hommikutest, vol miljon

Tähendab, ma kohe ei saa mitte aru, mis värk mul nende hommikutega on. Miks ma ei võiks toimida nagu tavaline inimene, kes ärkab, on rõõmus ja rõõsa, sööb-kohvitab ja läheb tööle?

Aga eiiii, minul käib asi nii. Kell heliseb 9.00. Lükkan edasi poolele. Kell heliseb 9.35. Lükkan edasi kümnele. Kell heliseb 10.00. Lükkan edasi poolele ja VANNUN endale, et täna tulen koju jõudes KOHE VOODISSE magama. Kell heliseb 10.35, ajan kargu alla, pesen hamba, lükkan riide ja sõidan, silmad poolkinni, tööle.

Ja siis juhtuvadki sellised asjad, nagu näiteks täna hommikul (samas ei tohi ka unustada, et kolmapäevad on minu esmaspäevad), kui ELSi mees juba ootas ukse ees ja ma üldse ei mäletanudki, et meil kontor valve alla käib. Trampisin sisse, hakkasin asjade ja klientidega tegelema ja kui ükskord turva naeratades uksel oli, pidin piinlikkusest ja ehmatusest maha surema. No on ikka idioot see Daki, arumaisaa.

Miks peab IGAL friiking HOMMIKUL olema nii, et ma ei saa keha ega vaimu enne lõunat tööle? Jah, ma TEAN. Kõik räägivad mulle, et kell 9-10 ärgata on ju totaalne dekadentlus ja päevavargus, et normaalsed (ja lastega) inimesed tõusevad HEAL JUHUL kell 7, et enamikel inimestel algab tööpäev kell 8 ja nii edasi. Aga saate aru, mul ei ole vahet, mis kell tööpäev algab, kui ma pean KELLA HELISEMISE peale tõusma, on esimesed tunnid päevast totaalselt rikutud.

Niisiis, kuidas olukorda parandada? Sest mul on totaalselt kopp ees sellest, et ma pool päevast, selle esimese poole, veedan stressates ja vihane olles ja seda kõike sel lihtsal põhjusel, et KELL HELISES. Kõlab nagu äärmiselt stabiilne inimene, kas pole? “Jah, doktor, mul pole mingeid probleeme vihaga… on see äratuskell? Ah? Ütle mulle ausalt, kas see on äratuskell?! AAAARGHHHH!!! KHAAAAAAN!”

Pfft. Mulle meenub, kuidas Siki ütles kunagi: “On ju täiesti võimatu, et inimesel oleks hommikul sitt tuju.” Ma ei taha taas tagasi tulla selle neetud geenidejutu juurde, sest ma saan iga kord emme ja Siki käest selle peale võtta, aga no miks peab olema nii? Ah? Ja ma pean mainima, et mu töö on ülimalt chill ja äge ja kõik oleks maailma parimas korras, kui hommikune ärkamine käiks kuidagi… mitte läbi pideva võitluse.

Nagu Marco ikka ütles: “This is war. Life is war.”

This is war indeed. Sõda unega ja sunnitud ärkamisega.

Äkki on see mingi vana viga, mis on külge jäänud depressiooniaegadest? Sest, noh, kui sa oled depressioonis, on arusaadav, et ärkamine on valulik ja vihatud. Aga ma ju pole (enam, hetkel) depressioonis! Miks ma siis ei võiks hommikuid nautida nagu iga teine inimene?

Pfft veel üks kord.

12 mõtet “hommikutest, vol miljon

  1. Nele

    Sa nagu kirjutaksid minu hommikutest.
    Ma olen loobunud hommikul töötamisest ning planeerisin hommikuteks trenniskäimise. Viimasel ajal ei jõua isegi trenni. Magan magan magan. 12 h ööpäevas. 14 h ööpäevas, vahel 15, 16…

    Vasta
  2. triangel

    Aga kaua sa magaksid, kui sul kell ei heliseks? Nädalavahetustel näiteks?

    Kas sul see trikk ei tööta, et enne magama minekut ütles endale, et “ma pean kell 10.35 ärkama?” Sest kui sa nagunii enne seda üles ei saa, pole ju mõtet kella üheksaks helisama panna.

    Või millised on su hommikud siis, kui sa pead varakult reisile minema ja kell heliseb? On siis reisi algus samamoodi rikutud?

    Vasta
  3. tafkav

    Kas siuke asi ei aitaks, kui paneksid äratuse veel varasemaks? Et saaksidki hommikul vabalt uimerdada ja venida?

    Mul on kah praegu graafik puhkuse pärast täiega nässus, olen hakanud umbes seitsme paiku õhtul tunnikest magama, et kuidagigi saaks olla. Kuigi tegelt oleks vist mõistlik, hambad ristis, umbes 9-10ni vastu pidada ja niiviisi jõuga ehk graafik paiga lükata.

    A mismõttes ei saa hommikuti sitt tuju olla? Just hommikuti ongi mo meelest enamikul. Bernard Black nt oli väga pahane kui ta pool kümnest äratati, kui ma õigesti mäletan. 🙂

    Vasta
  4. britta

    Minu elukogemus ütleb, et see, kas hommik on kuldne või tujutu kannatusterada, sõltub ikkagi …sünniga kaasaantud Sinu Maailmast. Mu kahest lapsest on üks Kuldse Hommiku Inimene ja teine Kõik Hommikud on Vastikud, Ärge Rääkige Minuga-tüüp. Samade vanemate lapsed. Titest saati sellised, nüüd, tõsi küll juba peaaegu suured inimesed, aga midagi pole muutunud. Ma arvan, et sellega peab lihtsalt leppima. On nagu on.

