Kaheksas (ja ilmselt eelviimane) külalispostitus tuleb Mare Sabolotnylt. Sellest, miks ja kuidas külalispostitused siin ilmuvad, saab lähemalt lugeda siit. Mare sai kingituseks minu raamatu «Naistest, lihtsalt». Kõigi selle postituse all kommenteerinud inimeste vahel läheb nädala lõpus samuti loosi raamat. Ja muide! Tegelikult käibki «Naistest, lihtsalt» mõneti kokku raamatuga «Meestest, lihtsalt», seega teeks nüüdsest nii, et loosiõnnelik võib ise valida, kumba raamatut auhinnaks soovib.
Eelmise külalispostituse kommentaaride hulgast valis random.org välja taas kolmeteistkümnenda kommentaari, seega saab raamatu Nell. (Meili mulle!)
***
Mare Sabolotny on kirjanik, kellelt ilmus äsja romaan “Peaaegu inimene”, Mare igapäevamõtteid võib lugeda tema blogist. Mare on nii äge naine, et tal on isegi Vikipeedias oma lehekülg ja ka tema abikaasa Vahur Afanasjev on kahtlemata üks coolimaid inimesi.
***
MEESTE JA NAISTE KEEL
Autor: Mare Sabolotny
Minu jaoks pole meestel ja naistel enam nii suuri erinevusi, kui siis kui ma veel vallaline olin. Võib-olla suhtlen ma rohkem paaridega, kes on kokku kasvanud hermafrodiitseteks olenditeks. Või siis pole enam vahet, kui jahti pole? See on juba omaette diskussioon.
Kui pikalt mõtetes tuhnida, siis ühte asja olen viimasel ajal tõepoolest märganud, nimelt et mehed suhtlevad meeste keeles ja naised naiste keeles. Naiste keelest saan ma väga hästi aru, minu jaoks on see justkui kirjakeel, väikse erandiga, et tuleb rääkida vähemalt kaks korda pikemalt kui on vajalik sõnumi edastamiseks ning tihtilugu pole sõnumit üldse vaja. Meeste keel aga ajab mind päris tihti segadusse. Ehk hiljuti õpitud keeled on sundinud mind unustama seda vana „võõrkeelt“? Või siis pole ma meestest kunagi aru saanud ja lasknud kogu nende info ühest kõrvast sisse ja teisest välja? Pole aimugi.
Mehed räägivad väga palju kodeeritult. Ja kasutavad väga palju imelikke väljendeid. Üks parimaid näiteid on üks belglasest sõber, kelle jutust ei saa ma mitte kunagi ühte sõna ka aru, kirjutas mehe Facebooki seinale sõnumi: „anutha one bites da dust? rides da bus?“ Nägime seda koos ja mina pidasin seda nii seletamatuks, et pidin valjult kommenteerima. Mees aga käitus nagu see oleks kõige ilmselgem asi ja seletas, et see on naljaga küsitud, et kas närv on sees ja kuidas olla on enne pulmi.
Aktuaalsem on minu jaoks see, kuidas ma ei saa meestega asjalikest asjadest rääkida. Mulle jääb tugev mulje, et nad ei saa minust aru ja kuna mingit tulemust ka ei ole, siis ilmselt on see tõsi. Head näidet ei tule praegu pähe, räägin siis ühest intsidendist Nordea pangas, mis võis olla tingitud telleri ülddebiilsusest mitte soolistest eripäradest. Nimelt läksin mina Nordea panka, istusin toolile ja palusin, nii selgelt ja valjult kui oskasin, tõsta nii minu internetipanga kui ka sularaha väljavõtmise limiite. Mees hakkas kohe tegutsema, blanketid, asjad, 15 minutit, nagu ikka pangas on. Mees veel uuris, kas mul on kohe vaja uusi limiite ja kuna oli, siis tegi isegi vastavasse kohta telefonikõne. Tänasin hea teeninduse eest ja läksin minema. Kodus hakkasin siis ülekannet tegema, „päevalimiit on ületatud“. Pärast 2 üritust ja ropendamist, kiskusin käekotist välja pangast saadud blankettide koopiad ning lugesin selge sõnaga, et ta oli tõstnud ainult sularahaväljavõtte ja tehingute üldlimiiti, viimast tuletas ta muuseas ise meelde. Muidugi on ka see näide äärmuslik, sest Nordea pank on jätnud mulle mulje, et nad ongi täiskollektiivselt debiilikud.
Kõige tugevamini tõstavad eri keeled pead minu ja minu mehe vahelises suhtluses. Võiks ju arvata, et inimesed, kes on 3 aastat koos olnud saavad üksteisest aru, aga ometi tunnen alatasa mingisugust nihet ja leian end talle seletamas üht asja juba kolmandat korda. Ja ka vastupidi. Kõige tipuks selgub umbes 90% meie tülide lõpus, et asi oli alguse saanud möödarääkimisest.
Kui tunne on sees, siis ilmselt on sel ka mingi alus. Viimasel ajal lükkan oma meest rääkima isegi minu meestuttavatega, kui jutt peab viima tulemuseni. Sest, vabandust, ma ei räägi meeste keelt.
9 thoughts on “NAISTEST, LIHTSALT ja MEESTEST, LIHTSALT: Külalispostitus Mare Sabolotnylt”
“Kõige tipuks selgub umbes 90% meie tülide lõpus, et asi oli alguse saanud möödarääkimisest.”
