Author Archives: daki

saastamagnet

hoomamatu 5 Replies

Hoolimata lubadusest ainult positiivsete asjadega end ümbritseda, ei paista Emake Elu mitte mulle ja mu kallitele halastavat.

Esiteks õnnestus mul petturi otsa kukkuda. Jajah, ma olen korduvalt öelnud, et usun, et inimesed on ilusad ja head. Nüüd hindan seda arvamust ümber.

Teiseks õnnestus eile õhtul mingil vandil mind tööl surmani hirmutada, kui ta otse raha küsis ja hiljem võltsdokumente pakkus. Turvanupp oli juba käes.

Kolmandaks, ja kõige olulisemaks. Musja elu teine langevarjuhüpe lõppes väga õnnetult, maandumine läks millegipärast nihu ja murdusid vasaku jala luud. Praegu ootame arsti otsust. Kõige lollim on see, et ma ei saa mitte midagi teha, jõuetu on. Ja ta viidi Tallinnasse ka, nii et homme on mul sinnapoole tee.

Millal see jamaderodu ükskord küll lõppeb?!

raamatuküsimustik

Määratlemata 6 Replies

Ralfi blogist leitud. (Mul tuleb senimaani naer peale, kui mulle meenub, et keegi süüdistas kunagi Ralfi selles, et ta blogib ainult selleks, et minult mingit tähelepanu saada vmt. Supercute.)

1. Milline raamat on su riiulil kõige kauem seisnud?
– Käisin vaatamas ja otsustasin kirja panna kaks. Aastaarvu järgi “Pàl tänava poisid” (1957), mälestuse järgi “Lilled Algernonile” (1976) – täiesti kindlalt on ka raamatuid, mis on vanemad, aga need jäid praegu silma.

2. Mida praegu loed, millise raamatu viimati läbi lugesid ja mida loed järgmisena?
-Loen: Fitzgeraldi “Sume on öö” ja Anna Davise “Kingakuninganna”. Lisaks Aapo Ilvese “Tulen sulle öösel koju”, Jerome K Jerome’i “Laisa mehe teisi mõtteid” ja Brysoni “Short History of Nearly Everything” – seda loen ka päris pikka aega.
-Viimasena lugesin läbi… selle Evult laenatud raamatu, issand, mis ta oligi… Pealkiri ei tule meelde nüüd. Mehest, kes läks noorena vanadekottu. Siis Raua ja “Minu Moldaavia”. Midagi kindlasti veel, aga ei tule meelde. Birki “Enesetapjaid” lugesin ka. “Twilight” ootab järge (kaotasin ta kuhugi elamisse ära). Ahjaajajaa, Hornby “Slam” oli ka üsna viimatine.
-Järgmisena lähen poodi ja vaatan, mis raamatuid on. Aga “Minu Itaalia” ilmselt. Tahaks “Pygmyt” ka, aga raha pole, et tellida. Aa, aga tellisin samas Dooce’i raamatu ka, siis kui raha oli: “It Sucked and Then I Cried”. Seda loen, kui saabub.

3. On mõni raamat, mida kõik armastavad ja sina vihkad?
-Ma ei tea. Kalevipoeg? Ma tõeliselt jälestan Kalevipoega. “Tõde ja õigus” ja muud Eesti depressiivsed klassikud lähevad minust ka täiesti mööda.

4. Raamat, mida oled alati lugeda soovinud?
– Kõik, mida olen tahtnud lugeda, seda olen lugenud ka. Chucki “Pygmyt” ka, aga see pole “alati”, see on viimasel ajal nimekirjas. Võib-olla… Jah, tuleb tunnistada, et pole “Sõrmuste isandat” lõpuni läbi lugenud, kuigi tahaks. Nii et see ehk.

5. Milline 2009. aastal ilmuv raamat on su lugemisprioriteetide seas esimene?
– “Pygmy”. Kui see nüüd tuli sel aastal. Ega rohkem pole tõesti vaadanud tulevaid raamatuid, las nad olla, muidu läheb isu liiga suureks.

6. Viimane lehekülg: loed seda tihtilugu varakult või alles siis, kui lõppu jõuad?
-Peaaegu alati loen, eriti, kui on mingid põnevikud. Ma ei kannata suspense’i nimelt, apsaluutselt ei kannata. Sellepärast loen alati enne filmide või sarjade vaatamist spoilereid ka. Vahel harva ainult haarab nii kaasa (ja ei hakka häirima), et läheb ludinal lõpuni, ilma ette vaatamata.

7. Raamatu väljaandes leiduv lisamaterjal (autori tutvustus või tema kirjutatud sissejuhatus): tindi raiskamine või lugemist vääriv?
– Alati loen, mõnuga.

