Internet, mul on hommikuti süda paha

Tegelikult mul pole hommikuti süda paha, aga ma ei suutnud muud pealkirja välja mõelda. Ühesõnaga, mul pole süda paha, aga rase olen küll. Nii et kampaania Septembris Ei Joo jätkub minu jaoks määramatu ajani, aga vähemalt umbes 25. aprillini, mil on oletatav sünnitähtaeg.

Seni on kõik kulgenud kenasti ja fantastiliselt ja ma olen ainult paar korda peast rasedaks läinud ja lasknud hormoonidel end keset päeva lambikohast nutma ajada (köök ON oluline, mind ei huvita, mis teised ütlevad!!!). Isusid ka eriti pole, ainult haput tahaks hirmsasti, nii meisterdan ma vähemalt kord nädalas Tom Kha suppi, sest see on NII HEA ISSAND MA EI TEADNUDKI KUI HEA VÕIB ÜKS SÖÖK OLLA!

Üldiselt olin ma üsna tõrges asja avalikuks tegemise suhtes, sest, noh, nii palju kui ma olen oma uudist teatanud, olen ma kuulnud, et IGAL ÜHEL on asjast oma arvamus. Kes on kibeda naeratusega teatanud, et kogu asja juures on kõige parem see, et pole päevi. Kes on nukralt hoiatanud, et oota sa, küll sa näed, kui kohutavaks su elu muutub. Kes on suured silmad ja kõrvad teinud, kui on kuulnud, et ma tahan Tartus sünnitada, sest kes siis seda enne kuulnud on, et värske ema oma ema tuge vajab ja tema juures tahab olla! Mehega peaks koos olema sel ajal hoopis! Või siis kes on tõrksalt pead vangutanud, sest Tallinn maksab ju palju suuremat sünnitoetust*! Ja kes leiab, et ma ei tohiks üldse tuunikala süüa, või siis arvab mõni teine, et hapukoor tuleks asendada maitsestamata jogurtiga, sest ÕUMAIGAAD SA LÄHED JU PAKSUKS.

Uh, lähen jah paksuks, st veel paksemaks. Teoorias tohiks ma vaid kaheksa kilo juurde võtta, praktikas olen kaheksandiku juba omastanud. Ja praktikas on mul juba praegu isu suurte paksunaiserõivaste järgi, sest tahaks olla peidus ja pehmes ja silma alt ära, sest kuigi tissid on paisunud hiiglasuureks (mis on muidugi super), siis nahk on muutunud teismelise omaks ja ma käin ringi, õige valguse all välja paistes nagu miiniväli.

Ma teen nüüd avalikuks ka need paar rasedateemalist posti, mis olen siia privaatselt kirja pannud. Ja ma tegelikult ei kujuta ette, kui palju ma seda teekonda blogis kajastama hakkan (vt ülaltoodud põhjused selle kohta, kuidas kõik teised teavad kindlasti paremini), võibolla panen need postid parooli alla näiteks.

Aga kui ma peast kanaemaks lähen (mõõdukas koguses on see lubatud), siis luban teil tulla ukse taha ja mind välja rokkima vedada.

Ja mulle ühe SUURE mojito välja teha, sest mojitod, vot neid igatsen ma kõvasti.

Aga nüüd nõuab Põrnikas, et ma õhtusöögiks itaalia jäätist sööksin. Puhtalt selle auks, et arst ütles täna, et mu hemoglobiinitase on IDEAALNE. Ideaalne noh!

*Mis pole päris tõsi, vähemalt esialgsed uuringud andsid mulle info, et kokkuvõttes maksab Tartu rohkem, Tallinnal on lihtsalt ühekordne suur summa.

46 mõtet “Internet, mul on hommikuti süda paha

  1. Evu

    Äge! Mul on hea meel sinu ja su abikaasa ja Põrnika pärast 🙂

    Krt, kuidas ma sind ideaalse hemoglobiininäidu pärast kadestan! Tahan ka.

    Vasta
  2. catalina

    Nii tore uudis!!!! Toredat ootamist.
    Kas poiss või plika tulekul?

    Muide, oled sa ikka päris kindel, et Tallinnas sünnitoetus suurem on?

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Catalina, vara veel, ehk jõuludeks saame soo teada. Tunne on, et on tüdruk.

      Evu, ma võin võtta sind Haemoglobin Bootcampi, kus saad nädal aega minu sööki süüa ja äkki läheb hemoglobiin paika siis:)

      Aitäh teile!

