Mul on üks klassikaline unenägu, kus ma olen tagasi koolis. Õigemini, ma avastan ootamatult, et ma olen tagasi koolis, õppeaasta on kas juba kuid käinud või suisa hakkab lõppema ja tuleb välja, et ma pole selle aja jooksul kordagi oma nägu kooli näidanud. Ja mind tabab paanika – issand, kas ma tõesti jään nüüd istuma?! Aga ma ju ei teadnud!
Sellel unenäol on variatsioonid, vahel olen ma kõigis teistes ainetes käinud, aga näiteks pole kordagi jõudnud kehalisse või füüsikasse. Täna öösel nägin koolialguse puhul jälle vana head sõberund, sel korral polnud ma kordagi jõudnud bioloogiasse. Oli lõpueksam ja ma mõtlesin, et proovin feikida, äkki õnnestub mingidki punktid saada. Aga muidugi ei teadnud ma MITTE MIDAGI.
Ja õpetaja loomulikult märkas, et ma pole TERVE AASTA ÜHESKI TEMA TUNNIS käinud. Mul oli kohutavalt piinlik ja õudne. Õpetaja kutsus mind kõrvale ja küsis: “…kas su depressioon on väga sügav?”
Vot mis! Tuleb välja, et ma ei suuda ka UNES oma depressiooni tõttu kohustusi täita! Ei tea, kas unes ka rohtusid välja kirjutatakse…?
Naljakas on see, et ma pole kunagi näinud õudukat, et mul on ülikoolikohustused täitmata (kuigi neid ma päriselus baka aeg ikka väga sageli venitasin, isegi ühe F-i ju sain diplomile ja puha). Alati on tegu keskkooliga. ALATI. Ja, lubagem meelde tuletada, keskkoolist on möödas üle kümne aasta. Miks see ikka mind veel kummitab?
Ja esimese koolipäeva puhul on mul lisaks veel üks täiesti iselaadne emotsioon, mida varem iial polnud – näriv süütunne. Milake sai täna oma kahe aasta vaktsiini ja oli esmakordselt pärast süsti õnnetu ja viril (liibates demonstratiivselt mööda elamist ringi ja rääkides kõikidele, kuidas tädi tegi süsti ja kui kohutavalt valus see oli, isegi nii valus, et sisuliselt võib elu lõppenuks lugeda), mis tähendab, et praegu loengut oodates mul süda nutab, tahaks hoopis temaga kaisutada ja kujutlen, kuidas ta mulle iial seda andeks ei anna, et ta sellisel raskel hetkel hülgasin. Püüdsin endale bussis sisendada, et Mila ainult võidab sellest, kui tal on ema, kes teeb vahel asju ka iseendale ja areneb ka muudes suundades kui tatrapudru valmistamise või uudisnuppude tulistamise oskus, kuid…
Raske on ikka.
Ja esimene loeng pole isegi mitte veel alanud.
Ilusat septembrikuud!
9 thoughts on “esimene koolipäev”
Naljakas, ma näen ka seda unenägu. Tavaliselt on need ained kus ma ei ole käinud ajalugu ja keka 🙂
Ma olen ka varasematel aastatel palju kooliõudukaid unes näinud. Kõige rohkem on kordunud selline unenägu, kus ma avastan, et olen jälle keskkoolis ja mõtlen, et mis jama, ma ju ometi juba ammu lõpetasin selle, miks ma jälle siin olen?! Ja selle unenäoga kaasneb hirm, et appi, ma ei oska ju mitte midagi enam, ma ei saa siin hakkama. Lisaks mõtlen, et ma olin ju ometi juba ülikoolis, kuidas nüüd siis äkki jälle keskas. Viimasel ajal pole seda õnneks enam esinenud. Ma arvan, et paljudel on kooliga seoses mingid traumad, mis ennast aeg-ajalt meelde tuletavad. Sinul ilmselt seostus otseselt kooli algusega, sest mingi pinge ja ärevus, kasvõi positiivne, sellega seoses sul ilmselt on. Head õppimist ja võta kõike mõnuga! Mila saab hakkama kui on heades kätes ja seda ta kindlasti on. Las harjub, et emal on ka koduväliseid kohustusi, nagunii peab sellega harjuma ju 🙂
Minge metsa, ma näen ka seda unenägu. Ajalugu ja kehaline mul ka. Head algavat kooliaastat!
Matemaatika mul.
Kool on ammu peal ja ma pole üheski mate klassis käinud. Ja siis peaksin kontrolltöid tegema, et tunnistusele mingigi hinne saada.. Uhhhh! unenägu.
Issand kui lahe! See tähendab – unenägu pole lahe, vaid see, et ma ainsana seda näen:) Äkki kohtume unekoolis ja saame teineteise pealt spikerdada.
Muide, ma pole kunagi ühtki und lõpuni näinud, et teada saada, kas õpetajad lasevad siis korraga ära teha kõik või jäetaksegi istuma… Kekas ükskord juba hakkasin sooritama kõike, aga ärkasin enne üles.
Jep, tundub, et see on levinud uni (olgem ausad, õudukas). Näen ka midagi sellist, ainult aineteks on matemaatika või kehaline, ilmselgelt traumast 🙂
Väga huvitav, ka minul esineb seda laadi unenägu küllaltki tihti:) Mul on nendeks aineteks aga kehaline ja vene keel.
täpselt sama siin! näen väga tihti seda kooliõudukat, alati keskkoolis, alati midagi õppimata, midagi tegemata, tohutu paanika ja seda saatev mõte kuklas, et olen ju ometi juba ülikooligi lõpetanud, kuidas ma jälle järsku koolipinki sattusin!? lisaks. sain JUST paar päeva tagasi, et mu isa näeb TÄPSELT samasugust unenägu nagu mina ning mõned nädalad tagasi teada, et mu kasuõde näeb ka mingeid oma versioone kooliõudukatest. teeme klubi! =)
Minul on ka mata! Ja alati mingi mata kontrolltöö või eksam. Et miks ikka veel??? Dekaad ja rohkem veel on sellest möödas 🙂