Toiduklubi: Mac’n’cheese ehk makaronid juustuga

Juhtus nii, et eriti midagi kodus süüa polnud. Juhtus ka nii, et Naabrinaine läks Tartu ja tal jäi üle piima. Lisaks oli juhtunud nii, et Abikaasa tõi eile juustu. Siis guugeldasin ja avastasin, et eestikeelses veebis polegi eriti makaronid juustuga ehk klassikaline mac’n’cheese väga kajastust saanud ja nii juhtuski, et DEKADENTS! Juust! Makaronid! Kilokalorid!

Vaja läheb: umbes pool pakki ehk 250 g meelepärast pastat (mul olid fussilid), 2 klaasi (umbes 400 ml) piima, magusat sinepit, soola-pipart, 150 g riivitud juustu, 4 spl võid, 4 spl jahu, natuke veel võid praadimiseks, riivsaia

Valmistamine: keeda pasta, kurna. Pane pannile või, kui see sulanud, lisa jahu. Sega. Purtsata juurde sinepit, lisa maitse järgi soola-pipart. Lisa aegamisi juurde piim, pidevalt segades. Segama peab seda nüüd ikka korralikult, mina võtsin isegi vändaga mikseri appi (ma tõesti ei tea, kuidas seda nimetatakse… mul ei tule isegi selle vändavaba asjanduse nimi meelde… emaaju… noh, see, millega asju vahtu klopitakse). Sega ja sega, kuni segu on mõnusalt paks. Seejärel lisa hulka riivitud juust, sega veel. Nüüd – mina kasutasin kohe pannina sellist, mida võib ka ahju panna – ehk malmpanni. Kui sul sellist pole, siis pead sa selles faasis võtma ahjunõu, selle võiga määrima ning kokku segama pasta ja piima-juustusegu ning kõik vormi valama. Panni peal pruunistasin veel riivjuustu ja katsin.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 20-25 minutit, kuni pealt kuldne ja roog mulksub.

Ahjah, kuna mul oli ka liiga palju tomatit, siis panin ma enne ahju ka hakitud tomati hulka, aga klassikaline roog on ikka ilma tomatita.

Söö ja tunne, kuidas iga suutäis su puusadel maandub, seal tuttavaid rasvanägusid näeb ja pokkerit asub mängima.

15 kommentaari

  • marit

    Vurrvispel?

  • Marite

    “Söö ja tunne, kuidas iga suutäis su puusadel maandub, seal tuttavaid rasvanägusid näeb ja pokkerit asub mängima.”

    Aww, don’t you just love that feeling!

  • daki

    VISPEL!!! Muidugi!
    Omg, ma olen tõesti peast soojaks läinud…

  • Siin on minu variant: http://killuke.blogspot.com/2009/05/vabad-paevad.html

    Ameeriklased söövad mac ‘n’ cheese ja kanadalased kraft dinner 🙂

  • Ja unustasin veel midagi nimetada, olen sinna sisse ka riivinud porgandit ja pannud lillkapsapüreed. Et ikka natuke “kasulikum” oleks lastele 😉

  • miu

    Miks niiii palju jamamist ja sodi-plöga lisamist, mitu korda kuumutamist ja kokkuvõttes toidu asemel sularasva valmistamist? Mingi mõttetu peenutsemine mu arust. Vana hea kodune värk oleks ikka nii, et makaronid keeta, siis pannile, maitsestada soolaga-pipraga, sibulat võib kah enne panna, pärast riivjuust peale ja natuke kaane all seista lasta, siis klassikalist tomatipüreed/pastat peale uhada ja ongi ülihea. Mingit jahu-piimapaska pole küll vaja.

  • See sodi-plöga on tegelikult kõik koos päris hea 🙂 Tasub vaeva küll. Eriti meeldib mulle pisut krõbe riivsaia-juustukate. Tegelikult leian, et makaronivorm (peaks vist eesti keeli olema 😉 on üks hea viis, kuidas toit päev varem valmis teha, et siis lapsed saavad selle ise peale kooli ahju torgata (kui nad nii suured on muidugi).

    • daki

      Maitse asi jah, või noh – ega ei peagi ju jamama ja “peenutsema”, aga vahepeal ju võib. Pealegi tahtsin ma teada, mis selles mac’n’cheese’s nii erilist on, et vaat et rahvusroog teiselpool suurt merd. Mina nt ei saa aru, miks peab kooke tehes spetsiaalselt jälgima, et kõigepealt munad ja suhkur, siis piim ja jahu jne. Ma viskan kõik kokku ja segan ära ja käib kah.

  • Peaaegu et rahvusroog jah. Siinsed lapsed kasvavadki selle peal üles, peaaegu 😀 Hea lihtne teha, jne, eriti see, mis karbist tuleb ja millele pulber ja piim ja või juurde vaja ainult panna. Üliõpilased pidid siin ka tihtipeale selle peal elama, sest hästi odav ja väga toitev! Nii nagu meie kunagi ühikas kartuleid praadisime 🙂 Üldiselt, ehtsa kartulite peal üles kasvanud eestlasena, vaatan makarone pisut skeptiliselt 🙂

    Mina olen juhtumisi keskkoolis toiduainete tehnoloogiat õppinud ja eks seal ole oma põhjused, miks just kook oma reeglite järgi kokku segatakse. Mis ei tähenda, et ma retsepti kipuks täpselt jälgima. Minu lemmiksaateks on Top Chef ja nende kõige suuremaks probleemiks toitude valmistamisel on just küpsetised. Niisama praadi ja suppi valmis meisterdada pole keeruline (eksimise ruum on suurem), kui aga näiteks küpsetuspulber otse hapupiima sisse valada või näiteks seesama küpsetuspulber korralikult jahus/taignas segamata jätta või seda liiga vähe panna, siis võib asi päris nihusti minna.

  • kristel

    seda peab KOHE tegema hakkama! kaloriisu kohe tuli peale noh!!!
    mul ei tule kunagi ükski ahjuasi välja, loodetavasti seekord mingi erand

  • kristel

    tuligi välja, aga suure segamisega unustasin piisavalt soola panna 🙁 järgmine kord paremini, ma tegin gouda juustuga, hommikuks oli see nagu lasanje rohkem kui pasta 🙂

    ja esimest korda puutusin riivsaiaga kokku, nii tore oli vaadata kuidas ta ilusti pruuniks läks ja liiva meenutas 🙂

    blogiretseptid on lahedad ! järgmiseks teen susani kreekatoite

  • kristel

    appi! ma olen sellest nüüd sõltuvuses ja puusad harjusid ära, et sinna koguaeg midagi maandub

    tegin eile veel ühe korra kell 22 läbi õhtulhilja seda pastat. noh et tööle kaasa võtta, aga ikkagi sõin ju pooleldi öösel kaa! kui õudne 😀

    kommentaaridestki näha, et mind see retsept ükskõikseks ei jätnud!

  • Rene

    Täiega hea oli tegin ka seda lihtsalt super panin ainult natuke rohkem piima igaks juhuks sest tundus olevalt liiga paks,avastasin et minu ahjuvormil oli kirjas mac and cheese,idee sain simsist :-),olin huvitatud kuidas maitseb simsi toit:-) aga retsep on super!

  • Helina T

    Kas lõpus pruunistasid riivjuustu või riivsaia. Ma ei leia kuhu riivsai läks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga