tahanlund

Ma tahan lund. Ja ma tahan jõule. Mul on kopp ees sellest vihmast ja pimedusest ja sellest, et lund ei ole. Ja ma olen tüdinenud tuulest, kuigi ma tean, et varsti hakkan ma alles õiget tuult nägema ja ma lohutan end mõttega, et eelmine kord harjusin ma aasta ajaga selle tuulega täitsa kenasti ära.

Ma tahan lund.

Ja ma tahan jõule.

Kas täna on reede? Täna võiks olla reede. Persse!

Ma tunnen end viimasel ajal pidepunktita. Justkui peaks kohe jälle algama uus elu ja justkui, aga tegelikult ma tahaks, et ma saaks ühes kohas kauem kui kaks aastat elada. Ma tahaks midagi, mis pole ajutine. Aga kõik mu elus on ajutine ja see on faking frustreeriv.

Jri tuletas meelde, et on Pink Floyd ja nüüd ma kuulangi neid ja tunnen end melanhoorana, sest on külm ja pime ja ma mõtlen sellele vinüülplaadile, mille ma Rüblikule kinkisin, “Delicate Sound of Thunder” ja mul on ikka veel kahju, et ta seda hinnata ei osanud. Miks sageli on nii, et kingitused, mida sa teistele teed, tähendavad sulle rohkem? Paned millessegi oma mõtte ja südame ja vaeva ja järgmisel aastal näed, et su kingitus on koha leidnud kolikambris või kingitakse see sulle kogemata tagasi. Aga teistmoodi ka kuidagi ju ei oska, on ju nii? Ikka tahad teha kingitusi, mis oleks OLULISED ja kuna lähtuda saad ainult endast (teise inimese sisse minna ei saa), siis lähtudki ja kingid midagi, mis sinu meelest võiks saajale ka oluliseks saada ja korda minna.

Ma tahan lund. Ja jõule.

Ja ma tahan, et oleks juba kolitud. Ma vaatan seda seapesa, mis on hetkel mu kodu ja mul hakkab pea valutama, kui ma mõtlen, et kõik see kaup tuleb kuidagi Tallinna liigutada. JÄLLE. Ja siis hakkab ta seal elama uut elu kastides, sest seal pole asju kuhugi panna, sest me elame tühjas karbis ja ausalt öelda ei kujuta ma isegi ette, milline võiks olla normaalne elutoa mööbel, sest mul on kõriauguni SEKTSIOONKAPPIDEST, ma isegi ei taha seda sõna välja öelda.

Aga ilma ka ei saa, eks. Sest kuhu sa siis asjad paned? Mõned saab ära visata, aga kõiki ei saa ka.

Ja ma ei võta üldse juurde. Ma tahan lund.

Nagu alati igalt poolt lahkumistega on, hakkad lõpuks otsima põhjuseid, MIKS on siit hea ära minna. Iga väiksemgi asi võib saada ettekäändeks, mis saab pärast pikaajalist korrutamist tohutusuureks põhjuseks. Kas see on mingi minakaitse, et sa pead tegema endale asjad vastikuks, et siis on nagu kergem nad maha jätta? Selle loogika järgi olen ma täna väga õnnelik, et pean eelviimast nädalat vihastama selle haige parkimissüsteemi peale, mis meil siin on. Ja selle loogika järgi olen ma üldse väga õnnelik, kui ma iialgi enam oma jalga sinna Ropka majja astuma ei peaks, sest seal elavad joodikud ja värdjad ja parkimiskohtadevargad, kes istuvad autodes ja joovad õlut ja irvitavad, kui sa oled kolm korda maja ümber tiirutanud, sest ei leia enam kohta, kus parkida.

Häid asju, mida tegelikult on alati olnud rohkem, jääb justkui aina vähemaks. Justkui. Sest endale on vaja ju sisendada, et sa teed õigesti, et siit ära lähed. On ju nii? Sest milline täiemõistuslik inimene läheks ära kusagilt, kust ta on ÕNNELIK? Nii ei saa ju olla! Inimeste jaoks on oluline, et sellised asjad oleks kooskõlas. Lähed ära? Järelikult on siin halb. Ah et TEGELIKULT pole? Mis sa siis ära lähed? Ah, et ikka lähed? No siis peab ju halb olema!

Lumi teeks kõik palju paremaks.

