Tallinn is taking my virginity

hoomamatu 17 kommentaari

Ma olen elanud poolteist nädalat Tallinnas (õigemini, väga suur osa on selles, et ma olen elanud Koplis) ja olen selle aja jooksul:

  • saanud ühistranspordist mingi vanamemme käest (kes sõitis kaks peatust, mina sõidan 15 peatust) sõimata (“Kui meie rasedad olime, siis me seisime püsti!”)
  • ja algatanud sellega seoses suure tervet trammi hõlmava tüli, kuhu sekkusid lõpuks minu kaitseks üks asjalik proua (“No mida te õiendate! No miks te peate õiendama?!) ja alkoholilemb mees (“Vanadus teeb ikka lolliks! Võtke teinekord suur silt kaasa ja kleepige toolile, et see on minu tool!”)
  • kasutanud ID-piletit esmakordselt ja näinud ka mupo kontrolle
  • käinud esimest korda 3D kinos ja isegi näinud neid 3D värke (ma arvasin, et mul see pimeda silma tõttu ei õnnestu)
  • käinud kolmel jõuluturul
  • löönud seal laiaks terve jõulueelarve
  • näinud inimesi odekolonni ostmas, joomas, selle järgi haisemas
  • näinud inimesi minu eesistmel odekolonni joomas ja selle järgi haisemas
  • arvanud, et olen näinud pealt sissemurdmist
  • arvanud, et mind jälitavad Koplis kell 22 töölt tulles vene keelt kõnelevad spanjeliga mehed
  • mitte maganud
  • koduigatsusest nutnud
  • tundnud end tööl täieliku feilina
  • autoga iseseisvalt sõita ja mitte ära eksida või liiklusohtlikke olukordi tekitada

Tegelikult oli mul terve hunnik (või okei, mõned) pilte jõuluturgudelt, aga ma panen need üles teine päev, kui pole nii… feil olla. Ja kui on aega ka rohkem.

17 thoughts on “Tallinn is taking my virginity

  1. Jaanika

    Tallinn on minu paljude “esimeste kordade” linn. Mõned asjad jätan enda teada, aga näiteks Tallinnas sain oma esimese (ja siiani ainsa) mäluka,oksendasin bussi, nägin narkojoobes inimesi ja ehtsaid prostituute. Kogu Su jutt kõlab ju toreda ja lõbusana ja oleks üks tore seiklus, kui seda teise pilguga vaadata 🙂

  2. Silja

    Tean, mida Sa tunned 🙂 Minuga juhtub seal sageli neid esimesi asju, õnneks olen autoga sõitmise seal selgeks saanud.
    Aga üks jubedamaid asju juhtus just Kopli trammis, kui pidevalt tundsin, et minu kott elab justkui oma elu. Maalapsena manitsesin kotti paigale ja ei osanud midagi halba aimata. Korraga leidsin kotist ühe ähmase pilguga tüübi käe. Ma arvan, et mul vajus šokist suu ka lahti… Kuna parasjagu oli peatus (Põhja puiestee), kasutas tüüp võimalust ja hüppas uksest välja. Õnneks oli see ilmselt viimane hetk ja rahakott jäi mulle alles, kuid endast väljas olin ma tükk aega ja pärast seda hoian trammis kotti kindlalt rinnal 🙂

  3. AbFab

    Tallinna ühistransport on tõesti midagi muud kui Tartu oma. Tallinnas on seda tõesti kasutada vaja ja seal kulgeb igasugune seltskond. Tartus ma keeldusin selle raha eest nende lollide bussidega sõitmast. Kontrollid on faking ikaldus, palju on neid.

    Aga üldiselt iga kirvenäoga venelane ei taha sulle kohe kallale tulla ja juttu alustab ka ainult umbes iga kolmas. (See viimane on vähemalt suvel täiesti tõsi).

  4. Kristi

    Kas vanamemm ühistranspordis omas x-ray visiooni või kuidas ta sinu raseduse tuvastas? Või oli ta nii ebameeldiva käitumisega, et pidid talle põhjendama, miks sa sama palju istekohta vajad kui tema? Praegu külmad ilmad ja niisama ju riiete alt punu veel näha vist ei ole?

  5. muuseas

    ma ei tea, KUI koplis sa elad, aga minul aastaga siin pelgulinnas (mis mõnede inimeste jaoks on ka kopli, minu jaoks algab kopli stroomi rannariba lõppemisega) on ainukesed sinukirjeldatud kogemused juhtunud, kui sõle tänavale ronin. nii kaua, kuni sealt eemale hoida ja ühistranspordis raamatut lugeda, ei näe üldse nii põnevaid asju.

    sõle bussikates olen ka näinud narkareid tantsimas ja kolde pst-sõle risti säästuka ees proste prostueerimas. aga oota, kui kevad tuleb ja kõik roheliseks läheb ja linnud laulma ja vene vanamehed malet mängima hakkavad. tõeliselt äge.

  6. cristal

    siin lugedes meenus kohe oma Tallinna-periood (ma küll elasin Mustakal, aga töötasin Patarei vanglas, nii et lõunaaja jalutasin sealkandis).
    aga mu meelest kodu-tunne tekib aja jooksul, ükskõik, kas tahad kolida või mitte, kohe ei tunne end kuskil nagunii koduselt. selle tunde saab kasvõi naksuvast põrandast, kolisevast veetorust või aknast vindist naabrimeest koju tulemas nähes.
    kui viitsid, kirjelda natuke, kuidas su uus kodu välja näeb ja milliseid hääli/nähtusi teie uue kodu ümbrus sisaldab.
    kodu teevad inimesed ja loomas. su kallid on ju sinuga ja kohe-kohe tuleb üks üliarmas nupsik veel juurde!!! paita aga kasse, nad nurruvad kogu nukruse ära 😉

  7. daki Post author

    Kristi, see situatsioon oli umbes nii:.