8. Millise raamatutegelasega vahetaksid kohad?
-Mõne naisteka/seebika peategelasega. Tahaks ka muinasjutulõppe. Oo, ja siis muidugi “Fear and Loathing in Las Vegas”…

9. Millise kirjaniku töö(de)ga pikemat aega tutvuda oled soovinud?
– Dooce’i omasid tahaks lugeda.

10. Millise raamatu eelistad endaga harilikult kaasa võtta?
– Selle, mis parasjagu pooleli, soovitavalt mitu tükki. Ja alati ikka midagi klassikast ka – “9 Stories” (Salinger), “Rum Diary” (Thompson), mõni Palahniuki teos…

11. Kohustuslikku kirjandusse kuuluv raamat, mida alguses vihkasid, kuid mis hiljem kõvasti parem tundus?
– Ei ole peale Kalevipoja suurt midagi vihanud. Võib-olla “Punane ja must” hakkas hiljem rohkem meeldima.

12. Stephen King või Anne Rice?
– Kuigi olen Kingi rohkem lugenud, siis ikka Rice. King on nagu McDonalds. Või nagu CSI, mis on ka nagu McDonalds.

13. Kasutatud või uued raamatud?
– Mõlemad. Enamasti uued, aga vahepeal ikka külastan antikvariaate ka. Vahepeal ainult laenutasin, nüüd olen hakanud isiklikku raamatukogu ka laiendama.

14. Oled näinud filmiadaptatsiooni, mis raamatust rohkem meeldis?
– Jah, “Fight Club”. Ei oleks arvanudki, et raamat pettumuse valmistab. St ei valmistanud otseselt, aga kuna  nägin filmi enne, siis raamat ei osutunudki nii heaks, kui arvasin (reegli järgi, et raamat on alati parem kui film). Ahjaa, “High Fidelity” – meeldis film raamatust naaaatukene rohkem. Võib-olla Cusacki pärast.

15. On mõni inimene, kelle nõuandeid kirjanduse osas alati kuulda võtad?
– Jimi. Epu.

optimismusesoon katki

Määratlemata 5 Replies

Viimasel ajal on kõik kuidagi negatiivne. Juhtuvad igast jamad ja tundub, et ma olen eriline sitamagnet olnud lähiaegadel.

Niisiis otsustasin ma, et lasen endale lähedale ainult positiivsust. Positiivseid inimesi, positiivseid uudiseid jne. Et äkki lõpuks hakkavad siis head asjad juhtuma, kui ma sunnin!

(See muuseas võib tähendada blogipausi või kommentaaride kinni keeramist, sest tundub, et ma olen rahvavaenlane number 2 viimasel ajal – või siis lihtsalt ülitundlik. Ometi peaks mul ju selle aja peale juba suhteliselt paks nahk olema… Aga näed, pole. Ja see pole provokatsioon minu kallal norima hakkamiseks, palun.)

Üldiselt oli kehv päev. Algas kuumarabandusega, jätkus Tallinna-bussis külmast lõdisemisega, lõppes Tartu liikluses nohu ja värinatega. Ja ma muretsen Air France’i pärast, tõsiselt kohe. Kuidagi nii hinge läks see katastroof. Musja lendab homme Itaaliast tagasi, nii et nüüd ma olen topeltmures.

Ja just siis, kui mul hakkas usk inimestesse kaduma, sattusin kokku paari toredaga. Kõigepealt oli Tartu tagasi sõites mul superhüpertore bussijuht, pole elun säärast kohanud. Pakkus kommi, naeratas, ajas juttu ja viskas nalja. Kõigil reisijatel oli tuju kohe laes, mul kaasa arvatud. Istusin siis ja naeratasin omaette, kui ootamatult pakkus kõrvalistuja kommi. See on ka esmakordne, kes seda enne näinud on, et eestlane naabrile oma toidumoonast midagi annaks! Väga meeldiv oli.

Aga see ei kaalu ikkagi üles seda, et asjad üleüldiselt halvad on. Saastafoon on pidev ja piniseb kõrvus nagu see neetud uksekaardilugeja, mille vilinat pärast öö otsa kuulamist seda enam kõrvust ei saa. Sunnitud eraldatus inimestest ajab ka närvi veits, tahaks ka inimese kombel nädalavahetusteti puhata ja maal käia, näiteks.

Ahjah, olekspoleks.

fotojaht: suur/avar

Määratlemata 9 Replies

hide_but_don__t_seek_by_lendur

Seekordne Fotojahi teema on suur ja/või avar. Leidsin vanade piltide hulgast paar sobivat, aga võtsin ka telefoni kaasa ja klõpsisin paar uuemat pilti.

