskmiselt 36,6 kraadi, samas kui väline temperatuur reeglina palju madalam on (ka soojades maades läheb öösiti väga külmaks, kõrbes võib olla 50+ kraadi päeval ja öösel 0 või miinuskraadid). Tükk aega mõtlesime.

    Vasta
  4. AbFab

    Et nagu valkude stabiilsuse juurde jõudsite välja, ma loodan? St kas “kuidas nad soojad on” või “miks nad soojad on?”

    Vasta
  5. daki Postituse autor

    Nirti, aga ta ei öelnudki ju, et see uus leiutis on, ütles, et “omal ajal”. Ilmselt ta mõtleski siis sedasama aega, mil neid tegema hakati…

    Aga see soojuse küsimus, hmm, huvitav ma pole valkude stabiilsusest kuulnudki. Kas seda ei õpetatud koolis? Et miks inimesed soojad on? Kui õpetati, siis on mul küsimusi, kuidas ma bioloogia eksamil 64 punni skoorisin, seda põhiasja teadmata…

    Vasta
  6. AbFab

    Ma loodan, et te enda jaoks suudate sõnastada küsimuse rohkem nagu nii, et “miks püsisoojased loomad soojad on”, mitte ei piirdu inimestega, onja.

    Vasta
  7. AbFab

    St ma ei taha mingi teadlane olla (või noh tahaks, ag ailmselgelt ei ole), aga enamik ainevahetuslikke ja ensümaatilisi protsesse vajavad teatud kiirusel toimimiseks teatud optimaalset temperatuuri, mis kipub olema 34-40C vahel. Ja valgud, et mitte denatureeruda, vajavad temperatuuri, mis keskeltläbi ei ole üle 42C.

    Vasta
  8. luize

    Kehasoojusega on veel nii, et kui inime hakkab külmas näituseks jahtuma, siis siseorganeid hoitakse ikak soojaks. Et kõigepealt külmuvad käed-jalad, sest ilma nendeta võib põhimõtteliselt fungata veel.
    Ükskord saunas hakkasin juurdlema, et sellise loogika järgi peaks kuuma käes, näiteks saunas, siseorganeid jahedamana hoitama. Ja vähemalt mulle on sestpeale küll tundunud, et aurusaunas on kõht alati külm. Selline pseudoteaduslik arutelu iseendaga.

    A vaikusemomendi parim küsimus on muidugi “Mis need joped muidu ka maksavad?” jäta see meelde, saad hiljem seltskonnas hiilata.

    Vasta
  9. Nirti

    Nojaa, valkude stabiilsus-ainevahetus, aga meil on ju ka kõigusoojased loomad/olendid? Maod, sisalikud? Jah, neil aeglustub… Ja see temperatuur on ju erinev ka, inimestega samas kaaluski koerte kehatemperatuur on ca 39 kraadi, inimene on sellise temperatuuri juures sirakil ja ootab surma. Et millest see erinevus? Ja mis seda soojust üldse tekitab? Kust see tuleb? 😀 Sellised eksistentsiaalsed mõtted. Et kas rakud eritavad soojust?

    Mina sain bioloogiaeksamil 77 punkti vist, valkudest ei rääkinud me midagi, enne eksamitele ATP tsüklile (oli vist?) ja taimedele ja geneetikale pühendumsime.

    Vasta
  10. Nirti

    Ahjaa, seltskonnas küsimiseks vaikushetkel on hea: “When does the narwhal bacon…?”

    (the narwhal bacons at midnight)

    Vasta
  11. triangel

    AbFab, selle asemel et pidevalt imestada, seleta siis ometi inimestele ära mis neid huvitab.

    Vasta
  12. AbFab

    Tead, triangel, ilma igasuguse viha või irooniata – kui inimest miski ikka väga huvitab, leiab ta selle vastuse ise ka üles. Internet on suur ja lai. Muidu pärast levitadki mingit võib-olla väärteavet ja jaurad ise, et “aga AbFab netis ütles!”

    Vasta
  13. triangel

    Nõus, aga käia ja suurte tähtedega imestada, et mismõttes nagu te kõik nii lollid olete ei ole ka just eriti konstruktiivne. Me saime juba esimese korraga aru, et sinu jaoks on see küsimus sama jabur kui keegi vaikselt arutaks, et mismoodi see päike ikka ümber maa tiirleb.

    Vasta
  14. daki Postituse autor

    Bahahahaa! Kust soojus tuleb – selle võiks ju ka järgmiseks vaikushetkede hittküsimuseks. Mul muidu on olnud selleks küsimuseks: “Oot, kelle vend?”

    A minu meelest on väga kõva ju see, et “AbFab ütles”. Ma hakkan seda kasutama niisamagi. No nagu vanasti öeldi, et “Usu mind, ma usun naabrinaist, naabrinaine usub jumalat”. Nüüd on lühidalt: “Ma usun AbFabi!”

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.