    Vanamemm (ei kellelegi, pingsalt üle mu pea vaadates): “Ega jah, tänapäeval päevad noored ju istuma…”
    Mina: “Noored on rasedad ja noortel jalad valutavad.”
    “Ei no, meie ajal seisid rasedad püsti!”
    Tädi kõrvalt: “No mis te õiendate?!” jne

    Ma elan Kopli täitsa lõpus, maha läen lõpp-peatuses, nii et siin ma näen jah igast tralli:) Ei, muidu on tõesti naljakas, aga kui üksi hilja ringi käia, siis on kõhe. Ma olen kartma hakanud, varem ei kartnud üldse…

  8. Mutike

    Daki, varu endale üks pipragaas. Need on tänapäeval tillukesed asjad, mis mahuvad taskusse ja ei maksa suurt midagi. Kui õhtul hilja Koplis ringi liigud, siis hoia seda peos, see annab kindlustunnet. Kunagi liikusin töö tõttu pidevalt hilja õhtul ringi bussijaama kandis. Ainult ühel korral on narkomaan tulnud raha pommima, tookord päästsid kiired jalad ja pipragaasi laskma ei pidanud, aga oluliselt tugevam tunne on sellistega kohtudes, kui tead, et miski relv ikka peos on.

  9. Am66b

    Ennekõike tahan öelda, teretulemast Tsikaagosse aka Kopli.
    Ise olen elanud Tsikaagos 5aastat, esimene aasta oli ränk. Sest eelnevalt elasin ma Pirital ja Rahumäel, kus ei toimunud “äktsioneid”, kus narkareid ei näinud, asotsiaalsete elukommetega inimesi nägi ainult hetkeks prügikasti “sorteerimas”..
    Lustakaid olukordi näeb, Sirbi peatuses. Mitte küll talvel, siis hanged. Aga kevadel-suvel-sügisel, on suurem seltskond istet võtnud neil kahel pingil trammipeatuses. elu käib kella 6st hommikul kuni hilistundideni öösel. Varahommikul shopeldi trainoid putkast, vähe kangemad jalad pidasid peale lõunani vastu, kuid oli langenuid, kes magasid “Revalia” sildi all…
    aaga ilus on ikkagi see p-tallinn. =)

  10. Nele

    Ma tean, et see oli tollel hetkel spuuki olukord, aga kui nüüd kõrvaltvaatajana (-lugejana) seda olukorda meeste ja spanjeliga ette kujutada, siis tuleb ainult turtsakas naeru mu seest:D Spanjeliga! Hahahahhaha. Pisike nummi spanjel. See oleks pättidele superhea maskeering.

    Ja siis muidugi hakkasin ma naerma Mutikese kommentaari peale “varu endale pipragaas”. Ma edasi ei lugenud, aga kuna eelnev vestlus oli selle õiendava trammitädi juures, siis miskipärast ma panin kaks ja kaks kokku ja irvitasin, et keegi on veel hea huumorimeelega ja soovitab õiendavatele provvadele pipragaasi vastu vahtimist lasta.
    😀

  11. daki Post author

    Hahaha! Ei, pipragaas on mul plaanis, mees kinkis hoopis siukse eriti šefi taskulambi, millega saab vajadusel kellelegi silma virutada.

    Sirbi peatus on tõesti üks kummaline koht. KÕIK lähevad just seal maha alati, kogu aeg mingi action käib.

    Spanjel oli numm jah:D Aga mehed tõsised, vaikivad ja jälitajalikud.

  12. Nele

    Taskulamp-relva kohta- kui Tartus kaubamaja juures kunagi noorterpundid hängima hakkasid, siis keegi ütles kuldsed sõnad: “Tänavakakluse esimene ja ainus reegel = löö ise esimesena ja jookse ära” (kuigi pigem on see tänavakakluse algatamise 1. reegel vist:) )

  13. Martin

    Ma võiks teile kopli turvalisusest rääkida loo, kuidas me paar aastat tagasi seltskonnnaga Sepa baaris (nüüd on selle asemel vist supiköök) peol laiamas käisime ja kuidas üks seltskonnaliige puupüsti baari täis oksendas. Tulime sealt pool kolm öösel jala tagasi ja mitte kellegiga ei juhtunud midagi. Aga te nagunii ei usuks 🙂

  14. Maiden

    Hei! Tallinas ühistranspordis võib rasedana ka selle eest sõimata saada, et sõrmes ei läigi abielusõrmust. Sõbrannal olid näpud pistes rasedana ja ikka mitu- mitu korda kommenteeriti vene keeles. Või kui juhtud noor välja nägema jne. Ma hakkasin seal muide vene keeles mõtlema.

    Elasin ka Koplis, kuid paari kuuga vist jäeti mu nägu meelde, alguses vahiti kogu aeg, aga mingi hetk hakkasin end hoopis turvaliselt tundma. Mingid hängivad tegelased hakkasid lausa noogutama, kui trammilt maha astusin ja kodu poole jalutasin, nagu omale jopele või nii :D. Vastasin siis samaga, sest nina püsti ajamine tundus just tulega mängimine. Kui öösel putkast taksojuhile raha pidin vahetama ja ta pakkus, et läheb ise, siis keeldusin- mh, omas kandis olen! Lasnamägi tundub sada korda ohtlikum. Mina tundsin end kindlalt ja suutsin selle “agulipiirkonnaga” paremini suhestuda.

Vasta Am66b-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.