Emajõgi, veebruar 2009:

Saaremaa, jaanuar 2009:

Saaremaa, veebruar 2009:

Saaremaa, veebruar 2009:

Slovakkia, vana-aasta viimane päev, 2008:

Maantee, oktoober 2008:

Raba, oktoober 2008:

Reigi kirik, august 2008:

Merel, august 2008:

Peipsi järv, juuli 2008:

Järgmisel pildil saavad kokku taeva avarus ja armastuse suurus. Elva, juuli 2008:

Ja nüüd kaks täna tehtud pilti. Tartu, mai 2009:

Teised.

20 kõigi aegade jubedamat lugu

Määratlemata 13 Replies

James Gunn (kelle kohta ma, khm, nägin üksöö erootilise alatooniga unenägu) korraldas küsitluse ja pani üles 20 kõigi aegade halvimat lugu.

Ma lisaksin omalt poolt sinna kõik Fergie ja Alanis Morissette’i lood, kuigi mul on hea meel, et Fergie seal listis niigi kaks korda esindatud oli. Ja lisaks veel vähemalt kaks Inese lugu. Issake, ja muidugi selle Eiffeli “Blue” loo ka.

Aga tuleb tunnistada, et kõik seal listis on puhas kuld. Don Johnson – “Heartbeat” on puhas geenius.

Millised on teie arust aegade halvimad lood?

Määratlemata 2 Replies

Täitsa pekkis.

Avastasin just, et meie kodukant suletakse sel nädalavahetusel autoliikluseks täielikult.

Kõigepealt on Võru tänavas mingid torutööd, mis vältavad 11. juunini sildi kohaselt. See tähendab, et kodutänavast ei saa enam otse linna poole pöörata, vaid tuleb võtta suund Aardla poole. Või siis teine variant (ja lühem ja soodsam jne) on sõita välja Tähe tänava poolsest otsast ja minna linna sedakaudu.

Ükskõik, kummalt poolt minna, tuleb hirmus ring sisse. Tähe tänava kaudu ühesuunaliste tänavate pärast ja Aardla (ja nt Raudtee tn kaudu) lihtsalt pika tee ja Riia tn suubumise pärast (mis jääb umbes 2 kilomeetri kaugusele õigest suunast).

Vähemalt käivad veel bussid õiget rada mööda. Ja mõned tropid, kes arvavad, et telliskivimärk on lastele ja nõrkadele ja “küll ma jõuan ära lipsata siit vahelt, äkki kedagi ei tule vastu”.

Nüüd pannakse nädalavahetuseks ka ainuke pääsemistee ehk Tähe tänav kinni tänu sellele va rattarallile. Ja praegu Tartu PMis olevat kaarti vaadates ei näe ma ühtegi teed, kuidas ma saaks näiteks tööle ilma linnale tiiru peale tegemata. Isegi bussiliiklus on selle järgi kahtlane.

Jah, tore, et nad hoiatavad, et kesklinnas on “liiklemine küllalt keeruline”. Huvitav, kui ma rattaga läheks, kas siis ka?

Pegens enivei. Rattaralli kestab vaid nädalavahetuse (jah, ma olen mõlemad päevad ja ööd tööl põmtslt), aga tänavaehitus jätkub lume tulekuni suure tõenäosusega. Ei, mul pole midagi ehituse vastu, kui nad midagi ka actually paremaks teeksid, nt need jubedad roopad Võru tänavas. Aga nad teevad ainult auke ja lapivad need täpselt samamoodi kinni, roopaid tasandamata.

Ah, mis mina ikka tean. Liigelda tasub jala või üldse mitte. (Kui ainult see neetud töökoht nii kaugel poleks…)

PS. Mental on täitsa hea. Natuke nagu House, aga heas mõttes. Ja Glee on kah tore, vahelduseks midagi positiivset. Ehk ei tulegi see suvine telehooaeg nii nukker.

vanadus

hoomamatu 3 Replies

Arvutasin eluea kalkulaatoriga välja, et olengi täpselt 25aastane elustiili arvestades ning surmani on veel aega 50 aastat, kui ma samas vaimus jätkan. Hea teada, et vähemalt penssi saab natuke aega nautida.

PS. Boss-lady oli jälle täna kutsika töö juurde kaasa võtnud. Pildid panin Twitpici. (Ma lõpuks avastasin, kuidas oma pilte telefonist kätte saada.)

Ahjaa, hääletasin ka ära. Indrek Tarandi poolt.