Seoses sarjadega mängisime Halloweeni ajal veel lahedat series theme mängu, kus üks istus arvuti taga ja otsis juutuubist välja erinevaid sarjade algusmuusikaid ja ülejäänud said ajusid ragistada. Uskuge, see pole nii lihtne kui kõlab! (Mäletate näiteks sellist sarja nagu “Danger Bay”?)
Aga vaadake parem naljakaid ja huvitavaid vetsusilte. Pluss: õumaigaad, on see Hunter S. Thompson? (Iseenesest tegu fotorpojektiga autoga sõitvatest inimestest.)
Kuigi ma olen end alati pidanud heaks, mis puudutab internetist vajaliku info leidmist, kuid praegu pean kuulutama kaotust ning küsin suurelt ringilt: kus tehakse Tartus Java, C++, Oracle, MySQL ja PHP koolitusi?
Ette tänades,
Yours n00b trulee.
Ma olen alati arvanud, et perekool on üks kahtlane koht.
Rääkimata sellest, et mu unenägu läks täide (ma ei pea seda eriliseks selgeltnägija-supervõime võiduks, kuna, noh, tulemus oli suht ette teada ju), siis päevakajaline pilt (via FFFFound!):
Täna nägin unes, et sain tööd.
Reaalsuses sain kirja, et “blabla, kahjuks ei ostunud te valituks”. Tore, et isegi vestlusele ei kutsutud! Ahnoh. Tüüpiline töötuelu.
Eile nägin unes, et leidsime blogi kaudu meie korterisse järgmised üürilised. See pole küll meie kohus, kuid viisakas on leida järeltulijad lahkudes enne lepingu lõppu, nagu meie lahkume. Nii et kui keegi on heast ja ruumikast kesklinnakorterist huvitet… –>
Jah, jälle hakkame kolima. Mina kolin aasta jooksul viiendat korda. Kaunis, kas pole. Aga suure tõenäosusega saab pärast seda viimast pingutust nüüd vähemalt pooleteiseks aastaks paika jääda.
Created by OnePlusYou – Free Online Dating
Jojot mäletate?
Mm… Hugh… “Mystery” ja “House Bloopers”.
Ja viimane Supernaturali osa oli nii naljakas, et ma hirnusin end katki. Jensen Ackles ja “Eyes of the Tiger”.
Ja lõpetuseks midagi kriipit. Kuus linnalegendi, mis on juhtumisi tõsi. Või: 31 jubedaimat Halloweeni-kostüümi. Või 35.
Täna ärkasin üles vahetult pärast seda, kui keegi seletas mulle, et kui sõrm on ära surnud, siis lõigatakse see arsti juures lahti ja kahvliga torgatakse veresoon läbi, et sõrm uuesti ellu ärkaks.
Tõnis Mäge nägin ka unes, töötas muusikapoes. Ja pulmi nägin ka, kus mind siis lauast välja visati, sest ma ei olnud jõudnud valmis kirjutada CD-d romantilise muusikaga.
Päh.
Orkut aga teatab mu tänase õnnelausena, et ma olen kultuuriinimene.
Minu meelest on Naistelehe Nipiraamat üks kiftimaid asju, mis viimasel ajal kirjule ajakirjadeturule trüginud. Ma armastan seda lausa nii väga, et peale kogumise märgin ka iga kord värviliste lipikutega ära põnevad retseptid, mida ma siis aegamööda katsetan.
Minu värviliste järjehoidjatega Nipiraamatud.
Eile tegin viimase Nipiraamatu retsepti põhjal hakklihavormi. Kuna ma aga eriti ei usu suvikõrvitsasse (ja Inimene usub veel vähem), siis muutsin seda meie maitsetele vastavaks.
Hakklihavorm köögiviljadega
Vaja läheb: 3 sibulat, palsamiäädikat, 3 keskmist kartulit, soola-pipart-suhkrut, 4 tomatit, 500 g hakkliha, 3 dl maitsestamata jogurtit, 100 g riivitud juustu
Valmistamine: pane ahi 180-200 kraadi peale sooja. Haki sibul ja prae see pannil. Enne valmimist lisa natuke punase veini äädikat, kuumuta ja lisa paar teelusikatäit suhkrut. Seejärel määri ahjunõu õliga ja vala sibulad nõusse. Viiluta kartulid nii õhukeseks kui võimalik ja prae samal pannil. Kui kartulid hakkavad otsast pruuniks tõmbama, laota need ahjunõusse sibulate peale. Viiluta tomatid ja lao kartulitele. Raputa üle meresoola ja sidrunipipraga, seejärel lisa jogurtiga segatud hakkliha. Pane vorm ahju ja 40 minuti pärast kata riivitud juustuga. Kui juust on pealt ilusasti kuldkollaseks tõmmanud, on õige aeg vorm ahjust välja võtta. Ja voila! Ongi valmis:
Kaalujälgijatele informatsiooniks: üks ruuduke vormi annab kuskil 5,5 punkti (kui mitte ahneks minna ja poolt korraga ära süüa:).