    Vasta
  5. kasja

    Ongi ju hommikuinimesed ja ööinimesed, jah. Mina ka teiste hulgas. Kas sellise töö puhul nagu sinu oma ei saaks siis teha nii, et tööaeg on… no algab kl 12 nt? Enamik inimesi läheb ju – vähemalt suvevälisel ajal – hommikul tööle-kooli hoopiski, mitte ei kola mööda linna ja ei otsi raamatuid. 12 – 13 on enamasti lõunaaeg, siis ehk mõnu hüppab läbi. Ja mõnel päeval võiks üldse olla lahti kl 15-20 nt, saaksid töölt tulijad rahus läbi astuda. Pakkimisi-saatmisi-asju saab ju ometi ka muul ajal korraldada, ei pea see just hommik olema? Kui kord on vedanud nii, et on selline töö, kas ei peaks siis juhust kasutama ja seda ka vormiliselt endale – ja muu hulgas ka üsna paljudele võimalikele klientidele – sobivaks muutma?

    Vasta
  6. AbFab

    Mina tõusen vabal päeval 11 või 12. Kui eelmisel õhtul on umbes 10 paiku magama mindud miskipärast, siis vast isegi kell 10 saab maast lahti.
    Kui seda ei võimaldata (töö jne), siis mul ei ole enne lõunat MITTE KUNAGI hea tuju. On selline meh.

    Vasta
  7. T.

    Ma tõuseks ka heameelega kunagi enne lõunat ja uimerdaks siis veits ringi. Aga kuna ka – töö ei võimalda, siis 9.00-ks tuleb linnas olla, millele eelneb 2-1,5 h ärkamist, mis sisuliselt kujuneb plaani haudumiseks kuidas elu planeedil ära kaotada nii, et ma vara ärkama ei peaks. Aga õhtuti mulle meeldib kaua üleval olla (mida varajaste tööpäevade tõttu muidugi iga päev teha ei saa). Hommikud on ju-be-dad.

    Vasta
    1. daki Postituse autor

      Kusjuures, ma võin vabal päeval kell 10-11 ärgata küll, kui on normaalsel ajal magama mindud ja mitte kuskil peo peal hängitud. Ja kevadeks olin ma endal graafiku juba täitsa paika saanud, ärkasin nii vara, et sain jala-rattaga töölegi. Aga need viis nädalat puhkust on ikka kõik sassi ajanud. Eks ma pean tõesti kuidagi proovima, enesesisendamist harjutama või midagi. No et saaks kuidagi ilma kellata.

      Kasja, tead, see läheks segaseks ja ei tasuks eriti ära. Me näiteks Prima Vista ajal hoidsime kontorit 8ni lahti, aga läbi tuli ikka vaid mõni üksik inimene. See oleks ressursi raiskamine. Ja ega meil tegelikult olegi see kontor nüüd poeks väga mõeldud, poeasi on nagu lisaväärtus. Ja TEGELIKULT mulle ju meeldib, et mul on päeva teine pool vaba, see on mõnus ja jõuab palju asju teha.

      Kui ma pean minema reisile või mingil muul põhjusel räigelt vara ärkama, siis ma tavaliselt lihtsalt ei mõtle selle peale. Sest, noh, sinna pole midagi teha. Siis ma liigun-tegutsen automaatselt ja elan selle nimel, et saaks varsti jälle magama, mida üldiselt ju reisile minnes saab – bussis, lennukis jne saab ju tudida. Nii et kui asja analüüsida, siis mind ärritabki see väljavaade, et nüüd PEAB päeva alustama ja seda ei saa kuidagi edasi lükata. Autos tööle sõites ju ei maga…

      Vasta
  8. Pingback: Life is wasted on the living

  9. A.H

    God…nagu enda hommikutest loeks.Ma üldiselt kujutasin ette,et ma olen ainuke kellele hommikud niimoodi mõjuvad.Omamoodi kergendus,et pole.Kusjuures just äratuskell või muu samalaadne põhjus(lärmakas naaber/hüperaktiivne asju lõhkuv kass/tööle sättiv elukaaslane)on see mis hommiku tuksi keerab-kui ma ärkan kell 8-9 selle peale,et mul sai uni otsa,olen ma üsna rõõmus ja roosa,kui aga selle peale,et keegi/miski üles ajab,on päev tuksis ja esimesed 3-4 tundi vähemalt olen kõige ja kõigi peale tige.Enamvähem lahenduseks on õhtuses vahetuses töötamine,aga kui hommikul kool on,rikub see ikka päeva ära..

    Vasta
  10. Evelin

    pakun mõned nipid, mis ärkamise vähem vastikuks teevad: äratuskella eemaldamine selle protsessi juurest s.t. tuleb panna mängima taimeriga raadio või plaadimängija mõne hästi toreda erksa looga, mida sa kirglikult armastad (mina näiteks olen aastaid ärganud Sõprade tunnusmeloodiaga). või siis telekas taimeriga, aga see ei pruugi alati aidata, kui mingi monotoonne mulin tuleb.
    äratuskell võib ka olla, aga selle võiks siis sättida selle kõige hilisema aja peale, kus ikkagi tuleb minna…

    Vasta
  11. daki Postituse autor

    Evelin, ma peakski vist muutma oma äratuskella helinat – või, tõesti, üldse eemaldama selle võrrandist. Sest praegu tundub, et see on tõesti üks peapõhjuseid. Magan töö-öödel 9 tundi – HORROR. Magasin eile öösel 9 tundi – tõusin meelsalt nagu miilinki.

    AH, kui sa leiad lahenduse, siis anna mulle ka teada! Muide, mul ei aidanud ka öised vahetused, lihtsalt sel põhjusel, et mu organismusele ei sobinud. Siis ma olin hoopis KOGU AEG väsinud ja pahur, hoolimata kellaajast.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.