Ma ei ole üldiselt usklik inimene, aga aamen selle peale! 🙂
Teisalt on see ju ka tore, sest et võtan iga kell pigem väikese möödarääkimise (mille peale võib-olla tüli lõppedes isegi natuke naerda saab!) kui et põhjuseks oleks 90% ulatuses põhimõttelised erimeelsused…
Vana nali see, et me teineteise keelt ei mõista.
Meenub lemmik naerukoht Jan Uuspõllu Ürgmehe monoetendusest: kus paarikesed lähevad teineteisele külla..Mehed võtavad tööriistad ja lähevad alla keldrisse auke puurima, naised istuvad tassikestega köögis. Sõidab siis külaskäinud paarike pärast koju ja naine uurib, et
naine:nooh mida sa siis teada said põnevat
mees: ah ei midagi erilist
naine: kuidas nii? mida te siis need 3 tundi seal tegite?
mees: midagi ei teinud, auke puurisime. (ja olid vait või rääkisid millestki konkreetsest)
naine: a ma sain teada et sellel ja sellel on abieluprobleemid ja … lõputu jada uut infot.
Sest naised on ju korilased ja muudkui näpud käivad samal ajal suu vadiseb peas, infovahetus peab olema. Mehed käivad jahil, üksi enamasti, või siis sõbraga koos vaikides.
Kift, et see kõik just nii ongi!
mulle tundub, et naised saavad meestekeelest palju paremini aru kui mehed naistekeelest. mehed peavad vahel ikka t2iega aju poolitama, et mingitest suht labastest vihjetest aru saada. ise naiste kasvatatud!
“i don’t need google, my girlfriend knows everything”.
Nõus, mehed ja naised räägivad eri keeli. Igasugu mõistujutud, vihjed ja ümbernurgajutud jäävad meestele sageli arusaamatuks aga samas mulle naisterahvana takitavad segadust ka meestepoolsed vihjed ja mõistujutud. Eks elu ole õpetanud, et konkreetsus tuleb reegline kasuks.
Seda sigimist-sagimist ja lõputut kommenteerimist (Sellel ja sellel on ikka elus nii ja miks ta seda tegi ja kuidas ja …) mehed tõesti ei salli, ega haara. Seda harrastan sõbrannadega. Muidu olen ise pigem info-inimene, mulli seest on raske mõtet haarata. Samas mees võib lõputult mullitada ja mina pean siis lõpuks küsima, et mida sa öelda tahtsid … Ega ei tahtnudki midagi öelda, vaid lihtsalt rääkida …
Aga tülide koha pealt ikka vana tõde. Isegi lihtlausest võime teinekord täiesti erinevalt aru saada … Aga tundub, et tema oskab minu mõttemaailmaga end rohkem kohandada kui mina end tema omaga. Tihti kuulen, et ja-jah, ma tean küll, et sina said nii aru … Mina muidugi ei tule selle pealegi, et keegi võib minust erinevalt aru saada 🙂
Meie vist peame teineteisega liialt palju m6ttelisi vestlusi maha, sest hiljem siis ei mäleta enam millest tegelikult k6neldud ja mis alles m6ttes m6lkumas… Enamus konflikte sealt tekibki: “No kas sa siis ei saa mulle konkreetselt öelda, mis vaja on?” “Aga ma ju juba ütlesin!!!” “No krt, ei ole öelnud!”
…. ja nii nad välja suridki….
Meeste keelt on täitsa võimalik õppida, aga jube raske on 😀
Aga tegelikult taandub kõik ikka ja alati sellele, et kas kuulata vestluskaaslast sisuliselt või lihtsalt “kuulda”. Kuulamine ja kuulmine.
Ma hetkel mõtlesin, et sellega on nii nagu ..
Me käisime täna emaga poes, seal on silt “Kõik kooliKOTID -..%” ja tema ütleb, et “äh, ainult koolitkotid”. Loeb siis teist täpselt sama silti 2 sammu eemal, ja ütleb “näed , vihikud soodukaga”. Mina selle paale, et VIHIKUD ei ole JU! “No, mis mõttes ei ole.. Ups, ei ole jah”
Ja eelmine kord, kui oli kaks sooduskupongi kõrvuti, loen mina välja, et “Kõik riidekangad AASTA lõpuni -50% ” ja “Kõik kangad AUGUSTI lõpuni -30%” .
Ja mitu korda loen, ise umbe õnnelik, et aasta lõpuni riidekangad nii suure soodukaga, milline õnn. Järgmine päev, kui emale rääkisin sellest, siis taipas ta mind parandada. Ei ole midagi aasta lõpuni nii soodsat. .
Mõte on selles, et me alateadvus näeb ja kuuleb seda mida tahab. See valib välja täpselt selle, mis meie tujude ja mis iganes asjadega hetkel sobib, kuigi see ei pea meile endile üldse mitte meeldima. Ja iga inimese alateadvus on nii erinev, nagu ka iga inimene.
Isiklikud kogemused on selles vallas, et naistega on olnud palju raskem “ühte juttu rääkida ja teineteist mõista” kui meestega.
Kas ma siis üritasin kuulata või seletada, kõik läks selle ühega ühtepuhku valesti.
Ma seekord ei oskagi midagi ise lisada, sest Mare jutt läks nii täppi. Meil on samuti enamasti nii, et üks räägib aiast, teine aiaaugust ja nii need tülid tulevadki.
Samas on väga erinev “keel” ka eri meelelaadiga inimestel. Ega igaüks hoomagi selliseid sarkastilisi nalju, nagu mina teha armastan teinekord ja võin nii inimesele liiga teha, ise tahtsin nalja teha. See ei olenegi niiväga soost.