      Vasta
  3. Birgit

    Palju õnne igatahes :))) Ja neid parastajaid, et oi küll nüüd su elu saab kohutav olema ei tohi tähelegi panna. Rasedus on ilus aeg 🙂 Lapsed on ka maailma nunnud, enda omad veel eriti 🙂

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Oh, Internet, sa oled täna nii armas:) Ehk siis teie olete armsad.

      Tikker, võid vabalt kommenteerida, oled ju must targem ses osas. Ja noh, raamatuid olen ka juba igasuguseid lugenud, nii et tegelt ma seda tuunikala asja tean kah.

      Ma ei teagi, mis ma oma “raseda peaga” teen, et kas panen parooli alla siiasamma või lähen foorumitesse või päriseluinimeste juurde… Äkki viimast:) Pirtsu na lähedal ja…;)

      Kuidagi sattus jah nii, et peaaegu esimene trimester läbi juba. Ma tegelt kandideerisin ühte kohta (ei saanud) ja ei tahtnud sellepärast, et see kuidagi mõjutaks. Aga ma kibelesin ammu teatama, ausõna!

      Vasta
  4. Angela

    Mul sünnipäev 24. aprillil, äkki saad sama kuupäeva – 24.04 – kõlab ju hästi! 🙂

    Vasta
  5. catalina

    Eh jah, matemaatika pole ilmselt mu tugevaim külg. Kuidagi jäi kõlama, et kaua on saladust peetud ja siis ei hakanud ise ka näppudel arvutama.

    Vasta
  6. Kristi

    Oioiii, no siis on huvitavad ajad ees! Nii lahe!! See paev kui vaike inimene tulla otsustab, saab kindlasti eriline olema!! Aga sinna laheb uskumatult kaua aega 😀 Samas tegelikult laheb see aeg vaga kiirelt. Ah, ma ei tea ka 😀 Nii tore igatahes!

    Vasta
  7. Pips

    Palju õnne! PS. Ma ei usu eriti peast kanaemaks muutumisse, selleks kas on algusest peale eeldused v siis mitte 🙂 Samas, mida mina ka tean, lahmin niisama, hehee.

    Vasta
  8. Maiden

    See teavitamine tuli Sul küll superhästi välja. Muudkui loen uuesti. Rasedus on tõesti mõnus. Ise suunasin omal ajal “raseda pea” foorumisse, kus oli mul selles teemas rohkem seltskonda. Tänasel päeval oleks vist juba reaalsete inimeste seas kah.

    Jõudu- jaksu- tugevat tervist!

    Vasta
  9. tikker

    palju-palju-palju õnne! su elu on tundmatuseni muutumas, tõepoolest – sügavamaks ja ilusamaks.

    tuunikala söömist soovitatakse piirata paarile portsule nädalas, sest see sisaldab põrnika arengule kahjulikke aineid, samamoodi on erinevatel põhjustel paljude muude toitudega – aga seda sa vast juba tead. tartu sünnitoetus on suurem, kui tallinna oma – seda küll vaid juhul, kui oled lapse 2-aastaseks saamiseni tartusse sisse kirjutatud. linn, kus sa sünnitad, pole toetuse saamisega küll kuidagi seotud, loeb vaid sissekirjutus. aga tallinna linn on nii nõme, et mina eelistaks iga kell tartut 😉 ja ehkki sünnituse ajaks tahtsin enda kõrvale meest, oli mul väga hea meel, et ema mulle hiljem toeks oli, see tegi mu elu palju kergemaks.

    no vägisi tuli tahtmine kõiki neid jaburusi kommenteerida – loodan, et sa ei pane pahaks.

    ma lugesin neid kahte kirja ka – need olid täiesti võrratult kirjutatud. põrnikal on kindlasti väga hea meel seda kunagi lugeda.

    ma usun, et sinust saab suurepärane ema! 🙂

    Vasta
  10. Pips

    Ma igaks juhuks täpsustan, et peast kanaemastumiseks pean mina seda, kui lapsevanem enam millestki muust rääkida/kuulda ei oska või ei taha, kui titendusest. Titenduse detailse avaliku presenteerimise fänn ma ka pole, kuigi teatud piirini on see täitsa ok ja igaühe vaba valik.

    Seda, kui värske ema arutab teiste emadega lapse kasvatamise jmt-ga seonduvat või lihtsalt oma lapsest vaimustub, ma kanaemastumiseks ei pea, see on enam kui loogiline ju!

    Vasta
  11. Kristel

    Palju palju palju õnne!!! 🙂
    Ja luba ikka mõned “raseda pea” jutud tavalugejatele ka 😉

    Vasta
  12. marca

    Palju õnne sulle! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et minu kogemuse kohaselt see elu küll nii tohutult ei muutu, sest kui keegi mulle niimoodi öelnud oleks, oleks ma vist hirmust värisema hakanud…See lihtsalt tundub kuidagi ähvardav 😛 Tegelikult jääb ju enda elu ikka alles, lisandub lihtsalt üks pluss 🙂

    Vasta
  13. Kristi

    Ah jaa, mina loodan ka, et need rasedusejutud siin koik parooli alla ei lahe 😀

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Aitäh:) Eh, hirmutav on ta niikuinii, aga ma just eile arstile ütlesin, et ma ei ole peaaegu üldse mures. Isegi “Mina olen ookean” raamatu lugemine ei kõigutanud mind eriti.

      Sünnitus on muidugi hirmutav, aga kui ikka kõik teised sellega hakkama saavad, ju saan mina kah:)

      Vasta
  14. Gea

    noh, sünnituse osas ongi oluline just hirmudest üle saada. ja hirmudest aitab üle saada võimalikult palju infook kogumine. nii et käi igasugu loengutes ja üks aktivsünnituse treening kulub kah ära 🙂
    kui hirmu pole, on keha vaba ja polegi kusjuures eriti valus, lihtsalt raske ja väsitav. olen kuulnud, et need, kes kardavad, tõmbavad krampi ja nii hakkavad oma kehale tahtmatiult vastu töötama – sealt ka hullud valud jms.

    mul oli perekoolis, kus käisin, imeline ämmakas, kes kõik hirmud maha suutis võtta. olen talle ülimalt tänulik.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Jah, ma ikka kaldun sinnapoole, et internetiõudustesse ei sukeldu – internet on ÕUDNE, ma tean seda niigi, pole vaja end rohkem veenda. Aga kirjandust loen küll. Ja tegelikult mulle aprill ei meeldi ÜLDSE kohe, sellel kuul on sündinud inimesed, keda ma kõige vähem sallin (ja üks, keda ma väga sallin), nii et mul on suur eelarvamus nende tähtkujude osas. Või õigemini, elu on teele lükanud Jäärasid ja Sõnne, kes on lihtsalt tropid. Mitte, et kõik seda oleks, kindlasti mitte. Aga vähemalt pole märts, märts on veel õudsem kuu. Kui lubati 2. maid, siis olin väga rahul, mai mulle meeldiks! Aga praegu on kuupäev kolm korda muutunud, nii et jumal teab, millal ta tegelt otsustab tulla.

      Vasta
  15. Pips

    Aga ära sa sünnitamise kohta kusagilt kahtlastest foorumitest/kommentaariumidest hakka infot otsima, see on jube! Lugesin kunagi mingi artikli juurest kommentaare sünnitamise teemal ja pärast seda tundus see üks jubedamaid asju siin maamunal… 😀

    Vasta
  16. Annekas

    Paljupalju õnne! Tartus sünnitamisel pole miskit häda ja mina näiteks olen väga rahul, et ema minuga sünnitamas kaasas oli ning pärast lapse sündi veel nädalakese meil resideerus. Imeline aeg on see ootamise aeg. Igasugused õelutsejad las õelutsevad ja kibetsevad. Naudi 🙂

    Vasta
  17. Mir

    Palju õnne sulle ja jõudu selle kuupäevaga! Minu kuupäev oli eile – jah, just see udukukkedele meelespidamiseks sobivaim 10.10.10. Aga kes ei otsustanud kuupäevadest kinni pidada, oli laps… Eh, emme tütar vist :o)

    Vasta
  18. Punkar Anu

    Mul oli tähtaeg 25.04.2010. Mooses lõpuks sündis ikkagist 8. mail. Loodan, et sul läheb kergemini.

    Elu muutumisest: muutub küll ja eks ta raskem ole ka võib-olla, aga kohe kindlasti muutub elu palju paremaks. 🙂 Ja ma pole miskine “kanaema” et leierdaks muudkui kuidas mu tita on kõige parem asi mu elus. Ta lihtsalt.. teeb kõik kuidagi olulisemaks. 🙂

    Ja no rasedus on küll üks sellistest aegadest, kus ära kaalule mõtle. Söö hapukoort kui isu on vms. Paksuks ei lase keha end süüa nagunii ilmaasjata, juu siis on lisakihti vaja. 🙂

    Õnne igatahes!

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Oh, Anu, ma võtaks ka maikuu hea meelega, aga ma saan aru, et samas ma ilmselt lõpus juba igatsen, et see läbi ka saaks. Hapukoort söön hea meelega edasi rahulikult:)

      Vasta
  19. youngRosemarie

    I have noticed you don’t monetize your page, but you can earn extra bucks every
    day. It is very easy even for noobs, if you are interested simply search
    in gooogle: pandatsor’s tools

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.