Ja mõned kastid. Kaste oleks kõvasti vaja. Ei tea, kas neid saaks kusagilt osta, nagu tsiviliseeritud maailmas saab? Sest mul on ka sellest kopp ees, et iga kahe aasta tagant pean ma käima kohalikes poodides ja neid kastidest tühjaks tegema.

Ma sain eile Trepis nii head suppi, et kell võiks olla juba kojuminekuaeg, et ma saaks hakata süüa tegema.

See post oleks pidanud olema teraapiline. Aga ei olnud. Ikka on paha olla.

Lumi teeks kõik palju paremaks.

9 mõtet “tahanlund

  1. T-M

    Kaste saad osta küll, vist oligi Pakendimaailm vms. Jääb Aardla ristist paremale (kesklinna poolt tulles), enne Hinnapommi tuleb jälle paremale keerata. Oeh, oli vist Hinnapomm ikka seal.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Jei, tänud! Lähen ja toon kohe nädalavahetusel kaste endale:) Hinnapomm on seal vist jah, sõidan sealt sageli mööda, keeran siis sisse ja lähen uurima! AITÄH! Mul tegi see päeva nii heaks kohe:)

      Vasta
  2. Jana

    ma tahan ka lund. ja jõule tahan ka. värviliste piparkookide, lumetormi ja libedate teedega. tahan kassiga koos aknast välja vaadata ja kuuma teed juua ja maailma-asju arutada.

    Vasta
  3. kasja

    Ja ära tõesti jumala eest endale ühtki SEKTSIOONKAPPI soeta. Mina ka murdsin mingil ajal pead, et kuhu siis asjad… Kuni avastasin, et magamistoas on ukse taga 80 cm x terve toa laius, mingi 2,5 m ruumi. Otsasein ühesõnaga. Sellest saigi minu päästja. Üle poole on rõivaste käes, maast laeni on seal praeguseks nii riputustorusid, konkse kui ka sahtleid ja riiuleid, veerand on eri kõrguses riiuleid korvide ja kastidega kõikvõimaliku majakraami jaoks, üks otsasein on jalatsite tarvis.
    VÄGA organiseeritud praeguseks, igale asjale oma koht. Mitu aastat oli selle otsaseinavaramu ees paks tihedast linasesegu riidest kardin, müüd on aastajagu olnud lükanduksed. Magamistuppa mahub veel kummut ja voodi ja kaks öökappi ja tugitool põrandalambiga. Puudust pole millestki, ka vaba põrandapinda ei oska igatseda, mis seal magamistoas ikka jalutada. Aga see seinatäis – sellega ma olen endiselt väga rahul. Kaks korda olen seda rõivapoole kõrgemat ja madalamat riputusosa ümber teinud, seda tasub hoolega mõelda, et mis sul sinna tegelikult on vaja mahutada, aga kui iga ruutsentimeeter ära kasutada, siis sinna mahub ikka uskumatult palju, Ka varumadrats külaliste jaoks ja tolmuimeja ja… no kõik, mida on vaja kuskile panna.

    Vasta
  4. kitty

    jah, mina tahtsin ka pakkuda seda nõu, et ega asju ei pea hoidma elutoas üldse. asju võiks hoida magamistoas hiiglaslikus riidekapis või garderoobis. mul on elutoas ainult raamaturiiulid (ja jüri mõis arvab, et nendegi koht pole seal:D aga mul raamatukogutuba ei ole lihtsalt!) ja kui sul on vaja nõu, kuidas raamaturiiuleid lihtsa vaevaga ise teha või kust neid mõistliku hinnaga osta saab, siis ainult küsi.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Kuulge, mul hakkasid kohe kõrvad liikuma! Me just täna rääkisime emaga neist garderoobiriiulitest ja nüüd ma mõtlen, et äkki saabki midagi orgunnida! Muidugi peab mõõtma ja vaatama, titevoodi ju tuleb ka magamistuppa mahutada… Aga hea mõte igal juhul! Ma ise kartsin, et nad jäävad koledad, aga kui on mingi eesriide või uste taga, siis pole ju hullu.

      Vasta
  5. kasja

    No just! Ja tead kui ruttu koristada saab! Kui vaja, on asjad toa pealt kolme minutiga viuh! uste taga. Tõsi, pärast tuleb kappi koristada, aga hea nimi – ämma silmis nt – on vähemalt päästetud :).

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga